21. aprillini saavad kõik Eesti üldharidus- ja kutsekoolid kandideerida aasta kooli tiitlile. Haridus- ja Noorteameti korraldatava konkursi fookuses on tänavu huvitavate koostöövormide rakendamine ning formaalse ja mitteformaalse õppe lõimimine.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul aitab konkurss esile tõsta neid koole, kus lisaks teadmiste tavapärasel moel edasiandmisele on leitud põnevaid lahendusi, kuidas õpikeskkonda maksimaalselt ära kasutada.

Haridus- ja Noorteameti aasta kooli projektijuhi Merili Kärneri sõnul tunnustatakse konkursiga sel aastal just neid koole, kus on väärtustatud koostöist tegutsemist ning leitud võimalusi seostada õpet vabatahtliku tegevusega eri keskkondades väljaspool kooli.

Aasta kooli žüriisse kuuluvad sel aastal muusik ja Setumaa hariduselu edendaja Lenna Kuurmaa, aasta kooli tiitli 2022. aastal võitnud Läänemaa Ühisgümnaasiumi direktor Gina Metssalu, Laura Kõrvits ERR-ist, Lasse Rihard Sissas Eesti Õpilasesinduste Liidust, Kätlin Valge Haridus- ja Noorteametist ning Maris Raimets Haridus- ja Teadusministeeriumist.

Varasematel aastatel on aasta kooli tiitli võitnud Metsküla Algkool, Läänemaa Ühisgümnaasium, Uulu Põhikool, Võru Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium ja Tallinna 32. Keskkool.

„Aasta kooli konkursil osalemist võib võtta kui üht osa sisehindamisest ‒ konkursil osalemine tähendab, et ollakse piisavalt enesekindlad: meie kool on nii hea, et võime seda kogu ilmale kuulutada,“ selgitab Metsküla Algkooli direktor Pille Kaisel, miks tasub osaleda aasta kooli konkursil. Tema sõnul annab aasta kooli konkursil osalemine suurepärase võimaluse oma kooli ägedaid tegemisi laiemale publikule tutvustada. „Tänu sellele konkursile saavad Eesti koolid ja hariduselu igal aastal üdini positiivse meediakajastuse. On väga oluline, et avalikkuse ette jõuaks mitte ainult mured ja kitsaskohad, vaid ka rõõm ja edulood. Seda võimalust ei tohi raisku lasta!“

Konkursil saavad osaleda kõik üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused, kes ei ole varasemal kahel aastal võitnud aasta kooli tiitlit. Osalemiseks tuleb koolil saata Haridus- ja Noorteametile kooli tutvustav video, pildigalerii ja lühike iseloomustus. Videoid saab kuni 21. aprillini üles laadida veebilehele konkursiveeb.edu.ee. Täpsed tingimused konkursil osalemiseks leiab Haridus- ja Noorteameti kodulehelt harno.ee/aastakool.

Aasta kool 2024 selgub žürii hinnete ja rahvahääletuse tulemusena. Aasta kooli tiitli võitja kuulutatakse välja 3. juunil ETV otsesaates „Terevisioon“. Aasta kooli valimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Kahe viimase aasta võitjad jagasid, missuguseid huvitavaid koostöövorme on nad oma koolides rakendanud.

Metsküla Algkooli direktor Pille Kaisel:

Väga tihe koostöö on meil muidugi oma õpilaste peredega. Laste vanemad löövad koolielus kaasa igal mõeldaval viisil: osalevad kooli üritustel alati täies koosseisus, aitavad üritusi ette valmistada ja läbi viia, pakuvad autoabi ja sõiduteenust, toimetavad lastega peale tunde, on külalisõpetajateks ja räägivad oma ametitest. Näiteks Vesse isa anestesioloog Mait Alanurm rääkis 5.–6. klassi inimeseõpetuse tunnis oma tööst ja ravimitest, mida kasutatakse narkoosi tegemiseks. Liivi isa Asko Linno töötab filmimaailmas. Tema tunnis saime teada, kuidas saab panna inimesed kõndima mööda seinu, ja palju muudki põnevat.

Vahetult enne jõule kutsus Jürgeni ema Kätlin Vald terve koolipere enda juurde koju jõulumeisterdusi tegema. Taavi, Karli ja Ruudi ema Kati Rooni on läbi viinud kokkamise ja küpsetamise pärastlõunaid.

