Gümnaasiumisse astumine on tähtis etapp noore inimese elus. Tallinna ja Harjumaa riigigümnaasiumide vastuvõtukatsed on sel aastal pingelisemad kui muidu, sest eksamite infosüsteemis tekkinud tõrgete tõttu 3480 õpilase e-testi tulemused pingeridade koostamisel arvesse ei lähe. Põhikooli lõpueksamid toimuvad alles õppeaasta lõpus, mistõttu on koolidel nüüd väga suur vastutus selgitada noorte teadmised ja õpitahe välja üksnes keskmiste hinnete ja vestluse põhjal. See võib olla arvatust palju raskem, eriti kui vestlusvooru on kutsutud kõik tuhat õpilaskandidaati!

Õpilaste ja lastevanemate seast on kostnud arvamusi, et tekkinud olukorras olnuks ausam teha sisseastumistestid uuesti ning kindluse mõttes paberil. Praegu välja pakutud vastuvõtukord ei ole paljude arvates õiglane ega läbipaistev, sest annab osale kandidaatidele konkurentsieelise ja halvendab teiste olukorda. Võib juhtuda, et nõudlikuma õpetaja käe all õppinud võimekas noor soovitud kooli sisse ei saagi. Hinded teadmiste taset alati ei peegelda ega saa olla hea võrdlusalus.

Saan seda öelda ka oma kunagise kogemuse põhjal. Käisin esimesest klassist põhikooli lõpuni kodulähedases koolis ega mõelnud veel kümnendas klassiski kordagi kooli vahetamise peale. Asi muutus siis, kui avati uus kool, kus oli teatriklass. Mäletan, kuidas läksime pinginaabriga pärast kümnenda klassi lõppu suvel vanemate teadmata kahekesi selle kooli direktori jutule ja palusime end üheteistkümnendasse klassi vastu võtta. Imekombel oligi seal paar vaba kohta ja meid võeti vastu. Tõsiasi, et koolil ja koolil on vahe, selgus kohe uue õppeaasta sügisel – vanas koolis olime mõlemad olnud tublid nelja-viielised, nüüd tuli hakata kõvasti pingutama, et üldse järjel püsida.

Koolist saadud teadmiste tase võib olla väga erinev. Seda mitte ainult koroonaaja mõjude või õpilaste vähese õpiharjumuse tõttu, vaid ka põhjusel, et igasse kooli ei jagu enam kvalifitseeritud õpetajaid, kes õpilastele asjad selgeks teevad. Erinev on ka koolide tehnoloogiline võimekus, rääkimata perede oskustest ja võimalustest noort toetada. Nii süvenebki hariduslik ebavõrdsus. 

Sageli küsitakse, mis mõte on põhikooli riiklikel lõpueksamitel, mille tulemustest gümnaasiumisse pääsemisel midagi ei sõltu. Eksamid tuuakse küll järgmisel aastal varasemaks, kuid nende osas lähevad arvamused lahku: ühed leiavad, et koolikatsetega tuleks jätkata ja põhikooli lõpueksamid hoopis ära kaotada; teised ei usu katsetesse, vaid pooldavad uutel alustel eksamite loomist. Mõlemad variandid on võimalikud, peaasi et süsteem on õiglane ja hästi toimib.