Üldiselt peavad osalenud koolid e-katseeksamite tegemist kasulikuks kogemuseks, seda nii õpilastele, õpetajatele kui ka koolile.

E-katseeksamitel osales kokku 9773 õpilast (62% põhikoolilõpetajatest) ja 353 kooli (76% koolidest). Inglise keele katseeksamil osales 5278 õpilast 308 koolist; eesti keeles teise keelena 2540 õpilast 76 koolist ning eesti keele katseeksamil 5697 õpilast 275 koolist. Mitte ühelgi e-katseeksamil ei osalenud 51 kooli (13%). Põhjuseks toodi, et osalemine oleks olnud lisakoormus nii õpilastele kui õpetajatele ja koolis ei ole piisavalt arvuteid. 

Harnole antud tagasisidest selgus, et väiksemaid tehnilisi tõrkeid (näiteks arvutite registreerimine, programmi käivitamine, probleemid riistvaraga) esines igal e-katseeksamil. Kõige enam jäid e-katseeksamite korraldamisega rahule koolide IT-juhid. Inglise keele ja eesti keeleeksami puhul olid kõige rahulolematumad hindajad (õpetajad)ja eesti keele kui teise keele eksami puhul intervjueerijad (õpetajad). Miks just nii, selgus koolides  tehtud intervjuudest. 

Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis e-katseeksamite teemal kõhklusi ei olnud

Tallinna Tõnismäe Reaalkooli direktor Niina Sõtnik ja õppealajuhataja Natalia Jemets ei kahelnud, kas kool peaks e-katseeksamitel osalema või mitte. Inglise keele e-katseeksamil osales neil 40 õpilast, eesti keele kui teise keele eksamil 90. Natalia Jemets selgitas: „Saime hakkama, kuid muretsesime tehnika pärast. Katsetamine on üks asi, aga kui jõuame päris eksamini, on vastutus suurem, sest eksamist sõltub lapse tulevik.“ Teiseks tõi Jemets välja, et suulise osa formaat, kus tuleb rääkida arvutisse, tekitas raskusi. „Näeme seda ka tasemetööde puhul. Laps räägib midagi keskendunult, kuid satub siis segadusse või hakkab kartma ega saa enam hakkama. Kui oleks olemas harjutused, mille abil saaks suulist osa enne e-eksamit proovida, aitaks see väga.“

Missugune oli eeltöö enne e-katseeksameid?

Niina Sõtnik: „Vajalik hulk arvuteid meil oli, aga täiendavalt pidime rentima pikendusjuhtmeid ja neid oli vaja väga palju, sest lapsed pidid istuma aulas nii, et nad üksteist ei segaks ega näeks teisi arvutiekraane. Tehnilise poolega tegelesid infojuhid, aga ka õpetajad, eriti eesti keele kui teise keele õpetajad. Kõik abistasid. Sisulise poole pealt selgitasid õpetajad lastele, mis on ees ootamas. Inglise keele e-katseeksami kirjalik osa lastele täitsa meeldis. Suulist osa nad nii kõrgelt ei hinnanud.“ 

Natalia Jemets: „Eesti keele kui teise keele e-katseeksamil ütlesid õpilased, et ülesanded olid uued ja näiteks diagrammi analüüsimise ülesanne oli raske. See mõjutab kogu meie õppetööd. Kolmandas vanuseastmes peame selliste ülesannetega arvestama.“

Niina Sõtnik: „Väikseid tõrkeid oli. Näiteks paar arvutit ei hakanud tööle ja tuli välja vahetada. Lapsed ütlesid, et tahvelarvuti ekraan on nende jaoks väike, nad ei näe pilti piisavalt suurelt ja see segas neid. Inglise keele katseeksami ettevalmistamine oli väga suur töö. Eksam oli esmaspäeval, ettevalmistused tuli ära teha reedel. Lauad aulasse, tahvelarvutid valmis panna, pikendusjuhtmed 90 osavõtja jaoks aulasse vedada. See häiris tegelikult ülejäänud koolitööd, lihtsalt ruumipuuduse tõttu tuli osa klasse selleks päevaks distantsõppele viia. Aga üldmulje on, et süsteem siiski töötas.“ 

Miks otsustas Tallinna Tõnismäe Reaalkool e-katseeksamitel osaleda?

