• Talendiks saadakse ande, tahte ja võimaluste ühitamisel.
• Kompetentsuses ja osavuses realiseerunud anne on väärtus ja rikkus, mida tuleb hoida.
• Oluline on ka avalikkuse tähelepanu ja suhtumine.

Šveits on nagu kaubamärk, mis ütleb meile, et tegemist on kõrge kvaliteediga – olgu juttu siis kelladest, taskunugadest, šokolaadist või juustust. Muuhulgas on selle taga kutsehariduse ja kutsealase andekuse väärtustamine.

Šveits on Eestiga sarnane selles mõttes, et seal pole olnud mingit erilist maavara, mida suures koguses välja viia – on tulnud tugineda oma nutikusele ja töökusele.

Laias laastus kehtib ka kutsealasele andekusele see, mis andekusele üldiselt. Kõigepealt tuleb annet märgata, seejärel aga luua tingimused selleks, et anne saaks areneda tippsaavutuseks. Andeka jaoks tähendab see muidugi kõva tööd iseendaga, lõputut harjutamist ja oma töö peensustesse tungimist.

Šveitsis aastatel 2004‒2008 läbi viidud kutseõpilaste pikiuuringust selgus, et kõige olulisem eriliste tulemuste saavutamisel on motivatsioon, järjekindlus ja arenguks loodud keskkond kas koolis või ettevõttes.

Andekuse arenemist toetab sobiv keskkond

Oluline on ka avalikkuse tähelepanu ja suhtumine. Šveitsis kajastatakse kutseala võistlusi olulise teemana meedias, rahvusvahelistel võistlustel medaleid toonud kutsenoori tunnustatakse vääriliselt. Talendiks saadakse ande, tahte ja võimaluste ühitamisel. Andekuse juhtimisel on kolm peamist etappi: potentsiaali märkamine-tuvastamine, talendiks saamiseks soodsate arengutingimuste loomine ja nii riigi, kooli kui ettevõtte tasandil arendusstrateegia või süsteemse valmisoleku olemasolu.

Kutseharidus on siiski Šveitsiski tihti teine valik. Enamasti otsustatakse selle kasuks põhjusel, et ei pääsetud gümnaasiumi või tundus seal liiga raske, teoreetiline ja tõsine. 

Üldisemalt (riigi seisukohalt) vaadates on eesmärk, et igaüks leiaks oma andekuse tuuleroosist (annete lehvik, milles tugevust või potentsiaali pole igas suunas võrdselt) üles anded, mille arendamise perspektiiv tundub kõige lootustandvam. See võib olla muusika, kunst või sport ehk siis tulevasele kutsele mõeldes muusik, (elukutseline) sportlane, kunstnik või vastava ala õpetaja.

Muidugi on ka nii, et baleriinist saab balletiõpetaja, sportlasest treener võib spordifunktsionäär. Nähtavaks võib aga saada ka tippkoka või jumestajana. Andekus võib avalduda käelises tegevuses (rahvasuu ütleb „kuldsed käed“ või „nobedad näpud“), sotsiaalses töös (kõrge empaatiavõime) vms.

Andekus on vastava ande kõrge määr. Selle arenemist soodustab keskkond. Enamik kutsehariduskeskusi on saanud nüüdisaegse keskkonna ja õppevahendid. Väga oluline on siiski ka sotsiaalne keskkond, õpetajate ja õpilaste suhted. Need, kellel on olnud võimalus kogeda nii gümnaasiumi kui kutsekooli õhkkonda, võivad ehk öelda, et kutsehariduses on õhkkond solidaarsem, nii õpetajal kui õpilasel on suhe tööga, mis on tõsine asi, erinevalt gümnaasiumist, kus palju tundub kas teoreetiline või mänguline.

Küllap on ka gümnaasiumiõpilastel küllalt kutsealase andekuse potentsiaali, mida saab realiseerida näiteks mitteformaalhariduses.