Sel õppeaastal on meil olnud palju külalisõpetajaid: muusik Noëp, mesinik Riina Kirber, tantsupedagoog Brite Vilgo, viltimismeister Saara Tall, Tartu observatooriumi meeskond, kunstiõpetaja Kea Pelapson (LoovLoomuse kunstistuudio), Eesti Punase Risti Pärnumaa seltsi esindaja Hille Lainela-Kollom, liikumispuudega noormees Sven Kõllamets, luuletaja Kristiina Ehin ja muusik Silver Sepp, luuletaja Heli Viht …

Väga põnevad olid õppekäigud Postimehe toimetusse, Riigikogusse, EKA graafikaosakonda, AHHAA keskusesse ja Pärnu linnaraamatukogusse ja miniloomaaeda. Pärnu Uue Kunsti muuseumis käisime lausa kaks korda: sügisel saime osa näitusest „Lendlehed ja monumendid“, talvel kujundasime vaipasid Anu Raua juhendamisel. Unustamatu koolipäeva veetsime Haapsalu erahuvikoolis INNOKAS, kus tegime põnevaid keemiakatseid, leiutasime, uurisime kosmost ja erinevaid materjale ning ehitasime sumoroboteid. Hingedepäeva traditsioon on külastada Karuse kalmistut.

Kahel korral oleme jõudnud ka teatrisse. Aitäh, Viljandi lasteteater Reky ja teater Vanemuine!

Veebruaris alustasime tüdrukute Unicorn Squadi tehnoloogiaringi tundidega. Varem polnud see võimalik, sest terve kooli peale pole juba aastaid olnud piisavalt (8) tüdrukuid.

Veebruari alguses osalesime kogu kooliga rahvusvahelisele märgalade päevale pühendatud õpilaskonverentsil. Kõik õpilased valmistasid ette väikese uurimistöö ning said konverentsil esinemise kogemuse.

Alates Matsalu loodusfilmide festivali algusest 2003. aastal oleme sellel suurel filmipeol osalenud kogu kooliperega: vaadanud filme, ja osalenud töötubades ning käinud õppekäikudel.

Väga hea koostöö on meil Lääneranna muusikakooliga. Kõikide puhkpillilaste tunnid on integreeritud tavalisse koolipäeva, nii et huvihariduse tunnid laste koolipäeva pikemaks ei venitagi.

Paljud meie õpilased on noorkotkad ja kodutütred, õpetaja Astrid Nikkeli juhendamisel on paar korda kuus koondused igat sorti kotkatarkuste omandamiseks. Umbes kord kuus on ühised koondused Lihula Valgete Kotkaste rühmaga.

Viimasel kümnel aastal oleme olnud väga aktiivsed rahvusvahelise koostöö tegijad. Alustasime Comeniuse projektis projektipartnerina ning kahe järgmise koolidevahelise Erasmus+ projekti juhtimise võtsime koordinaatorina juba enda kanda. Üle 15 aasta oleme olnud osalised põnevas eTwinningu rahvusvahelise koostöö maailmas.

Iga kooliaasta lõpetame Kukeranna laagriga. Kolm päeva õuesõpet, sportimist ja meeskonnamängusid on muidugi mõista kooliaasta oodatuim sündmus ning vääriline sissejuhatus suvele.

Selle aasta kõige vingemaks koostööprojektiks kujunes muidugi heategevuskontserdi „Koolitunne“ korraldamine. Tagantjärele oleme ise ka üsna pahvid, et sellise suure asjaga päriselt ja nii hästi hakkama saime. Sellesse oli kaasatud kogu koolipere ja kogukond, aga ka väga palju häid sõpru ja toetajaid, kellele oleme kogu südamest tänulikud.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi koolijuht Gina Metssalu:

Käesoleva õppeaasta alguses Läänemaa Ühisgümnaasiumis koolijuhina tööd alustades ei olnud ma eriti süüvinud kooli õppekavasse ja selle omapäradesse. Teadsin vaid, et õpet pakutakse õppesuundades, aga mis õppeained täpselt kujundavad suuna, seda ei olnud uurinud. Aga kuna LÜG-i lõpetas sel samal suvel juba minu enda teine laps, teadsin väga hästi, et selles koolis pakutakse lisaks tasemel õppetööle midagi veelgi olulisemat – kuhjaga koolirõõmu! Lapsevanemana oli mulle küll oluline, et laste haridus oleks heal tasemel ja, mis seal salata, et nad saavutaksid ka head eksamitulemused. Kuid veelgi olulisem oli, et nad läheksid hommikuti kooli hea meelega, et neil oleks seal head suhted ja turvaline olla, et õppimine oleks neile huvitav. Kui Läänemaa Ühisgümnaasium aastal 2022 pälvis aasta kooli tiitli, sain ma ise sellest võidujoovastusest osa veel lapsevanema, mitte koolijuhina, aga uhkus ja rõõm südames ei olnud seepärast väiksem. Kui küsida, miks peaks üks kool kandideerima aasta kooli tiitlile, siis see olekski vastus: see ühendab ja tekitab kuuluvustunde, liidab palju rohkem südameid, kui mahub ühte kooliperre. Umbes nagu siis, kui meie sportlased on võitnud mõne uhke medali: enne olid nad tublid sportlased, aga kui finišijoon ületatakse, medal kaelas, siis saavad nendest MEIE Kristiina ja MEIE Andrus …