Niina Sõtnik: „Tahtsime teada, kas tehnika peab vastu ja mida peame enne eksamit üldse tegema. Iga kool peaks kõik oma tehnilised vahendid enne e-eksamit üle vaatama. Kui need on vananenud, siis näiteks Tallinna Haridusamet vahetab iga kolme aasta tagant tahvelarvutid välja. Saime teada, et pikendusjuhtmeid on mõttekam rentida kui osta. Kui osta, siis ei oleks koolis kohta, kus neid hoida.“ 

Natalia Jemets: „Katseeksamist õppisid nii õpilased kui ka õpetajad, mina ise õppisin ka palju. Näiteks sain teada, et eksami suulise osa jaoks oleks väga vaja harjutuskeskkonda või spetsiaalseid ülesandeid. E-eksami korralduse muudab keeruliseks ka see, et õpilased võivad soovi korral teha eesti keele kui teise keele eksamit juba 7. ja 8. klassi lõpus. Nii tegid neli õpilast mul eksami eelmisel aastal, neli tahavad teha tänavu ja ülejäänud siis õigel ajal ehk 9. klassi lõpus. See tähendab, et tundides tuleb õpet diferentseerida, nii et iga õpilane saaks töötada vastavalt oma tasemele ja vajadustele.“ 

Tallinna Saksa Gümnaasium toetus e-katseeksamitel varasemale kogemusele

Tallinna Saksa Gümnaasium läks e-katseeksamitele vastu samuti juba varasema kogemusega, märgib õppejuht Külliki Parker. Saksa gümnaasiumis tehti 9. klassi õpilastele juba ammu nn Tartu teste: Tartus koostasid gümnaasiumid mõni aasta tagasi ühised sisseastumistestid, mida tehti EIS-is. Üle riigi osales seal mitmeid koole, ka Tallinnast. „Alguses olnud paljud e-eksamite suhtes skeptilised, aga tänu ühistele sisseastumiskatsetele oli meie koolil e-eksamitest mingisugune pilt juba olemas,“ sõnab Parker, „ja ka sel õppeaastal oleme koos haridustehnoloogiga viinud kõik katseeksamid ja tasemetööd läbi elektroonselt. Tänu sellele teame, kuidas see meil tehniliselt välja kukub.“

Võimalus, mitte kohustus

Tallinna Saksa Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anu Kušvid ise sel õppeaastal 9. klasse ei õpeta, aga kolleegidega koos otsustati, et e-katseeksamitesse annavad oma panuse kõik eesti keele õpetajad. „Mulle meeldib, et Harnost kõigepealt küsiti, kas soovime e-katseeksamil osaleda, mitte ei seatud fakti ette, et peame osalema. Arutasime seda asja õppejuhiga ja leidsime, et muidugi osaleme, sest õpilastele on see ju võimalus. Minu isiklik seisukoht on, et grammatikaülesandeid on elektrooniliselt tore teha, teisalt ütlevad ka Helsingi Ülikooli haridusteadlased, et põhikooliealistel lastel võiks olla arvutipõhist õppetööd palju vähem. Minu meelest peab kirjand jõudma paberile läbi käe ja südame. Need eesti keele e-eksamitööd, mida parandasin, on tekitanud tunde, et klaviatuuril kirjutamine paneb 9. klassi õpilasele peale mingisuguse nurgelisuse, tekst ei ole nii sujuv. Mina näen selles miinust.“

Küsitavused eesti keele e-eksami formaadis

Saksa gümnaasiumi õpetaja Astrid Rätsep annab eesti keele ja kirjanduse tunde just 9. klassis. „Mõni õpilane ei tunne üldse arvuti-õigekirja, ning arvutis on ka raskem oma vigu näha ja teksti toimetada,“ ütles Rätsep. „E-katseeksamil oli ka see probleem, et kõik kirjutasid korraga ja klahviklõbin oli päris tugev – see segas õpilasi keskendumisel. Muidugi on tore, kui masin hindab grammatikaülesanded ära, aga kirjandi kirjutamise ja hindamisega on arvutil probleeme. Tundub, et see eksamiformaat praegu siiski kõige parem ei ole. Ja ikkagi tehniline taust – praegu ei juhtunud sellest midagi, et katseeksam veidikeseks n-ö hangus, lapsed olid rahulikud, ootasime ja tegime tööd edasi. Aga päris eksamil poleks lapsed ilmselt nii rahulikud olnud.“ 

