• Kõik õpilased ei soovi või ka ei suuda laia matemaatikat õppida.
• Riigieksamite madal keskmine punktisumma häirib ka õpetajaid.
• Ka ülikoolid saavad oma nõudmistega suunata eksamit tõsisemalt võtma.

Teeme kõigepealt selgeks, milleks on kitsas ja lai matemaatika ellu kutsutud.

Gümnaasiumi matemaatika kitsa kursuse õppe korraldamisel tuleb lähtuda ainekavas märgitud kahest põhiseisukohast.

1)Kitsa kava läbimine võimaldab jätkata õpinguid aladel, kus matemaatikal ei ole olulist tähtsust ja seda ei õpetata iseseisva ainena.

2) Kitsa kava eesmärk on õpetada aru saama matemaatikakeeles esitatud teabest, kasutada matemaatikat igapäevaelus esinevates olukordades, tagades sellega sotsiaalse toimetuleku. Kitsa kava järgi õpetatakse kirjeldavalt ja näitlikustavalt, matemaatiliste väidete põhjendamine toetub intuitsioonile ning analoogiale.

Gümnaasiumi matemaatika laia kursuse õppe korraldamisel tuleb lähtuda järgmistest ainekavas märgitud põhiseisukohtadest.

1) Lai matemaatika annab ettekujutuse matemaatika tähendusest ühiskonna arengus ning selle rakendamisest igapäevaelus, tehnoloogias, majanduses, loodus- ja täppisteadustes ning muudes ühiskonnaelu valdkondades. Selle tagamiseks lahendatakse rakendusülesandeid, kasutades vastavat IKT tarkvara. Tähtsal kohal on tõestamine ja põhjendamine.

2) Laias matemaatikas käsitletakse mõisteid ja meetodeid, mida on vaja matemaatikateaduse olemusest arusaamiseks. Selleks vajalik keskkond luuakse matemaatika mõistete, sümbolite, omaduste ja seoste, reeglite ja protseduuride käsitlemise ning intuitsioonil ja loogilisel arutelul põhinevate mõttekäikude esitamise kaudu.

3) Lai matemaatika annab õppijale vahendid ja oskused rakendada teistes õppeainetes vajalikke matemaatilisi meetodeid.

4) Lai matemaatika võimaldab jätkata õpinguid kõrgkoolis neil erialadel, kus reaalainetel on suur osatähtsus.

Kitsa matemaatika järgi õppinud õpilased saavad üle minna laiale matemaatikale ja laia matemaatika järgi õppinud õpilased kitsale matemaatikale. Ülemineku tingimused sätestab kool oma õppekavas. Lisaks on võimalik iseseisvalt juurde õppida või valida kursusi (ka tasulisi) väljaspool oma kooli.

Riigieksam matemaatikas on kohustuslik kõigile gümnaasiumilõpetajatele ja seadus lubab õpilasel valida kitsa või laia matemaatika eksami vahel sõltumata sellest, millise ainekava ta läbis. Arvan, et õpetajad on kitsa ja laia matemaatika erinevustest õpilastele piisavalt rääkinud ja need omakorda on eksami valinud, lähtudes oma edasiõppimise plaanidest.

Kitsast matemaatikat õpib enam-vähem 30% gümnasistidest. Kõik õpilased ei soovi või ka ei suuda laia matemaatikat õppida. Alles eelmisel kevadel rääkisime palju põhikoolieksamil põrunutest. Meil pole piisavalt pädevaid õpetajaid ja kõik õpilased pole ka valmis pingutust nõudvaks tööks. Kas laseme latti allapoole? Kahjuks tuleb siis ka gümnaasiumis ja ülikoolis seda teha, ja kõvasti, ning sellega võtame oma õpilastelt võimaluse väljamaal õpinguid jätkata.

Riigieksamite madal keskmine punktisumma häirib ka õpetajaid. Laia eksami tulemus on kõrgem, sest selle eksami valivad õpilased on motiveeritud ja enamasti vajavad tulemust järgmisesse kooli kandideerimisel. Kitsa eksami valinute sees on palju neid, kellel eksamitulemusest midagi ei sõltu. Kahjuks on praegu võimalik kool ühe punktiga (või protsendiga) lõpetada.

Ma ei saa aru, kuidas on võimalik pärast 12 kooliaastat saada eksamil 1–2 punkti või sedagi mitte. Kas koolist tõesti mitte midagi külge ei jäänud? Pigem on see ikkagi suhtumine. Õpilane teab juba gümnaasiumi astudes, et sisuliselt saab ta lõpetamisel matemaatikaeksami ka põhikooliteadmistega ühele punktile tehtud. Vaja vaid, et jooksvad hinded oleks korras ja varem koolist välja ei kukuks.

Lisaks veel see, kas tal on sel aastal matemaatika tulemust vaja või mitte. Olen oma õpilastele alati sisendanud, et nad ei tea kooli lõpetades arvatagi, millal neil seda eksami tulemust vaja läheb. Seepärast tasub teha eksam nii hästi kui võimalik. Ja nad pingutavad.

Oleme teinud ettepaneku riigieksami lävendit tõsta. Olgu selleks siis esialgu jälle 20 punkti. Ka ülikoolid saavad oma nõudmistega suunata eksamit tõsisemalt võtma. Need õpilased, kes tunnevad huvi Tallinna Tehnikaülikooli vastu, teavad väga hästi, et peavad õppima laia matemaatikat ja sooritama ka selle eksami. Ja nendel tudengikandidaatidel, kellel jäi riigieksamil sissesaamiseks natuke puudu, on võimalus suvel veel kord katsetada ülikooli enda eksamiga.

Eestis on ka nendel õpilastel, kes gümnaasiumi astudes valisid kitsa matemaatika, võimalik sooritada laia matemaatika eksam ja jätkata soovitud erialal, tuleb vaid tõsiselt tahta ja pingutada. Iga valikuga kaasnevad teatud võimalused ja kitsaskohad – see ongi elu.

Tiit Lepmann tõi oma ettekandes (Tartu Ülikooli matemaatika, statistika ja informaatika vilistlaspäeva raames toimunud minikonverentsil „Matemaatikaharidus: kitsas ja lai või üks ja ühtne?“) välja, et matemaatika ainekava on muutunud aina tihedamaks tänu tundide arvu kärpimisele. Selle tõttu ei saa pahaks panna, et õpetajad võitlevad iga ärajäänud tunni pärast. Rakenduste ja üldistuste tasandile jõudmine pole võimalik heade baasteadmisteta ja järjepideva õppimiseta.

Ülikoolidel on samuti võimalus pakkuda lisakursusi matemaatikas kas või veebis teemadel, mis nende arvates vajaksid suuremat tähelepanu. Ka täiendkursused õpetajatele on teretulnud.

Tegeleme praegu kohustusliku õppeaja pikendamisega ja sellest lähtudes pole võimalik üleminek ühele (laiale) matemaatikale. Kui kõik õpilased peavad olema koolis 18. eluaastani, siis peavad kooli jõudma ka need, kes seal olla ei taha ja kes praegu on jäänud kõrvale. Kindlasti suundub nii mõnigi sunniviisiliselt sel juhul gümnaasiumi. Lai matemaatika käib tal üle jõu, nagu tegelikult ka nendel õpilastel, kes lõpetavad põhikooli koolieksamiga. Häid reaalainete tundjaid saime vanasti ja ka nüüd ikka matemaatika ja füüsika süvaklassidest. Peame senisest suuremat tähelepanu pöörama tööle tippudega.

---

Loe samal teemal: Millise matemaatika taustaga tudengeid ootavad ülikoolid?