Kirjanduse, muusika- ja keemiaõpetajatena mõtlesime välja ühe vahva lõiminguprojekti, aga kui seda paberil vaatasime, oli kuni projekti teostumiseni peas väike kahtlus, kas see üldse toimib. 

Teises ja kolmandas kooliastmes on õpilastel mitu aineõpetajat ja ainete sidumine võib tunduda veidi keerukam kui esimeses kooliastmes. Soovi ja huvi korral pakub see aga piiramatult võimalusi. 

Meie lugu algas keemia- ja kirjandusõpetaja põgusast kohtumisest, millest jäi õhku idee, et 8. klassi õpilased võiksid kirjutada luuletuse keemilistest reaktsioonidest. Jaanuaris toimus Tartu Luterlikus Peetri Koolis LÕOKE-se lõimingukoolitus, mille väljund oli panna kirja lõiminguprojektide ideid ning koostada tööplaan. Kaasasime ka muusikaõpetaja ning alguse sai lõiminguprojekt „Omaloominguline teos redoksreaktsioonide kohta“.

Lõiming on nagu pusle kokkupanek, tulemuse saavutamiseks võib kasutada mitmesuguseid strateegiaid. Tegelikult võib protsessis olla isegi mitu puslet: esiteks õpetajate koostöö ja planeerimine; teiseks õpilaste tegevused ja koostöö; kolmandaks üks suur pusletamine, mis loodetavasti viib soovitud eesmärkideni. 

Pusle raam: omavaheline kirjavahetus ja ühine dokument

Koolitus toetas lõiminguprojektiga toimetamiseks. Õpetajad said esmalt kokku panna pusle raami. Eduka lõimingu jaoks on kondikavast siiski vähe. Pärast raami paika saamist leppisime õpetajatega kokku, kes mis ülesanded välja mõtleb ning milliseks ajaks. Iga aineõpetaja sai kirja panna oma ainest lähtuvalt õpitulemused ja konkreetsed hindamiskriteeriumid eelnevalt valminud hindamismudeli põhjal. Lisaks koostasime ühiselt õpilaste tagasiside analüüsi ja leppisime kokku, et mai alguses laseme õpilastel selle puslega tegeleda.

Kasutasime suhtlemiseks Stuudiumit ja jooksvalt täiendasime ühist faili kogu lõiminguprotsessi kohta. 

Pusle sisu: lõimingu pass

Meie eesmärk oli arendada õpilaste loomingulist ja muusikalist mõtlemist ning meeskonnatöö oskust, aga ka kinnistada kõnekujundite ja redoksreaktsioonide mõisteid.

Õpilased pidid koostama grupitööna laulu, mille sisu oleks redoksreaktsioonid, ja selle klassile esitama. Eelnevalt olid nad läbinud kirjanduses luule ja keemias redoksreaktsioonide teema ning muusikas pidid tutvuma popmuusika stiilidega. Seega olid nad pusletamiseks valmistunud. Õpilased võisid sõnalise omaloomingu väljendamiseks valida mõne tuntud laulumeloodia või vähem tuntud räpibiidi. Laulusõnad võis välja mõelda algusest lõpuni või teha olemasolevatest paroodia. Hindamise juures arvestati nii loomingulist kui sisulist poolt vastavalt hindamisjuhendile. 

Uus pusle: loominguline mässamine elektronidega 

Mai alguses saabuski päev, mil kaheksandikud said suisa pool koolipäeva pusletada: olla loomingulised ja mässata redoksreaktsioonide maailmas luuleliselt ja popmuusikaliselt.

Esmakordselt olime õpetajatega kõik koos klassis ja veidi pabinas: kuidas küll õpilased idee vastu võtavad ja kas rühmad saavad koostöö ja loomingulise väljendusega hakkama. 

Tunni alguses selgitasime õpilastele tööülesannet, tutvustasime materjale ning leppisime kokku, et õpilased saavad toimetada loomingulise projektiga kogu kirjandus- ja keemiatunni ehk siis kokku 170 minutit. Grupitööd võis teha klassiruumis või leida koos toimetamiseks vaba sopikese koolimajas. Seejärel loosisime rühmad ja seiklus võiski alata. Meie algne hirm oli asjatu – õpilased haakusid ideega kiiresti ning asusid oma puslet kokku panema. 

Tekstide loomine läks ludinal – kahel rühmal oli kohe selge, et nemad soovivad kasutada ABBA muusikat. Sõnad mõtlesid nad välja improvisatsioonilise laulmise taktikat kasutades. Üks rühm võttis aluseks 5miinuse ja Puuluubi tänavuse euroloo ning laulu originaalsõnade ja redoksreaktsioonide kombinatsioonis sündisid muljetavaldavad luuleread. Neljandal rühmal oli alguses natukene keeruline, kuid ühtäkki nägime õpetajatega neid tehisaru abil laulusõnu koostamas ning saime kinnitust, et ka viimane rühm on mõttekrambist üle saanud: viimistleb juba sõnu ning otsib koostatud tekstile räpibiiti.

Omaloominguliste laulude esitamise ajal saime kõik valminud teostele kaasa elada. Õpilased tõid tagasisides välja, et teiste rühmade ettekanded olid meeleolukad, kuid vahepeal oli sõnadest keeruline aru saada. See oli ka ootuspärane, sest harjutamisaega jäi väheseks. Samas on õpilastele nüüd kättesaadavad nii loomingu helisalvestised kui ka laulusõnade tekstid, mistõttu on see probleem ilmselt lahendatud.

Mida me suurest pusletamisest õppisime?

Õpetajatena saime kindlustunde, et läbimõeldult kokku seatud raam tagab edu pusle kokkupanemisel. Samuti saime nautida õpilaste loomingulisust ja mõnusat koostööoskust. Tore oli näha, et õpilased tulid meie ideega kaasa ning neile meeldis tavalisest teistsugune koolipäev: veidike ootamatus vormis sai korrata nii luule kui keemiaga seotud mõisteid. Õpilaste tagasisidest saime teada, et järgmise aasta pusletamisel sooviksid nad ise rühmad moodustada, kuna nii oleks tiimiliikmete panus võrdsem ja rühma koostöö sujuvam. Kindlasti saime õpetajatena juurde ka julgust rohkem koostööd teha. Järgmised lõiminguprojektid on meie peas juba sündinud.

Aineid ei ole õppetöös lihtne lõimida, kuid koos on puslet lahendada lõbusam ja kergem ning õppimisprotsess palju tähenduslikum. Kuigi alguses tundus koolitusel õhkuvisatud mõte – lõimida kirjandus, muusika ja keemia – natukene utoopilisena, kujunes sellest üks õpetlik ja inspireeriv toimetamine. 

Kui keegi soovib meie puslet laenata, siis jagame hea meelega pusleraami tükikesi ning ka sisujuppe ja kogemusi.