Üleminek eestikeelsele õppele on Tallinnale massiivne reform, kuid sellega saadakse hakkama, kinnitab linnapea Jevgeni Ossinovski.

15. mail toimus HTM-i Tallinna esinduses pressikonverents, kus minister Kristina Kallas ja linnapea Jevgeni Ossinovski tutvustasid eestikeelsele õppele ülemineku käiku ja probleeme Tallinnas. Tõdeti, et üldiselt on Tallinn üleminekuks hästi valmistunud, kuid leidub ka üksikuid probleeme. Näiteks on 1. ja 4. klassi eesti keeles õpetamiseks praegu veel puudu ca 30 õpetajat. Lõplikult pole veel välja töötatud sobivat metoodikat erivajadustega laste eestikeelsele õppele üleviimiseks. Paljud võõrkeeles õpetavad õpetajad vajavad eesti keele A2-taseme omandamiseks ajapikendust.

ÕPETAJAPUUDUS. Minister Kallas ja linnapea Ossinovski ei pidanud 30 õpetaja puudumist suureks probleemiks. Ministri sõnul ei saa sellist asja kuidagi juhtuda, et lapsed tulevad 1. septembril klassi, kuid õpetajat ei ole. Kool ja omavalitsus vastutavad, et nii ei juhtuks. Näiteks on mõned koolijuhid öelnud, et puuduva õpetaja koormus jagatakse kuni probleemi lahenemiseni teiste õpetajate vahel ära, jms.

Jevgeni Ossinovski märkis, et juuli algul selgub, kui paljud õpetajad on sooritanud eesti keele tasemeeksami, ja siis saab täpsemalt arvudest rääkida. Ta lisas, et Tallinna linn toetab igati vene emakeelega õpetajate eesti keele õppimist, rahastades õpetajate keeleõppekursusi, korraldades keelerännet jms. Ta tõi välja, et eriti tõhusaks ongi osutunud keelerände programm, mille käigus on vene kooli- või lasteaiaõpetajad läinud mõneks ajaks sarnasesse eesti kollektiivi tööle. Raha taha selliste programmide läbiviimine ei jää, kinnitas Ossinovski, lisades, et Tallinnal on eestikeelsele õppele ülemineku kava realiseerimiseks sel aastal ette nähtud üle kaheksa miljoni euro ja tõenäoliselt suurendab linn seda summat veelgi. „Kui koolidest või mujalt tuleb eestikeelsele õppele ülemineku toetuseks häid ideid, siis need raha taha ei jää,“ ütles Ossinovski.

Minister Kallas lisas, et lisaõpetajaid on loota ka karjääripöörajate hulgast: „Arutamegi ülikoolidega, kuidas luua mikrokraade nendele, kes karjääripöörajatena kooli õpetajaks tulevad, et nad saaksid kergemini pedagoogilisi pädevusi omandada.“ Samuti oleks kasuks senisest paindlikum sessioonõpe. Näiteks mõni õpetaja sooviks käia sessioonõppes igal nädalavahetusel, et omandada magistrikraad ühe aastaga, teine vajab selleks aga praeguse kahe aasta asemel kolme aastat.

Kristina Kallas lisas, et Tallinnas on õpetajaid üldse vähe ja nende koormus seepärast suur. Ministeeriumi arvutuste järgi on pealinnas ligi 400 õpetajat vähem, kui oleks optimaalne. See on üks põhjus, miks püütakse haridusleppes õpetaja töökoormuse põhimõtteid kokku leppida, nii et kõigil omavalitsustel oleks ees selge raamistik, mille järgi tegutseda. 

ERIVAJADUSTEGA LAPSED. Nendega seoses räägiti eelkõige Lasnamäe Põhikoolist, mis taotles algul eestikeelsele õppele ülemineku pikendust. Ministeerium seda ei andnud. Minister Kallas ütles, et ekspertide hinnangul ei ole ühelegi lapsele eesti keeles õppimine vastunäidustatud. Küsimus on pigem selles, missugust metoodikat kasutatakse, millise tempoga edasi liigutakse ja missugust lisatuge erivajadustega lapsed saavad. Praegu koostabLasnamäe Põhikool koostöös Rajaleidjaga erivajadustega lastele üleminekukava, ja sedaiga lapse kohta eraldi.Mõne lapse puhul aitaks aga seegi, kui tal oleks venekeelne abiõpetaja, kes raskuste korral järele aitab. 

VÕÕRKEELSED ÕPETAJAD. Tallinna kolmas suur väljakutse on võõrkeeles õpetavad õpetajad, keda on linna rahvusvahelistes õppeasutustes ja ka üleminekukoolides. Nimelt on viimastes palju selliseid klasse, kus õpe jätkub esialgu vene keeles. Ka need õpetajad peavad oskama eesti keelt vähemalt A2-tasemel. Kui oskavadki, siis saavad nad veel vähemalt kolm aastat õpetada vene või mõnes muus võõrkeeles. 

Kristina Kallas: „Oleme jõudnud kokkuleppele, et võõrkeeles õpetavad õpetajad saavad ajapikendust: B2-taseme peavad nad omandama hiljemalt 2026. aastaks. Suur hulk nendest õpetajatest õpib praegu keelekursustel ja 1. augustiks selgub, kui paljud neist on keeleeksami edukalt ära teinud ja kui paljud vajavad kuue- või üheksakuulist ajapikendust, et B2-tase kätte saada.“ 

Jevgeni Ossinovski nentis, etTallinnas on ligi 350 sellist õpetajat, kes keelenõuetele ei vasta. „Me ei saa neile tehtud töö eest lihtsalt aitäh öelda. Meil on neid õpetajaid vaja. Arutasime ministriga, kuidas seda olukorda lahendada, ja loodame lahendusteni jõuda.“ 

RIIGIGÜMNAASIUM. N-ö lisaküsimusena räägiti Lasnamäe riigigümnaasiumist. Esialgse plaani järgi pidi hakatama seda ehitama 2027. aastal, kuid ehitus on edasi lükkunud. Jevgeni Ossinovski tõdes, et linnal on põhikooliõpilastele õppekohti puudu ja uus riigigümnaasium aitaks seda probleemi leevendada. Kristina Kallas lisas, et Tallinnaga on kokku lepitud, missuguseid samme peab linn astuma, et Lasnamäe riigigümnaasiumi arhitektuurikonkursi saaks välja kuulutada ja 2028. aastal ehitusega alustada. 

Jevgeni Ossinovski ütles kokkuvõtteks: „Üleminek eestikeelsele õppele on Tallinna jaoks massiivne reform ja väga tõsine hariduskorralduslik väljakutse, aga me oleme optimistlikud. Usume, et saame sellega hakkama mitte ainult reeglite formaalse täitmisena, vaid suudame seda reformi rakendada ka sisukalt, nii et laste hariduse kvaliteet ei kannata.“