Mida võiks minna õppima, kui on soov siduda oma karjäär muusikavaldkonnaga, aga ei nähta ennast heliloojana või interpreedina laval? Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias on 2024. aasta sügisest avatud just sellistele huvilistele suunatud uus eriala – MUUSIKAKULTUUR.

Praktiline õpiväljund

Kui varem on sarnased erialad kandnud muusikateaduse või muusikauuringute ja -korralduse nime, siis uuel muusikakultuuri erialal lähtutakse eelkõige praktilisest väljundist. Igal semestril läbib tudeng juhendatud praktika muusikakorralduse, -meedia või -uuringute valdkonnas ning puutub kokku oma potentsiaalse tulevase töökohaga. Õppe raames kohtutakse muusika- või kultuurinõunikuga mõnes kohalikus omavalitsuses, produtsendiga kontserdiorganisatsioonis, raadio kultuurisaadete toimetajaga, muusikaajakirjanduse esindajatega, raamatukogude muusikaosakondade töötajatega, muusikateadlaste ja paljude teistega. 

Akadeemia teadur ja õppekava koordinaator Brigitta Davidjants avab, kuidas uue erialani jõuti: „Üks hetk vaatasime ja analüüsisime, kuhu meie vilistlased tööellu lähevad, ja see vaatepilt oli täitsa tore. Minnakse raamatukokku ja raadiosse, inimesi oli kirjutavas meedias, teles, kommunikatsioonis, riigiasutustes. Ja seetõttu otsustasime, et viime oma eriala nime, sisu ja väljundi vastavusse.“ Nii saabki muusikakultuuri eriala lõpetajast laia profiiliga muusikaspetsialist, kes suudab katta tööturul erinevaid lõike, mis eeldavad muusika ja muusikakultuuri head tundmist. 

Miks just Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia?

Muusikakultuuri tudeng saab lisaks praktilistele ainetele läbida mitmeid silmaringi avardavaid aineid ning teha tutvust eri muusikastiilidega. Oluline on tundma õppida klassikalist muusikat, sest see aitab mõista ka kaasaegset muusikat ning avardab maailmapilti. Ent samamoodi uuritakse akadeemias pärimusmuusikat, alustades seto naislaulikute elulugudest ja lõpetades itkukultuuriga, või hoopis keskaegset kirikulaulu ja barokkmuusikat. Tudeng tutvub ümbritseva popmuusikaga kogu selle mitmekesisuses, samuti näiteks eesti naistega pungis ja LGBTQ+ inimeste kajastamisega muusikavideotes.

Muusikakultuuri erialal õpitakse ka muusikaajalugu ja -psühholoogiat, kultuurilugu ja võõrkeeli, saadakse algteadmisi pilliõppes (klaver või mõni muu pill) ja läbitakse näiteks lausa eraldi seminar teemal, kuidas konstrueeritakse „maitsetut“ muusikat ja mil moel seda uurida. Loengutes käivad koos eri erialade õppijad ja kuna akadeemia on väike, tekivad juba õppetöö käigus sõprussidemed tulevaste kolleegidega. Nii et mine tea – võib-olla korraldab muusikakultuuri tudeng tulevikus oma viiuldajast õpingukaaslasele kontserdi või kirjutab heliloomingu erialal õppiva koolikaaslase uuele teosele ajalehte arvustuse. Muusikakultuuri eriala lõpetaja saab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriastmes õpinguid jätkata näiteks kultuurikorralduse või muusikateaduse erialal.

Tulevane tudeng

Ootame muusikakultuuri erialale õppima inimest, kes armastab eri muusikastiile, on võib-olla ise muusikaga aktiivselt tegelenud (näiteks lauldes või pilli mängides), aga ei arva, et temast peaks saama tippmuusik. Potentsiaalne üliõpilane on ehk puutunud kokku kontserdikorraldusega või mõelnud endast kui muusikakriitikust. Või soovib ta lihtsalt laiapõhjalist humanitaarharidust, mis aitab saada spetsialistiks aina laieneval muusikamaastikul. Kõige olulisem on soov muusikaga tegeleda ning sügav kultuurihuvi, mis sellise tegevusega paratamatult kaasas käib.

Üks suur muudatus seoses varasemaga on see, et sisseastumisel ei pea tegema muusikateooria katseid. Neid teadmisi saab täiendada õppetöö jooksul. Tingimata ei pea ka mängima eksamil pilli, ometi võib seda soovi korral teha.  Sisseastumisel on vestlus, kus saab soovi korral tutvustada  varasemaid tegevusi ja huvisid muusikavaldkonnas.

Avaldusi muusikakultuuri erialale sisseastumiseks saab esitada kuni 26. juunini. 

Rohkem infot eamt.ee/muusikakultuur.