Paljud lapsed veedavad suure osa päevast koolieelses lasteasutuses, kus õpetajad mõjutavad nende keele arengut rääkides, keelt õpetades ning keeleõppe keskkonda kujundades. Peamine õppimise viis on mäng. Selle kaudu saab õpetaja kujundada laste kognitiivseid, sotsiaalseid, enesekohaseid, tunnetus- ja üldoskusi. Lisaks keele omandamisele võimaldab mänguline keeleõpe õppida looma suhteid kaaslastega, tegema koostööd, kontrollima oma käitumist ja lahendama probleeme. Tallinna ja Tartu ülikooli õppejõud ongi koos õpetajatega koostanud tehnoloogiaga rikastatud keeleõppemänge.
Kuna keelt omandatakse suheldes, peab keeleõppemäng pakkuma lapsele võimalust suhelda mängu käigus nii õpetaja kui ka teiste lastega. Keeleõppemängu eripära on, et see peab toetama sõnavara ja grammatika omandamist, üldise arusaamise ja väljendusoskuse arengut ning hoidma lapse motivatsiooni. On leitud, et lapsed on motiveeritumad, kui saavad osaleda keeleõppemängudes, kus nad liiguvad mängulisel viisil ning on aktiivselt kaasatud ja mis pakuvad neile huvi. Samas on teisest kultuurist pärit laste õpetamiseks sobivaid keeleõppemänge vähe nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Selle üks põhjus on keeleõppemängude koostamise keerukus, sest lähtuda tuleb laste keeleoskuse erinevusest ja perekondlikust taustast. Kui üks laps ei kuule kodus eesti keelt üldse ja teisega räägib eesti keeles üks vanem, on nende keeleoskus erinev. Sellega tuleb keelemängude valikul arvestada. Õpetaja ülesanne on kohandada tegevuse raskusastet vastavalt laste keeletasemele ning valida sobiv keeleõppe metoodika. Seoses üleminekuga eestikeelsele õppele on Eestis kasvanud vajadus kvaliteetsete keeleõppemängude järele.
Hea keeleõppemäng on lapse jaoks huvitav ja lõbus, arvestab tema keeletasemega ning aitab omandada keelt alateadlikult. Samad nõuded kehtivad tehnoloogiaga rikastatud keeleõppemängudele. Nii ei saa tehnoloogia kasutamine keeleõppes ja keeleõppemängudes olla eesmärk omaette, vaid tehnoloogia on vahend, mille abil keeleõpet rikastada, pakkudes lahendusi, mis aitavad muuta keele omandamise ja õppimise lapse jaoks põnevamaks, mugavamaks ja kiiremaks. Tähtis on lõimida tehnoloogia igapäevase õppe- ja kasvatustegevusega. Tehnoloogiaga rikastatud keeleõpe ei seisa teistest tegevustest eraldi.
Sarnaselt teiste keeleõppemängudega tuleb tehnoloogiaga rikastatud keeleõppemängu valikul arvestada laste eripära ja keeleoskust. Tehnoloogilised lahendused, sealhulgas digivahendid, peavad pakkuma lastele võimalust mängudes aktiivselt kaasa lüüa, omavahel suhelda ja koostööd teha – et areneksid nende kuulamis-, kõnelemis- ja üldoskused. Siinkohal ei tohi unustada täiskasvanu abistavat ja juhendavat rolli, õpetaja ülesanne on lapsi digivahendite kasutamisel suunata ja toetada nende digipädevuse kujunemist. Digivahendeid keeleõppe rikastamiseks on väga palju ja mitmekesiseid. Siia kuuluvad programmeeritavad robotid, heli salvestavad seadmed, projektor, kaamera, tahvelarvuti, jutupliiats jpm. Õpetaja saab valida digivahendi, mis ühelt poolt toetab keeleõppe eesmärke ja teisalt on lasteaias olemas, lastele kättesaadav ja lihtsasti kasutatav.
Projekt keeleõppemängude loomiseks
Eesmärgiga koostada tehnoloogiaga rikastatud eesti keele kui teise keele õppemänge, mis abistavad õpetajaid teisest keele- ja kultuuriruumist 3–7-aastaste laste õpetamisel, asusid Tallinna ja Tartu ülikooli õppejõud koos õpetajatega koostama tehnoloogiaga rikastatud keeleõppemänge LapsEST-i projekti raames. Mängude loomisel tugineti koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale ja alushariduse digipädevuse hindamiskriteeriumitele. Kõikides mängudes on esikohal keeleõppe eesmärgid ning lõimitud on üldoskuste ja õppe-kasvatustegevuste valdkonnad.
