Poliitilisel tasandil on tehtud ettepanek lükata koolipäeva algus hilisemale ajale. Seda heas usus, et see on samm noorte vaimse tervise ja arengu heaks. Kuna koolipäeva praegusest hilisem algus on olnud pikalt teemaks ka meie koolis, siis oleme seda kahel viimasel aastal korduvalt hoolekoguga arutanud.
Eelmise aasta kevadel oli 15 vanemat 94 vastanust nõus, et koolipäeva võiks alustada praegusest (kl 8.15) hiljem. Vastu oldi peamiselt põhjusel, et sooviti hommikul lapsega koos tegutseda ja kui koolipäevale huviringidele kuluv aeg otsa liita, veniks päev hiljem alustades liiga pikaks.
Mõne otsustaja arvates on enamik vanemaid ilmselt rumalad ega tea, mis on lapsele hea. Seepärast tuleb teha õige, lapse arengut toetav, kuid ebapopulaarne otsus. Nii on mõnel pool ka tehtud.
Süvenedes maailmas tehtud teadusuuringutesse, selgub peaasjalikult, et puberteedieas on bioloogiline kell hilisem ja just teismelistel võiks kool alata hiljem. Sellest ilmselt ka Tervise Arengu Instituudi soovitus alustada koolipäeva praegusest hiljem. Kui palusin neilt täpsemat teavet, mille alusel kehtib see soovitus puberteedieelses eas lastele, sain neilt viiteid mitmetele (osalt juba tuttavatele) uurimustele, mis kinnitasid ülaltoodut progümnaasiumiealiste kohta. Üks uurimus oli siiski ka nooremate kohta: ühes USA osariigis selgus, et kui algklassilapsed tulid kooli tund aega hiljem, tehti nende halva käitumise kohta mõnevõrra vähem märkusi.
Mitmeid uuringuid on tehtud nutiseadmete kahjuliku mõju kohta. Nutiseadmete kasutamise piiramine on toonud juurde mitmeid tunde väärtuslikku lisaund nädalas. Mulle tundub, et mõne lapse arengut pärssivas unevõlas ongi süüdi see, et lapsi ei saada õigel ajal magama ja neil võimaldatakse kodus kaua telefonis mängida.
Õpetajad on tähele pannud, et esimeses tunnis on algklassiõpilased rahulikumad, kuid see ei olene ilmselt kellaajast. Soomes algavad tunnid üldiselt kell 8, kuid 7.–10. klassini soovitatakse tundide algusaega hilisemaks lükata, kella 8.15–8.45 peale. Küllap on Eesti noored samasugused. Aga kuni 6. klassini paistab koolipäeva varasem algus bioloogilise kellaga kooskõlas olevat ja selle hilisemaks nihutamiseks põhjust ei ole.
Omamoodi segadus on ka bioloogilise kella suhtega ametlikku aega. Kui sügisel hakkab koolipäev meie näitel kell 8.15, siis enamiku kooliaastast kella keeramise tõttu tinglikult alles kell 9.15. Inglaste arvates on koolipäeva algusaja mõju teadusliku täpsusega võimatu hinnata, kuid meie võiksime oma riigis siiski võimalikult teaduspõhiselt tegutseda. Kurb oleks, kui kaotaksime arvamuste telefonimängus jalge alt teadusliku pinna.
Kristina Kallas: „Peaksime koolipäeva algust muutma hilisemaks“
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rääkis Peaasi.ee Pearaadio taskuhäälingus unest ja puhkamisest ning tõi välja vajaduse nihutada koolipäeva algus seniselt kella 8-lt kella 9-le.
Pressiteade, Peaasi.ee
Lisa kommentaar