• Uues Tallinna koalitsioonileppes toodi eraldi alapunktina välja linna gümnaasiumivõrgu korrastamine. 
• Tallinna Linnavalitsuse hariduse valdkonna abilinnapea Aleksei Jašini sõnul annab riigigümnaasiumide teke hea võimaluse sulgeda väiksema õpilaste arvuga gümnaasiumiosad, mis aitab luua rohkem põhikoolikohti. 

Pelgulinna Gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur tõdeb, et tegemist on kauaoodatud plaaniga, mis vähendaks ka õpetajate koormust.

Kui teistes omavalitsustes oli riigigümnaasiumide avamise üks tingimusi ühe või mitme gümnaasiumi sulgemine, siis Tallinna puhul otsustas riik väheste gümnaasiumikohtade tõttu seda tingimust mitte rakendada. Pealinna uus koalitsioon näeb gümnaasiumiosade sulgemisel aga plusse ja on selle eesmärgiks võtnud. 

Pelgulinna Gümnaasiumi gümnaasiumiosa ei ole sugugi väikese õpilaste arvuga, kuid kool on üks neist, kes on oma gümnaasiumiosa sulgemise eesmärgiks võtnud. Juba üle 20 aasta Pelgulinna Gümnaasiumi direktor olnud Tõnu Piiburi sõnul peitub selle peamine põhjus põhikooli ja gümnaasiumi õppekava erinevuses.

Üks õppekava ja selgem tööde korraldus 

„Juba üldosas ja sihiseades õppekavad erinevad. Põhikool on kohalkäimise kohustusega, õppimise ja avastamise ning õppima õppimise koht. Gümnaasium aga seab eesmärgiks toetada noorte esimesi samme teaduses. Kui anda lihtsalt tunde, siis pole õpetaja töös suurt vahet. Kui lähtuda aga õppekava eesmärgist, erineb õpetaja töö põhikoolis ja gümnaasiumis kardinaalselt.“

Piiburi sõnul normaliseerub gümnaasiumiosa kaotamise puhul ka õpetajate koormus, kuna kahe erineva sihiseadega õppekava asemel on kogu koolis üks õppekava ja tööde korraldus selgem. Et koormuse vähenemine toob kaasa palga vähenemise, vähemalt Pelgulinna Gümnaasiumi õpetajad kartma ei pea.

„Tundide arv ei vähene, sest piirkond areneb ja ehitatakse eluhooneid, kust tuleb lapsi põhikooli juurde. Aga kui see peakski juhtuma, vähendaks see õpetajate ülekoormust ja läbipõlemist. Meil tundide arv siiski ei vähene, vaid ühtlustub, mis jätab õpetajale alles palga, aga teeb õppekava järgimise lihtsamaks.“

Seetõttu suhtuvad Piiburi sõnul ka õpetajad ise gümnaasiumiosa kaotamisse hästi. Väiksem muutus töötajaskonnas sellega siiski kaasneb.

„Isikkoosseis palju ei muutu, küll aga väheneb ülekoormus. Väikese erialase koormusega valikainete õpetajad ei saa ainsana koolis jätkata ja saavad liikuda riigigümnaasiumisse selle kasvades.“

Piiburil on hea meel, et just Pelgulinna Gümnaasiumil on võimalus selles protsessis teistele teed näidata. Tema arvamuse järgi tasub nende kooli näitel sulgeda ka suurema õpilaste hulgaga gümnaasiume.

„Eesmärk on ju optimeerida koormusi, pühenduda ühele õppekavale ja teha seda hästi.”

Praegu on Tallinnas kolm riigigümnaasiumi: Mustamäe Riigigümnaasium, Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium ja Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium. Neljas on plaanis rajada Lasnamäele, kus õppetöö algab kõige varem 2027. aasta sügisel.

Suurim missioon on üleminek eestikeelsele haridusele

Uue koalitsiooni esimesel pressikonverentsil rõhutas Aleksei Jašin, et kuigi Tallinnas on eestikeelsele haridusele üleminek juba alanud, on see päevakorrale jõudnud liiga hilja.

„Üks asi, mis meil sai kindlalt kokku lepitud, on täiendav tugi koolidele, mis on üleminekuga raskustes, ja kindlasti on fookuses see, et aina rohkem muukeelseid lapsi läheb eesti kooli. See on loomulik protsess ja ma usun, et järgnevatel aastatel näeme seda aina rohkem.“

Eraldi tõi Jašin pressikonverentsil välja ka koalitsioonileppes kirjas olnud alapunkti, mille kohaselt soovib Tallinna linn üldhariduse rahastuse suurendamisega tõsta õpetajate palka. Milline see protsent oleks, ei osanud Jašin veel öelda. Teema juurde tullakse siis, kui arutatakse lisaeelarvet ja järgmise aasta eelarvet.