Selgusid Muinsuskaitseameti muuseumide kiirendi taotlusvooru tulemused. Tegu on toetusega, mille eesmärk on pakkuda muuseumidele võimalust teha kiireid arenguhüppeid avalikkusele suunatud tegevustes ja teenustes, mis oleksid pärast käivitamist majanduslikult isetasuvad.

„Sarnaselt eelmise aastaga on toetuse saajate hulgas kõige rohkem püsinäituse projekte. Kui eelmisel aastal rändasid muuseumide kiirendi toetuse najal paljud muuseumid oma ruumidest välja, siis sellel aastal võetakse rohkem ette just oma praeguses asukohas. Muuseumide kiirendi taotlusvooru konkurents on jätkuvalt väga tihe ning kahjuks peavad mitmed suurepärased projektid jääma järgmist vooru ootama. 2024 on kultuuririkkuse aasta ja mul on tõeliselt hea meel näha, kui ettevõtlikud, loovad ning võimsad on Eesti muuseumitöötajad,“ ütles Muinsuskaitseameti muuseumivaldkonna spetsialist Mirjam Krull.

Eesti on täis avastamist ning tänu kiirendi toetusele lisandub põnevaid uusi näitusi ja projekte veel paljudesse paikadesse. Näiteks saavad Kalevi suursõidu sõbrad juba sellel suvel Mootorispordi Muuseumi (MOMU) hoovialal meenutada Pirita ringraja põnevaid hetki, kiireid sirgeid ja ohtlikke kurve. Tänu Maanteemuuseumi õppesimulaatori „Ellujäämiskunst pöörlevas autos“ programmidele on loota, et tulevikus on Eesti teedel rohkem oskajaid autojuhte. Iisaku Kihelkonna Muuseumis saab aga tutvuda Vadja naisega täiesti uuel moel ning Karilatsi ja Mõniste vabaõhumuuseumide tsõõriplatsidele saab peatselt kõik koos kiikuma minna.

Muuseumide kiirenti taotlusvoorust said uute ja kaasaegsete püsinäituste loomiseks toetust nii Tallinna Kirjanduskeskuse Mati Undi muuseum kui ka Tammsaare muuseum Vargamäel. TYPA trüki- ja paberikunstikeskus loob toetuse toel aga veelgi rohkem võimalusi trükivalumasinate kollektsiooni eksponeerimiseks ning uuteks haridusprogrammideks. Lisaks said püsinäituste parendamiseks või loomiseks toetust ka Eesti Loodusmuuseum, Pärnu Muuseum, Tartu Tähetorn, KGB vangikongid Tallinnas ning Eesti Maaelumuuseumid.

Toetusvoorust said toetust ka mitmed lastele ja peredele suunatud ettevõtmised: Eesti Rahva Muuseumis valmib juba sel suvel Kratikamber ning uuendused on ootamas ka Rakvere linnust ja Palmse mõisa. Sarnaselt Palmse mõisaga planeerib ka Kumu kiirendi toetuse toel uut ja paremat külastajateekonda, Lennusadamal on käimasolevate uuenduste osana plaanis parandada ka ligipääsetavust. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum tegeleb „Tartu 2024“ raames Soome külalistele suunatud turundustegevustega ning Tartus hakkab külaliste tähelepanu püüdma ka Tartu Ülikooli muuseum oma uue näitusega „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“. Eesti Tervisemuuseum soovib Lõuna-Eesti kogukonnale lähemal olla ning uurib võimalust avada Tartus terviseteemaline hariduskeskus.

„Soovin kõigile toredaid muuseumielamusi, nii lähedal kui kaugemal ning tänan muuseumimeeskondi nende suurepäraste ideede ja pealehakkamise eest,” sõnas Krull kokkuvõtvalt.

Taotlusvooru laekus 42 taotlust kogusummas 1 963 287 eurot. Püsinäitusi oli kokku 18. Arendus- ja/või turundustegevusi soovis teha 13 muuseumi ning kuus muuseumi esitasid ajutise näituse projekti. Lisaks eelmainitule laekus toetusi ka ligipääsetavuse suurendamiseks, arendus-, teadus-, haridus- ja turundusstrateegiate teostamiseks ning teostatavus- ja tasuvusanalüüside koostamiseks. Kuna sellel aastal ei olnud enam piirangut, et toetada saab kuni kahte suuremahulist püsinäitust, mille kogu maksumus on 65 000 eurot või rohkem, hinnati kõiki taotlusi ühes pingereas. Toetust sai 20 projekti ja toetuste summa oli kokku 907 920 eurot.