1. aprilliks esitasid omavalitsused HTM-ile vene õppekeelega koolide ja lasteaedade eestikeelsele õppele ülemineku kava. 

Kohtla-Järve, Narva, Tallinna ja Tartu haridusjuhid kinnitavad, et vähemalt 1. ja 4. klassi eesti keeles õpetamiseks on neil kõik õpetajad olemas. Ülejäänud õpetajaid veel otsitakse.

Kohtla-Järve linnavalitsuse hariduse peaspetsialist ALEKSANDR APOLINSKY ütleb telefonivestluses, et esimeste ja neljandate klasside jaoks on neil kõik eesti keeles õpetavad õpetajad olemas. Teistes klassides on neid veel puudu, samuti lasteaedades, kuhu on vaja palju õpetajaid, sest rühmi on kokku 80. Õpetajate leidmiseks tehakse koos koolide ja lasteaedadega värbamiskampaaniat. Töötatakse välja reklaamimooduleid, mida hakatakse sotsiaalvõrgustikes levitama, sest meedias kuulutamine on kallis. Õpetajatele tehakse ka sihtpakkumisi, ja seda koostöös Ida-Virumaa Hariduskopteriga. Kui mõnes teises omavalitsuses suletakse lasteaed või kooliaste, kutsutakse sealt õpetajaid Kohtla-Järvele. Lisaks suhtlevad lasteaedade ja koolide direktorid õpetajatega, kes on ennast töötukassas arvele võtnud. 

Mõned keelenõuetele mittevastavad õpetajad said märtsis oma õppeasutuselt teatise töölepingu ülesütlemise kohta ja linnavalitsus arutab, kuidas tagada, et õppe tase sellepärast ei langeks ja iga õppeaine oleks ikkagi õpetatud.

Apolinsky rõhutab, et väga paljud Kohtla-Järve õpetajad õpivad. Nad osalevad Eesti Keele Instituudi keelerännaku projektis, kus käivad Eesti teiste maakondade koolides ja lasteaedades eesti keeles suhtlemist ja oma õppeaine sõnavara harjutamas. Mõned õpetajad osalevad ka INSA ja Targa Eesti Instituudi korraldatud keelelähetustes, kus on 2–3 nädalat eesti õppekeelega õppeasutuses. Mõned lasteaiadirektorid on juba käinud eesti keele C1-taseme eksamil, teised lähevad B2-eksamile. Õpetajatele on selleks eksamigraafik koostatud. Järgmine võimalus keeleeksamit teha on õpetajatel juunikuus.

Narva abilinnapea MESSURME PISSAREVA tõdeb telefonikõnes, etNarvale on üleminek eesti keelele suur ülesanne ja väga tundlik teema, kuid ka ajalooline hetk. Positiivne on, et nii koolilapsed kui ka lapsevanemad toetavad eestikeelsele haridusele üleminekut, öeldes, et sellega oleks pidanud juba ammu alustama. Mures ollakse siiski ka ja seda peamiselt põhjusel, kas lapsed suudavad saavutada eesti keeles õppides häid tulemusi. 

Pissareva toob välja, et Narvas on veel puudu 170 õpetajat, kellest 50 on tugispetsialistid. Viimaseid on väga vaja, kuid kahjuks ei oska nad eesti keelt C1-tasemel. Paljud kooli- ja lasteaiaõpetajad õpivad seda pühendunult. Nad käivad kursustel ja koolitustel ning valmistuvad eksamiks. Pissareva oletab, et vähemalt pooled neist teevad eesti keele eksami edukalt ära. Teisalt otsivad õppeasutuste juhid endale juba praegu kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid, et toetada sujuvat üleminekut eestikeelsele õppele. 

Märtsi lõpus said kõik Narva õpetajad, kes ei vastanud kvalifikatsiooninõuetele, töölepingu lõpetamise teatise. See on neile märguanne, et eesti keele eksam tuleb ära teha. Kes teeb, saab edasi töötada. „Loodame, et leiame enamiku vajalikest õpetajatest, vaja läheb neid palju,“ ütleb Pissareva.

