Junior Achievement Eesti aastaauhindade galal anti Euroopa ettevõtliku kooli tiitel üle Põltsamaa Ühisgümnaasiumile, kus on ettevõtlusõpe eri moel põimitud kõigisse kooliastmetesse ja õpetajadki ettevõtlikud.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi (PÜG) moto on „Olla heade eelduste looja“. Ettevõtlikkuse arendamine mängib heade eelduste loomisel olulist rolli ja on olnud kooli jaoks tähtis juba aastaid. Enam kui 800 õpilasega neljas õppekohas paiknevas koolis käib ettevõtlusõpe esimesest klassist kaheteistkümnendani tänu õpetajate koostööle, õppeainete sidumisele, reaalse elu toomisele kooliellu, ettevõtlusvaldkonna ekspertide kaasamisele.

Erilise hoo sai ettevõtlikkuse arendamine sisse haridusreformi järel, kui PÜG-iga liideti Adavere, Lustivere ja Aidu kool. PÜG ja Adavere kool olid „Ettevõtliku kooli“ võrgustikuga juba varem ühinenud, Adaveres süsteemne ettevõtlusõpegi olemas ja gümnaasium oli pälvinud ka ettevõtlusõppe edendaja tiitli.

„Vajasime ühtset õppekava, vaatasime üle suunad ja valikud,“ meenutab kolme aasta tagust ühinemisaega Merle Karuks, kellest sai uue kooli karjäärikoordinaator, ettevõtlusõppe mentor ja arendusmeeskonna liige.

Et kõigil õpetajail oleks ühised arusaamad ja sihid, alustati õpetajate koolitusest. Junior Achievement Eesti tuli kohapeale õpetama majanduse algtõdede programmi „7 sammu“, mis integreeriti algklassides üldõpetusega. Sammud jagati, detailid pandi paika õpetajatega koostöös ja juba kolmandat aastat seda programmi kasutatakse.

Üldõppega lõimitud „7 sammu“ programm algab esimesest klassist ja igal aastal on fookuses erinevad teemad-valdkonnad. Kuuendas klassis tehakse mini-mini-, seitsmendas minifirmasid. Mini-minifirmad on lisaks kohalikele laatadele kauplemas käinud isegi Tallinna vanalinnapäevadel.

Kaheksandas klassis on ettevõtlus- ja karjääriõpe valikaine, üheksandas pühendutakse karjääriõppele. Kaheksandikud saavad läbida Järvamaa Kutsehariduskeskuses eelkutseõppe programmi, Töötukassaga koostöös on grupinõustamised, üheksandas klassis nõustatakse ka individuaalselt.

Teist aastat tehakse koostööd Tallinna karjäärikeskusega, mis pakub õpilastele töötube. Hea koostööpartner on Tartu Rakenduslik Kolledž, üheksandikud käivad seal õppekäigul ja kolledž tuleb ka ise Põltsamaale.

Kõigi programmide juurde kuulub õppekäikude plaan. Üks koostööpartner on seejuures Tartu ettevõtlusküla, kus pakutakse ettevõtlusõppe rollimänge. Põltsamaa õpilased on seal olnud uute mängude esimesed testijad. Ega mängimiseks pea alati Tartusse sõitma, Merle Karuksi juhtimisel saab ka kooli Adavere majas mängida.   

Juunikuus toimub juba kolmandat korda esimese kooliastme lõpuüritus − väikeste inimeste konverents, kus kõik klassid esitlevad ettevõtlikkusega seotud projekti endale meelepärases, kas või luulevormis.

„See on üliäge, kuidas 220 last tähtsa näoga konverentsil esinevad,“ muheleb Karuks.

Teise kooliastme suurüritus on lipupäev. Koos Põltsamaa muuseumi ja lossiga toimuvad enam kui 200 õpilasele töötoad, milleks juba praegu valmistutakse.

„Eesti lipp on ju Põltsamaalt pärit,“ sõnab Karuks. 

9.–12. klassile käivad korra kuus „Noorelt noorele“ programmi raames klassijuhatajatunnis rääkimas eri valdkondade külalised. 

„Suuname õpetajaid, nad vajavad ju tohutus infotulvas abi ja tuge, koordinaatori roll ongi leida üles toredad tegevused,“ sõnab Merle Karuks.

„Iga kevad vaatame koos õpetajatega programmid üle – kas tahame midagi muuta. Teeme kogu kooliaja arendustööd, et noort omandaks palju teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest. Ei ole alati vaja palju raha, et sõita kaugemale, alustame ikka oma piirkonnast. Ettevõtlusmänge läbi viies kuulen, kuidas lapsed imestavad: nende vanemad on nii targad, saavad kõigega hakkama.“

Gümnaasiumiastmes on noortel võimalus saada baasteadmised ettevõtlusest. Lõimitud on ettevõtlus- ja majandusõpetus, karjääriõpetus, suhtlemispsühholoogia ja projektitöö. Kasutatakse praktilisi ülesandeid, rühmatöid ja rollimänge, nagu näiteks „Sisenemine tööturule“, mis annab hea võimaluse mängida tööle kandideerimine läbi nii tööandja kui -otsija rollis. Samuti on kõigil kohustus käia mitmel aastal töövarjupäeval omandamas praktilist vaadet tööelu argipäeva.

Majandus- ja ettevõtlussuund on gümnaasiumiastmes juba üle kümne aasta. Pakutakse ka põnevaid lisakursusi: Junior Achievementi õpilasfirmade programmis osalemine, rahatarkus, organisatsioonikäitumine, investeerimine, äriplaani koostamine. Kohtutakse tuntud ettevõtjate ja valdkonnaekspertidega, käiakse õppekäikudel ettevõtetes. 

„Kuna õppesuund on eluline, on vaja hoida programmi pidevalt värske ja kaasaegsena,“ lausub sotsiaalainete õpetaja, ettevõtlusõppe mentor Maris Orav. „Kui seni oli majandussuuna õpilastel lõpueksamiks äriplaani koostamine ja kaitsmine, siis uutel gümnasistidel tuleb kooli lõpetades koostada, esitleda ja kaitsta portfoolio. Õppesuuna läbimiseks on kohustus osaleda kolme aasta vältel õpilasfirma töös või ette valmistada, läbi viia ja analüüsida kaks vähemalt kahte kooliastet hõlmavat sündmust.“ 

Sügisest lisandub majandussuunas uusi õppeaineid, nagu turunduse alused, rahvusvahelised suhted ja majandusmatemaatika. 

„Ergutame gümnasiste majandus- ja ettevõtlusteemalistest sündmustest osa võtma. Igal aastal osalevad noored aktiivselt Tuulbergi rahatarkuse olümpiaadil, SEB rahasaadikute programmis, ettevõtlusnädala ettevõtmistel,“ lausub Orav.

Euroopa ettevõtlikke koole on igal aastal üks igas riigis, mis on liitunud Junior Achievementi võrgustikuga.

---

JA Eesti aastaauhindade galal tunnustatud

• Aasta ettevõtlusõpetaja – Maarja Kikas (Tallinna Kuristiku Gümnaasium)
• Aasta mentor – Andre Mägi
• Vägev vilistlane – Rudolf-Gustav Hanni
• Euroopa ettevõtlik kool – Põltsamaa Ühisgümnaasium
• Parim õpilasfirma Nullivann (GAG)
• II koht UnTop (GAG)
• III koht Huup! (GAG)
• Esikolmiku juhendaja õpetaja Kristel Rannaääre.
• Välja anti ka arvukalt eriauhindu.