Kümnendat aastat päädis õpilaste teadustööde riiklik konkurss suure teadusfestivaliga, kus sai kahel päeval tutvuda parimate tööde ja nende autoritega. Oma uurimusi tutvustasid ka algklassilapsed.

9. ja 10. aprillil Ahhaa teaduskeskuses toimunud teadustööde riikliku konkursi lõppvooru kutsuti 94 parimat. Kokku laekus konkursile 228 tööd.

Nagu varasematelgi aastatel, tutvustasid finalistid festivalil oma uurimusi stendiettekannetega ja vastasid hindamiskomisjoni liikmete ja külastajate küsimustele.

Festivalil oli põnev lavaprogramm, kus teaduse ja inseneeria suurkujud tutvustasid oma tööd. Tehti teadusteatrit ja toimus uurimistööde koordinaatorite võrgustiku seminar. Võrgustikku on koondunud juba üle 300 õpetaja.

Hugo Treffneri Gümnaasiumi arendusjuht ja uurimistööde koordinaator Aare Ristikivi rõõmustas, et tänavu pääses nende koolist festivalile 18 tööd 22 õpilaselt. Uurimusi oli nii loodusteaduste kui humanitaaria vallast. Noortele pakkusid huvi aktuaalsed teemad (Venemaa propagandavõtted infosõjas, internetitrollide fenomen, õpilaste söömiskäitumine, teadlikkus rasestumisvastastest vahenditest), aga tõuget saadi ka perekonnaloost (vanavanaema 1988. aasta päevik).

„Uurimistöö juhendamine on õpetajale lisakoormus,“ lausus Ristikivi. „Meie koolis on kolme töö juhendamine õpetaja töökoormuse sees. Kui on rohkem töid, siis maksame lisatasu. Festivalile pääs on õpilasele väga tähtis, siin on näha, et uurimus ei jää ainult kooli seinte vahele, vaid leiab suurema publiku. Paljude meie õpilaste siht ongi jõuda siia ja edasi rahvusvahelisele tasandile.“

Algkoolide uurimistööde konkursil osalenutest lunastas Ahhaasse pääsu 25 õpilast. 1.–6. klassi lapsed olid oma postrite juures sama julged selgituste andjad nagu vanem kooliaste.

Ruila Põhikooli teise klassi poiss Kirret Steinberg oli kaasa võtnud oma uurimisobjekti – raagritsikad.

„Meile toodi klassi raagritsikad, mul tekkis huvi neist rohkem teada saada,“ selgitas Kirret. „Neile meeldib ronida, nad on valmis elu päästmise nimel ühest jalast loobuma. Jalg kasvab tagasi. Söövad sidrunmelissilehti, olen neile andnud ka maasika-, võilille-, vaarika- ja roosilehti.“ 

Klassijuhataja Raili Kann kiitis noore uurija iseseisvust ja järjekindlust. Tema referaat annab silmad ette mõnele vanema klassi õpilaselegi. Ka stendimaterjali pani Kirret ise kokku ja meisterdas raagritsika 3D-maketi.

Ruila koolis kirjutavad kõik õpilased esimesest klassist kaheksandani loovtöö. Teises klassis uuritakse Eestis elavate loomade elu. Kirreti uurimusest kasvas välja praktiline loovtöö. Teise klassi tööd pidanuks alles maikuus valmis saama. Õpetaja küsis Kirretilt, kas ta on nõus pingutama ja varem valmis tegema, et festivalile kandideerida. 

„Olen esimest korda oma õpilasega festivalil ja oleme mõlemad väga uhked tehtu üle. Õpetaja kõige rõõmsam tegevus ongi toetada andekaid lapsi,“ lausus Raili Kann.

„Õpilaste uurimistööd on aastatega valdkondlikult laiemaks läinud,“ täheldas hindamiskomisjoni liige Rait Toompere. „Süvateaduslike uurimistööde kõrval on arenenud ka kodukoha uurimine. Noortele on oluline teada saada, kuidas on varem elatud ja kuidas ühiskond on muutunud. Kaardistatud on talusid, uuritud väikekoolide ajalugu, mis nüüd juba suletud.“

Toompere on olnud õpilaste teadustööde riikliku konkursi sünni juures 2002. aastal, mil uurimistöö tegemine oli väheste privileeg ja juhendajad olid valdavalt ülikoolidest. 

„Nüüd on koolides väga häid juhendajaid, enamik õpetajaid teab, kuidas teadustöid juhendada,“ kiitis Toompere. 

2011. aastal muudeti uurimistööde tegemine koolides kohustuslikuks ja konkursiformaati arendades jõutigi õpilaste teadusfestivalini, et ka teadushimulistel oleks sarnaselt laulu- ja tantsupeoga oma suurüritus.

Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik külastas hiljuti koos kolleegidega Iirimaa teadusfestivali, mis tähistas 60 aasta juubelit ja oli Eesti festivali loomisel teadusagentuurile inspiratsiooniallikaks. 

„Iirimaal on tööde hindajaiks pankade ja teiste suurettevõtete juhid, järjekord on ukse taga, suur au on tulla hindama. Teatakse, et talentide otsimiseks on festival õige koht,“ rääkis Allik. „Meilgi hakkab see fenomen toimima, ettevõtted on juba välja pannud veerandsada eripreemiat.“

Festivalil astusid üles varasemate aastate vilistlased, kelle seas on ka tuntud teaduse populariseerijaid, nagu Ahhaa juht Andres Juur ja „Rakett69“ saatejuht Aigar Vaigu. Vaigu koos Treffneri gümnaasiumi klassivenna Mihkel Kreega oli 2003. aasta õpilaste teadustööde konkursi võitja. 

Erinevalt eelmistest kordadest toimus festival ERM-i asemel Ahhaas. Esimest korda festivalide ajaloos toimus noortele õhtul ka tantsupidu.

„Festival on koht, kus leida sõpru, kel samad huvid. Nad tunnevad end vabalt, neid ei kammitse grandid, projektid, vaid nad saavad uurida, mida ise soovivad,“ lausus Allik.

Teadustööde konkurssi korraldab teadusagentuur koostöös HTM-iga.

Õpilaste teadustööde konkursi auhinnasaajad:

https://etag.ee/wp-content/uploads/sites/8/2024/04/2024_Opilaste-konkurss_K6ik-tulemused.pdf