Tallinna haridusameti juhtaja KAAREL RUNDU kirjutab Õpetajate Lehele, et Tallinnas loodi eelmisel kevadel eestikeelsele haridusele ülemineku komisjon, sügisel valmis linna eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava ja sealt alates on seda intensiivselt ellu rakendatud. 

Rundu rõhutab, et Tallinnas vastavad väga paljud vene õppekeelega koolide õpetajad juba praegu kehtivatele kvalifikatsiooninormidele. Kes veel ei vasta, neile tagab linn eesti keele õppe (õppijate arv on varasemate aastatega võrreldes mitmekordne) ja didaktilise toe Õpetajate Maja juures tegutsevas metoodika- ja kompetentsikeskuses. Edukas on olnud õpetajate keelerändeprojekt, kus osales käesoleval õppeaastal 67 üldhariduskooli- ning 126 lasteaiaõpetajat. Kasutatakse ka digiõppe võimalusi. Lasteaedades on populaarne Alpa Kids, koolides kasutab Opiqu ja Lingvisti keeleõppe äpi litsentsi ligi 1100 haridustöötajat. Üleminekukoolide 3. klassi õpilastele pakutakse ettevalmistavat täiendõpet kogupäevakooli vormis. Paljud koolid on linna toel värvanud endale õpetaja abid, kes toetavad muu kodukeelega õpilasi. Tallinn on pakkunud haridusasutuste juhtidele anonüümset psühholoogilist nõustamist ning koostöös firmadega Clanbeat ja Peaasi.ee on uuritud õpilaste heaolu koos nõustamisega, et oleks tagatud ka vaimne tugi. 

Väljakutsed puudutavad jätkuvalt õigusselgust, lisab Rundu, pidades silmas eelkõige mõistlikke ja paindlikke lahendusi HEV-õpilastele, kes ei tohi kogu protsessis hammasrataste vahele jääda ja vajavad väga personaalseid lahendusi. Oluline on tagada selgus ja töötada välja vajalikud lapsekesksed tugimeetmed juba ettevaatavalt. 

Tartu haridusosakonna juhataja RIHO RAAVE toonitab oma kirjas, et Tartu linna siht on viia munitsipaalkoolid ja lasteaiad eesti keelele üle juba 2025/2026. õppeaastaks. See puudutab eeskätt Kellukese, Annikese ja Mõmmiku lasteaeda ning Annelinna gümnaasiumi ja Puškini kooli, kus õpivad ka Ukraina lapsed.

Tartu linna õppeasutustel on aastatepikkune keelekümbluse ja LAK-metoodika kogemus, mis on üleminekul kasuks tulnud. Nii koostas Tartu eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava juba aastateks 2022–2025. Juba siis lepiti õppeasutustega eesmärgid ja tähtajad kokku ning hinnati vajadust täiendavate vahendite järele (õpetajate koolitamine, õppevahendite soetamine jne).  On hea, et koolid ja lasteaiad toimetavad võrgustikuna ja jagavad omavahel kogemusi. Praegu täpsustab Tartu ülesandeid järgmisteks õppeaastateks ning tegeleb eesti keelele üleminekuga tõhustatud ja erituge vajavate õpilaste klassides. Kogu kava leiab aadressilt https://tartu.ee/et/eestikeelsele-haridusele-uleminek.

Muret teeb Raavele nn eriklasside üleminek eestikeelsele õppele. Suurema toevajadusega lapsed omandavad keelt sageli teistest aeglasemalt ja sellega tuleb õppe korraldamisel arvestada. Siia alla lähevad ka paljud rändetaustaga (sh ukrainlased) õpilased, keda nendes koolides on päris palju. 

Raave arvates on mõneti kurb, et riigi tähelepanu seoses eestikeelsele hariduse üleminekuga piirdub ainult Ida-Virumaaga. Sealse suurema palgatoetuse tõttu on Tartu koolid kaotanud mitmeid häid õpetajaid, kes on läinud Ida-Virusse eestikeelset õpet arendama. Uued õpetajad nende asemele peavad Tartu koolid endale ise leidma, mis on väga keeruline.