Õpetajatel liiga suur koormus

Külliki Parker: „Inglise keele e-katseeksami puhul ei olnud üldse kõhklusi, otsustasime kindlalt osaleda. Eesti keele puhul tekitas küsimusi õpetajate koormus. Harnost lubati ise otsustada, kas teeme e-katseeksami, aga ei hinda. Õpetaja Astrid Rätsep leidis siiski, et kui osaleme, pole õpilaste suhtes aus, kui töid ei hinnata. Kolm eesti keele õpetajat pidi oma põhitöö kõrvalt suutma 74 tööd hinnata/hallata. 19. aprilli õhtuks pidid tööd parandatud olema, samas oli 22. aprillil kohe eesti keele riigieksam ja õpetajad olid sellega ka seotud. Sama tegid inglise keele õpetajad oma põhitöö kõrvalt. Õpetajatel olid enne hindamist küll seminarid, kuid e-eksami hindamissüsteem oli teistsugune ja see kõik võttis aega.

Kokkuvõttes leidsid kõnelejad, et kogemuse mõttes on e-katseeksamid siiski head olnud: teatakse, kui palju läheb aega, et enne eksamit tehnika paika sättida ja pärast jälle maha võtta. Õpetajad ei ole tõrges rahvas, kui tuleb uuendus, siis katsetatakse. Aga kogeti ka, et arvutis võivad asjad rohkem aega võtta kui sama tööd paberil tehes, ja aeg on kõige kallim ressurss üldse. Harnole antud tagasisidest selgus, et üldiselt pidasid testi läbiviimisega seotud asjaosalised e-katseeksamitel osalemist kasulikuks, seda nii õpilasele, õpetajale kui ka koolile.“

KOV-i roll e-katseeksamite korraldamisel ja koolide abistamisel

E-katseeksamite puhul rõhutati koolide ja kohaliku omavalitsuse koostööd. Tallinna Haridusameti üldosakonna IT vanemspetsialist Margus Põldots selgitas, et koostöö Harnoga algas juba 2023. aasta augustis, kui peeti koosolek Tallinna Haridusameti, Tallinna Digiteenistuse, Harno ja HTM-i osavõtul. „Arutati teemasid seoses e-katseeksamitega 2024. aastal. Harno infotundides saime küsida täpsustavaid küsimusi. Oleme vahendanud koolidest meieni jõudnud tagasisidet. Koostöö on sujunud ladusalt,“ tegi Põldots kokkuvõtte. 

Kuidas toetas Tallinna Haridusamet koole enne põhikooli e-katseeksameid?

Margus Põldots: „Tegime arvutite tsentraalses halduses vajaminevad muudatused, näiteks ainult eksamite jaoks mõeldud ajutise konto, paigaldasime Safe Exam Browseri ja muud tarkvaralised piirangud, mis Harno on e-katseeksami sooritamiseks sätestanud. 

Saatsime Tallinna munitsipaalkoolidele infokirja soovitustega, millist eksamiruumi valida, milliseid pikendusjuhtmeid eelistada, kuidas toimida tõrgete korral. 

Tallinna koolidel on piisavalt arvuteid, juurde küsiti eelkõige arvutilaadijaid ning kõrvaklappe. Sülearvutite laadijad on koolides statsionaarselt ühendatud laadimiskappidesse. Ühe kapi tühjendamine ja laadijate tagasipanek oli kolm kuni neli tundi tööd, sellega tuli arvestada. 

Tallinnas osales e-katseeksamitel 54 kooli, ainult neli kooli eri põhjustel ei osalenud. Oleme analüüsinud praegust infrastruktuuri ning leidnud võimalusi, kuidas tagada rohkem turvalisust võrgu toimimisega ning wifi seadmete vastupidavust. E-katseeksami ajal lülitasime külalisvõrgud välja, et tagada probleemideta ühendus ainult eksamil kasutatavatele arvutitele. 

Kohalikud omavalitsused võiksid leida võimaluse toetada koole, kel ei ole kõiki vajalikke seadmeid, et 2026. aastal e-eksameid täies mahus läbi viia.“