Edu saab mõõta võistlustega

Meistriks saamiseks tuleb harjutada, harjutada ja veel kord harjutada. Tuntud on 10 000 korra reegel, mida on ekstrapoleeritud ka kümne aasta peale. Keskajalgi tuli palju vaeva näha sellina ja rännuaastad läbi teha, enne kui meistripaberiteni jõuti. Tänapäeval on see muidugi oluliselt raskem, sest aeg liigub palju kiiremini, meedia toob igasugu ahvatlusi ja koos igal sammul saatva reklaamiga jääb mulje, et kõik on imelihtne, tarvitseb vaid tahta.

Edu on arvutikliki kaugusel, sest arvutimängus tuleb edu ju kiiresti ja igaühel on mitukümmend elu. Kui üks mäng nässu läks (game over), siis saab kohe alustada uut.

Aga Erasmus on nüüd rännuaastate võimaluse andnud. Eks aeg ole kiire ja rännuaastad on enamasti kahanenud rännukuudeks, siiski saab ka selle aja jooksul mingi pildi muude maade sama alaga tegelevate inimeste oludest ja tasemest. Küllap leiab iga lahtise pilguga võõrsil käija nippe ja muud maaletoomist või järeletegemist väärivat. Erasmuse võimalused on ikka pigem kutseandekatele, neile, kes tulemuste või motivatsiooniga silma paistavad.

Edu saab mõõta võistlustega. Võistlusi on laial skaalal: noorte interpreetide konkurssidest kuni metsameeste kutsevõistlusteni. Väga laia haardega on Worldskills/Euroskills, aga on ka näiteks noorte rahvusvahelised künnivõistlused Olustveres.

Oluline roll on meedial. Väga hästi võeti vastu noorte interpreetide konkurss „Klassikatähed“. Populaarne on intellektuaalne proovilepaneku „Rakett 69“. Ka kutseharidus väärib sarnast proovilepanekut.

Lotte on lapsed nii Eestis kui mujalgi viinud leiutamise usku. Kuni mürsikueani tundubki, et lennu- või seljasügamismasinat teha on käkitegu. Alles hiljem selgub, et isegi osadena koju saabunud köögikapi kokkupanek on paras pähkel, eriti kui juhendit viimases järjekorras vaadata. Lastel ei jätku püsivust, aga pusimine ja harjutamine ainus tee, mis viib nauditava tulemuseni.

Teistelt ootame ju igas pisiasjas, et teenus või töö oleks kvaliteetne – et lennuk maanduks sujuvalt, mitte kolksatades, et lumesahk ei ajaks valli ukse ette, toit poleks ülesoolatud ja riie või soeng istuks nagu valatud.

Kompetentsuses ja osavuses realiseerunud anne on väärtus ja rikkus, mida tuleb hoida.

Siin on oluline roll ettevõtetel oma vastava strateegia ja pideva tegevusega, et võimaldada jätkuvat arenemist/täiustumist ning hoida sisemiste ja väliste turbulentside korral. See võimaldaks kinnistada erialale ja siduda ettevõttega. Paljudes ettevõtetes pakutaksegi enesetäiendusvõimaluste kõrval võimalust aeg maha võtta, et sisemisi patareisid laadida ja arenguspiraali jätkuks valmistuda.

Eriandeid peab toetama ka väljaspool kutsekooli

MTÜ Eesti Talendikeskus korraldab 2. mail Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis kogemusseminari, kus võetakse vaatluse alla eeskätt kutseandekuse toetamisega seotud küsimused. Soovime seda teemat avada võimalikult paljude praktikas kogetud näidete varal. Kutseandekus (erianded) ei ilmne ju pelgalt kutsekoolides, see vajab toetamist ka üld- ja huvihariduskoolides ning noorsootöökeskustes.

Seminari eesmärk ongi püüda leida lahendusi, kas ja kuidas selliste õppijate arengut kõige paremini toetada. Eeldatavasti lähevad need juhtumid suuresti selliste kategooriate alla, kus peaksime rohkem vaatama nii VÕTA kui ka eri haridusliikide lõimingu poole.

Seminarist osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 29. aprilliks lingil https://forms.gle/gRAj4LZ4DuiAfLSw5.

Seminar on tasuta, toetab HTM andekuse märkamise ja toetamise tegevuskava raames.

Sisuliste küsimuste korral viire.sepp@ut.ee.