Mängude autoriteks kaasati lasteaedades töötavad õpetajad, kellel on eesti keelt teise keelena kõnelevate laste õpetamise ja/või keeleõppemängude koostamise kogemus. Autoreid toetasid ülikoolide alushariduse, eesti keele, eripedagoogika ja haridustehnoloogia valdkonna eksperdid. Iga autorite koostatud mängu hindas ja tagasisidestas vähemalt kaks eksperti, kõiki mänge katsetati 2–7-aastaste lastega vähemalt ühes lasteaias. Lasteaedade hulgas oli Tallinna ja Harjumaa, Narva ja Ida-Virumaa, Tartu linna ja maakonna ning Valga linna lasteaedu.
Õpetajate tagasiside mängudele oli väga positiivne. Nende arvates vastasid mängud püstitatud eesmärkidele ning mängude kirjeldused olid põhjalikud ja selged. Õpetajad arvasid, et mängud on lastepärased, pakuvad palju põnevust ja rõõmu ning meeldivad lastele.
Parendustöö LapsEST-i projekti mängudega on jätkunud ka pärast katsetamist ja projektist saadud teadmisi on tutvustatud Tallinna ja Tartu ülikooli tasemeõppe kursustel üliõpilastele ja täiendusõppe koolitustel õpetajatele ja eripedagoogidele. Mänge kasutanud üliõpilased ja õpetajad tõid välja, et tehnoloogia kasutamine keeleõppes tekitab lastes huvi õppida. Digivahenditel on keeleõppe eesmärkide saavutamisel abistav ja toetav roll. Mänge saab kasutada nii, nagu autorid need loonud on, kuid õpetajad saavad mänge ka kohandada, kasutades teisi tehnoloogilisi vahendeid ning mängides suurema ja väiksema rühma lastega.
Keeleõppemängud peaksid ühelt poolt sobima lastele eesti keele kui teise keele õppeks ja teisalt olema sellised, et õpetajad neid valiksid. LapsEST-i projektis koostatud keeleõppemängud sobivad eri vanuses ja erineva eesti keele oskusega lastele ning neid saab kasutada eri suurusega lasteaiarühmades. Kui rühmas on lapsi, kes mõistavad ja kasutavad ainult üksikuid eestikeelseid sõnu, ja lapsi, kelle sõnavara on piisav igapäevaseks suhtluseks ning kes vajavad abi pigem grammatiliselt õigete konstruktsioonide moodustamisel, saab õpetaja kohandada mänge vastavalt laste oskustele ja oma vajadustele. Nii saab igast õpetajast mängude autor ja arendaja ning 101 mängu asemel on peagi 1001 võimalust toetada laste eesti keele omandamist ja õppimist.
Eesti on kultuuriliselt ja keeleliselt üha mitmekesisem. Eestikeelsele õppele üleminek loob vajaduse mitmekesistada keeleõpet, toetada nii õppijat kui ka õpetajat ja arendada eesti keele kui teise keele õppeks sobivat õppevara. Et teisest kultuuri- ja keeleruumist pärit lapsel oleks kergem ühiskonda lõimuda, tuleks eesti keele kui teise keele õppega alustada juba koolieelses eas. Mida nooremalt lapsed teist keelt õppima hakkavad, seda sarnasemalt emakeelega nad teise keele pädevuse omandavad. Kui laps kuuleb õpitavat keelt võimalikult palju, laieneb tema sõnavara, mis on vajalik grammatika ja suhtluspädevuse omandamiseks. Suhtluspädevuse kujunemisel on aluseks põhimõte, et laps kuuleb ja kuulab enne rääkimist, räägib enne lugemist ja loeb enne kirjutamist.
Projektis loodud 101 keeleõppemängu asuvad E-koolikotis (https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/33608-LapsEST-tehnoloogiaga-rikastatud-mangud-lasteaedadele-eesti-keele-oppeks) ja on kasutajate jaoks tasuta kättesaadavad. E-koolikotti on mängud paigutatud põhiliste eesti keelega lõimitud valdkondade kaupa ja esitatud pika nimekirjana. Nimekirjast leiab nii matemaatika, kunsti, muusika kui ka liikumisega lõimitud keeleõppemänge. Mängude eripära on, et enamik neist hõlmab mitut valdkonda. Seepärast tasub neid E-koolikotist otsida huvipakkuva valdkonna ja märksõna „LapsEST“ järgi.
Projekti „Tehnoloogiaga rikastatud mängude loomine lasteaedadele eesti keele õppeks“ (LapsEST) rahastas Haridus- ja Teadusministeerium, projekti täitjad olid Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.
Lisa kommentaar