Detsembris pidas LÜG oma kümnendat sünnipäeva, millega üheskoos tähistasime ka Haapsalu eestikeelse gümnaasiumihariduse 105. aastapäeva. Sünnipäeva hommikut alustasime kogu kooliperega üheskoos käest kinni hoides, moodustades ümber koolimaja inimketi ja nii oma koolimaja justkui kallistades. Ühtsustunne ja koostegemine on meie üks olulisemaid väärtusi. Pidustuste raames tõime lavale ka järjekordse koolimuusikali „Kuidas kuningas kuulsaks kippus“. Muusikalidest on saanud LÜG-i omamoodi kaubamärk – traditsioon, mis on aastatega järjest arenenud pea profitasemele. Õpilastel on tänu kooli heade sõprade ja koostööpartnerite toele võimalik kogeda produktsiooni, mis on teostatud professionaalse heli- ja valgustehnikaga, kaasatud on lavastaja, bänd, videograaf, grimeerijad jne. Noored toimetavad nii lava peal kui lava taga, kaamerate ja tehnilise puldi taga, koostavad ja müüvad kavalehti, muuhulgas planeerivad eelarvet. Kuigi kogu seda mitu kuud kestvat ettevalmistustööd ja melu noored ise ehk esmapilgul õppimisega ei seostagi, siis saadakse teadmised ja kogemused, mis jäävad meelde kogu eluks. Vähem oluline ei ole sellise suurettevõtmise juures ajaplaneerimise oskus – teevad nad seda kõike ju tavapärastele õppetundidele lisaks.

Ühtehoidmist ja üksteise toetamist saab kogeda ka traditsioonilisel Mingil Muusika Üritusel (jah, selline nimi ongi!), mis kannab sellist nime just oma olemuse tõttu – lavale võivad astuda kõik, kellel laulupisik sees, ja kedagi ei hinnata. Nii mõnigi õpib selle ürituse tarbeks selgeks täitsa uue instrumendi – nii näiteks oli sel aastal laval ka õpetajate bänd, kus siinkirjutaja mängis elus esimest korda klaverit, huvijuht basskitarri, muusikaõpetaja viiulit, kunstiõpetaja oli trummidel, majandusjuht laulis, ja seda kõike saatis suurepärane õpetajatest taustalauljate koor.

Meile LÜG-is meeldib oma tegemisi teistega jagada. Peame oluliseks, et võimalikult palju kooli tegemisi jõuaks ka nende lastevanemateni, kelle lapsed vastavad küsimusele „Kuidas koolis läks?“ tavaliselt ühe sõnaga: „Normaalselt.“ Nii on kooli kodulehel alati põhjalik ülevaade suunapäevadest, õppereisidest, külalistest tundides jne. Ka infot saab edastada nii, et see oleks seotud oskuste omandamise ja õpitu ellurakendamisega. Seda rolli täidab LÜG-is meediaklubi, mille väljundid on kooli ajaleht Sinisulg ning blogi. Praegu on küpsemas idee lükata käima ka LÜG-i taskuhääling.

Näiteid huvitavatest õppimisviisidest jagub LÜG-is igasse õppeperioodi. Ainuüksi sel õppeaastal on toimunud väga palju huvitavat, alates jääohutuse ja esmaabi koolitustest kuni rahvusvahelise Nordplusi õpirände projektini välja. Iga klass käib vähemalt kaks korda õppeaastas oma suunapõhisel õppekäigul. Külastatakse ettevõtteid ja organisatsioone, kohtuistungeid, teatreid ja muuseume ning tehakse koostööd vabaühendustega.

Tundides käivad tihti külalisesinejad. Traditsiooniks on muutunud ka see, et vähemalt kord aastas viivad ühel koolipäeval tunde läbi meie edukad vilistlased eri elualadelt. Et õppimine huvitavam oleks, kasutatakse ka rollidesse kehastumist ja nn ajarännakuid. Näiteks võib leida mõnel koolipäeval klassitäie punkariks riietunud õpilasi, sest päevakorral on eesti punkautorite luule. Kooli sünnipäeval toimus ajalooõpetaja eestvedamisel temaatiline ajarännak ja siis oli minevikust kohale reisinud Anton Üksti, kes oli esimese Haapsalu Poeglaste ja Tütarlaste Gümnaasiumi direktor, ja teisi põnevaid vilistlasi, kes on kooli ajaloos olulist rolli mänginud.

Hiljuti toimus koostöös Eesti Inseneride Liiduga inseneeriapäev. Loengud avasid inseneride töömaailma telgitaguseid ja tegutseti töötubades. Ehitati tuulegeneraatorile tiivikuid, ühendati kokku päikesepaneele, millega kohe prooviti ka telefoni aku laadimiseks energiat toota. Sai CNC-pinki kasutada, leedvalgustit ehitada, roboteid programmeerida ja palju muud.

Õppida saab kõikjal! Olen arvamusel, et hea õppimise alus on hoida ja kasvatada koolirõõmu. Nii saabki kokkuvõtteks tsiteerida meie aasta kooli konkursile esitatud tunnuslaulu sõnu: „Hooli, märka, paremaks muuda – ja nii ongi hea!“