Õppeainete integratsioon näitab Eesti hariduse tugevust, milleks on kõikide õppeainete võrdne väärtustamine.

Olen muusikaõpetajana töötanud 2012. aastast. Ainespetsiifikast ja isiklikust kogemusest lähtuvalt saan rõhutada lõimingu olulisust ja muusikaõpetuse erilisi võimalusi. Riiklikus õppekavas pole ainetevahelisi seoseid õppesisu teema ja ühiste põhimõistete tasandil enam kirjas. Nende loomine on jäetud koolide ülesandeks, mida on võimalik heas koostöös kolleegide ja õpilastega projektipõhiselt teha. Toon oma kogemusest näite, mis meie koolis hästi töötas. 

Kõigepealt, et koolis oleks hea õppida, tasub luua inspireeriv õppekeskkond, mis hõlmab nii füüsilist kui ka vaimset keskkonda. Eelmisel kevadel toimus õpetajatele Kristi Vimbergi ja Evelin Vanaselja eestvedamisel meie kooliruumi arendamise koolitus. Esimesel kohtumisel mõtestasime 21. sajandi õpi- ja õpperuumi kontseptsiooni, uurisime teaduspõhiseid lähenemisi ning levinud praktikaid. Aineõpetajatest moodustatud meeskondades tegime ajurünnakuid, millest arenesid ideed õppeainete lõimimiseks füüsilise õppekeskkonna nüüdisajastamisel. 

Õppekeskkonna loob õpetaja

Haarasime kinni direktori ideest arvestada kooli projekteerimisel ja nüüdisajastamisel koolipere soovidega – kooliruum peab toetama õppesisu omandamist. Sealhulgas tuleb arvestada ainesisu integreerimist ja õppekeskkondade polüfunktsionaalset kasutamist. 

Hea psühhokliima on õpetajate ja õpilaste koostööks iseenesestmõistetavalt oluline ning soodustab õppetasandite sidusust. Saue Kool on kogukonnakool ja meie tegemistes osalevad nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad, seetõttu on eriti oluline neid nii vaimsete kui ka füüsiliste õppekeskkondade kujundamisel kaasata.

Tänapäeval on võimalik õppida väga mitmesugustes tingimustes. Õpikeskkond tähendab mitmetele kooliuurijatele kõike seda, mis õpilast ümbritseb ja milles ta soovi korral õppida saab. Nii kodus, koolis, kontserdil, reisil, looduses kui ka mujal õppekäikudel. Õppekeskkonna koolis aga loob õpetaja oma ainespetsiifikast lähtudes. 

Õppeainete lõimimine eeldab õpetajatelt valmidust muudatusteks, näiteks tuleb tööplaanides teemad ümber järjestada, teha metoodilisi valikuid, uus informatsioon läbi töötada jpm. Kui õpilastele idee meeldib, võtavad nad selles osalemise ja oma tulemuse eest vastutuse. Konkreetses projektis osalenud õpilaste tööd jäid muusikaõpetuse klassi seina kaunistama. 

Knocking on heaven’s door

Iga aineklassi peab aeg-ajalt värskendama, arutasime seda õpilaste ja kolleegidega. Muusikaõpetuses on klassikaliste interpreetide kõrval vaja tänapäeva noortele näidata ka nüüdisaja muusikuid, seetõttu pakkusin välja popikoonide seina idee. 8. klassi muusikaõpetuse üks teema on muusikatööstus ja -äri ning sellega kaasneb pop- ja rokkmuusika arengulugu. 

Ainespetsiifikast lähtudes saame eri esitajate laule tundides laulda või muusikainstrumentidel saata. Kuulamisülesandena võib analüüsida muusikalisi väljendusvahendeid. Oluline on juhtida tähelepanu sellele, kuidas artistid on muusikalisi väljendusvahendeid sõnadega sidunud ning tekstide sisu ajaloolist ja emotsionaalset konteksti mõtestanud. 

Laulusõnade mõttes ja muusikaliste väljendusvahendite poolest on hea näiteks Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Bob Dylani „Knocking on heaven’s door“. Laulusõnade lahtimõtestamine aitab teost ja sellega seotud emotsioone mõista. Otsetõlke ja tekstisiseste sümbolite erinevuse mõistmine seob muusikaõpetuse eesti keele ja kirjandusega.

Teose tasanditest arusaamine soodustab õpilaste huvi omaloomingu vastu ning arendab nende kõrvaringi. Loodetavasti tekitab sedalaadi tegevus õpilastes ka huvi muusikaüritusi külastada, ühtlasi kasvatame sellega teadlikku kontserdipublikut.  

