Eesti hariduspoliitikas laiemalt ja konkreetsemalt ka Ida-Virumaal on käimas põhimõtteline pööre. Riik on võtnud selge hoiaku ning eraldanud ka vahendeid, et aastakümneid tulevikku lükatud üleminekut eestikeelsele haridusele ei saaks enam lõputult venitada.

Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel ei vastanud 2021/2022. õppeaastal keeleoskusnõuetele või oli teadmata keeleoskuse tasemega umbes 2200 Eesti alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajat ehk ligi kümnendik õpetajaskonnast.   

EHIS-e 2018. aasta haridusvaldkonna prognoosi järgi peab haridussüsteem pakkuma aastail 2018–2025 vanusest tulenevat asendust 830 õpetajale üle Eesti. Neist 130 on füüsikaõpetajad, 100 keemiaõpetajad, 120 geograafia- ja bioloogiaõpetajad ning 480 matemaatikaõpetajad. Tööeluks vajalike oskuste omandamisel suureneb täiendus- ja ümberõppe, sh mikrokraadide roll. 

Tööpõld on suur ja avar ning paljuski tuleb keeleõppe töö ära teha just Ida-Virumaal.

Koostöös peitub jõud

Tänavu kevadel alustasidki TalTechi Virumaa kolledžis koostöös Tallinna Ülikooliga kaks uut täiendkoolitust loodusainete õpetajatele. Nendel kursustel saab õppida loodusainete lõimimist ja parandada erialase eesti keele oskust. Tegemist on juba teise analoogse koolitusprogrammiga, esimese viisime edukalt läbi möödunud aastal. Täiendkoolitustel õpitakse füüsika-, keemia-, bioloogia- ja geograafiaõppe sidumise võimalusi. Õpetajad saavad uusi teadmisi ja oskusi, kuidas luua seoseid eri valdkondade vahel ja aidata kooliõpilastel paremini mõista ümbritseva maailma terviklikkust.

Ühtlasi antakse praktilisi ideid, mida kooliõpilastega tunnis rakendada. Väga suurt rõhku pannakse selles programmis erialase eesti keele suulisele väljendusoskustele, osalejaid julgustatakse suhtluskeele praktiseerimiseks rohkem rääkima valdkondlikel teemadel. Kuid täiendkoolitused on vaid piisk meres võrreldes tegeliku õpetajakoolituse vajadusega Ida-Virumaal.

Aastatel 1992‒2000 töötas Kohtla-Järvel iseseisva õppeasutusena Virumaa Kõrgkool, kus valmistati ette matemaatika-, füüsika- ja informaatika- ning eesti keele kui teise keele õpetajaid. Kõrgkooli vilistlased töötavad senini Ida-Virumaa koolides õpetajatena. Otsus Virumaa Kõrgkool sulgeda oli suur viga, mille järelmõjusid tunneme nüüd teravalt.

Koostöös Tartu Ülikooli esindaja Katri Raikiga oleme käivitanud diskussiooni ülikooli, kohalike omavalitsuste ja haridusministeeriumi vahel, et juba 2025. aasta sügisest alustada õpetajate ümber- või mikrokraadi õpet. Tartu Ülikool on avaldanud valmisolekut käivitada Narvas õpetajakoolituse magistriõppe, mis keskendub peamiselt pedagoogiliste ja metoodiliste oskuste arendamisele. Kindlasti on vaja maakonda tuua reaal- ja loodusainete õppekavad. Läbi tuleb mõelda parim õppevorm. Üks variantidest on mikrokraadiõpe, mis võimaldab õppuritel valida endale sobivad moodulid, millest tulevikus on võimalik kokku panna tasemeõppekava.

Õiglase Ülemineku Fondi toel käivitame rohe- ja ringmajanduse õppe

Virumaa kolledž on olnud eestikeelse tehnilise kõrghariduse andja Ida-Virumaal juba ligi veerand sajandit. Panustame jätkuvalt ja tugevalt inseneeria erialade õpetamisse, mis muuhulgas tagab kohalikele venekeelsetele noortele lisaks perspektiivsele töökohale kodumaakonnas ka hea eesti keele oskuse.

Eelmise aasta lõpus avanenud Õiglase Ülemineku Fondi haridusmeede annab täiendava tõuke uute erialade avamiseks või olemasolevate uuendamiseks just rohe- ja ringmajanduse vallas. Oleme avanud vastuvõtu neljale uuele erialale ning uuendanud kolme eriala. Loomulikult õpitakse neil kavadel eesti, kuid osaliselt ka inglise keeles. Kõikidele tudengitele pakume vastavalt vajadusele ka eri tasemel eesti keele õppimise võimalusi.

Olen veendunud, et Eesti riigi sihikindlus ning kohapealne oskuslik Euroopa Liidu tõukefondide kasutamine on hoovad, mis muudavad eestikeelse hariduse juba lähitulevikus nii Narvas, Sillamäel kui Kohtla-Järvel normiks. Juba praegu saavad kvalifitseeritud ja eesti keelt hästi valdavad õpetajad ja õppejõud Ida-Virumaal Eesti keskmisest kõrgemat töötasu. Ka meie kolledži lõpetanutel, kes üldjuhul valdavad lisaks ka vene keelt, on lahti kõikide piirkonna suurettevõtete uksed.

Pole paremat lõimimispoliitikat kui kohalikud edulood, kus Ida-Viru muukeelsetest peredest pärit nutikad noored teevad edukat insenerikarjääri nii Eestis kui mujal maailmas. Usun, et Ida-Virumaale tagasi pöördujate või meie maakonna pärleid avastama tulijate arv kasvab lähiajal hüppeliselt. Ida-Virumaast on saanud tõeline Ida-Võlumaa, kus täituvad julgete inimeste unistused. Ka Virumaa kolledži uksed on avatud kõikidele uutele õppijatele, õppejõududele ja teadlastele.