Infootsingule järgnes looming 

Kunstiõpetuse õpetaja kasutas muusikaõpetuse tundides käsitletud rokk- ja popmuusikat, kujutades seda Stencil Art’i tehnikas. Ta ei valinud meelega artistide kõige populaarsemaid teoseid, et õpilastes huvi äratada. Selgus, et millenniumi hittidega jäi uuem generatsioon pisut hätta. Järgnenud loosimises tõmbasid õpilased endale ühe artisti, kelle kohta iseseisvalt informatsiooni koguda. 

Selline ülesanne pakkus võimalust kasutada inglise keelt ning otsida põhjalikumalt infot. Õpilased pidid otsima artistidest ka fotosid, kus nende näod oleksid selgesti äratuntavad, et neid hiljem hõlpsamini töödelda. Nutitelefonides sai selleks kasutada vabavaralist aplikatsiooni Rapidresizer. Mustvalged pildid prinditi ning õpilased pidid tunnis õige fakti ja artisti kokku sobitama. 

Järgnes loominguline projekt, mille keerukaima osa moodustas šablooni lõikamine. Hiljem paigutati see A3 formaadis paberile ning trükiti musta akrüüli ja švammiga. Õpetajad sättisid õpilaste parimad tööd raamidesse ning tehnoloogiaõpetaja aitas need seinale kinnitada.

Inglise keele tundides andsid aineõpetajad samal teemal ülesandeid. Palju oli auditiivse väljundiga ülesandeid, näiteks laulusõnade ja tekstide kuulamine ning tõlkimine ja sisu mõtestamine, kuid ka meeskonnatööd. Paar õpetajat katsetasid juhendi koostamisel AI abi. 

Harjutused algasid enamasti artisti või ansambli valimisega ning informatsiooni otsimisega, mis tugines õpetaja antud sisu täpsustavatele pidepunktidele (elulugu, diskograafia, helinäited jms). Lisaks oli õpilastel vaja hinnata artisti esituse kunstilist väärtust ning mõju ühiskonnale üldisemalt. Mõne ülesande puhul oli ettekandele vaja lisada QR-kood, mis viiks põhjendatult valitud konkreetse helinäiteni. 

Silma- ja kõrvaringi arendamine

Samalaadset ülesannet saab lahendada ka eesti keele ning kirjanduse tundides. Temaatikast lähtudes võiks keskenduda näiteks Eesti heliloojate loomingule või kirjandusteostele, mis on heliloojaid inspireerinud ja mille põhjal on laulusõnu või lavamuusikažanrite süžeesid loodud. Ülesannete juures on väga oluline allikakriitiline lähenemine. 

Projekti eesmärk oli arendada õpilaste silma- ja kõrvaringi, et neil oleks lihtsam mõista õpitava esteetilist väärtust ja kujundada õpilaste kunstimaitset. Selliste tööde abil kujundavad õpilased isiklikke põhjendatud seisukohti ning õpivad argumenteeritult oma arvamust avaldama. Ühised ettevõtmised liidavad klassikollektiivi ning aineõpetajate ja õpilaste meeskonnatöö aitab mõista vaimse õppekeskkonna olulisust. 

Kui õpilastele on antud võimalus panustada füüsilise õppekeskkonna loomisse, siis võtavad nad vastutuse ja näevad lähtuvalt oma panusest ka tulemust. Lisaks saadakse ülesande eest hinne kolme õppeainesse. 

Õppeainete integratsioon näitab Eesti hariduse tugevust, milleks on kõikide õppeainete võrdne väärtustamine. Nii on lootust, et õpilastel kujuneb Eesti koolikultuurist, haridusest ja elust terviklikum pilt. 

Arvan, et peaksime üldiste õpioskuste arendamise ja ennastjuhtiva õpilase kujundamise eesmärgil andma õpilastele senisest rohkem võimalusi ja vastutust kooliellu panustada. Loomulikult peame ise oma käitumise ja tegemistega noortele eeskujuks olema. Meie koolis toimis selline koostöö väga hästi. Usun, et ühine ettevõtmine on parim investeering õpetaja erialaste aktsiate tõstmiseks. Miks siis mitte seda suunda positiivselt edasi mudida!  

Suur tänu 8. klassi õpilastele ja headele kolleegidele Ave Kongole, Martin Kuubenile, Kristi Läänesaarele ja Urmas Orunurmele!