• Kuigi pedagoogide suvepuhkus on pikk, tasub jälgida, et see oleks ka kosutav ja laadiv.
• Asi, mille õpetajad võiksid puhkuse ajal ära unustada, on hindamine ‒ seda nii otseses kui ka ülekantud tähenduses.
• Kui puhkus on olnud kosutav, hakkab õpetajal augusti algul tekkima ideid, mida võiks lastega uuel õppeaastal teha.

Kevadel ootavad paljud pedagoogid pikisilmi õppeaasta lõppu, sest väsimus on suur. Ent puhkus ja tõeline lõõgastumine pole alati sünonüümid. Asjatundjad annavad nõu, kuidas end suve jooksul niimoodi laadida, et augustis tekiks igatsus uuesti klassi ette minna.

Rajaleidja võrgustiku Pärnu- ja Viljandimaa piirkonna juht Lea Mardik ning psühholoog Ave Rohtla-Alp teavad hästi, mida pedagoogid enne õppeaasta lõppu tunnevad. Neil on mõlemal koolitöö kogemus: Lea Mardik on olnud klassiõpetaja ja tegelenud erivajadustega lastega, Ave Rohtla-Alp on õpetanud kõiki vanuseastmeid ja annab praegugi Rajaleidja töö kõrvalt psühholoogiatunde.

Pedagoogide kevadise väsimuse jutu peale noogutavad mõlemad teadvalt pead ‒ see on vana tuttav teema. Veelgi enam, supervisioone läbi viiva Lea Mardiku sõnul tunnistavad paljud õpetajad juba enne jõule, et nad on kurnatud.

„Mõne inimese jaoks on väsimus nii krooniline, et 56-päevane suvepuhkus ei annagi neile enam kosutust ja sügisel tekib kiiresti uus energialangus,“ nendib ta. „See paneb taas mõtlema õpetajate ületundidele ‒ kas neil on ikka võimalik oma asjadega kaheksatunnise tööpäevaga hakkama saada?“

Teisalt mängib siin rolli ka inimese isiksus. Mardiku sõnul on õpetajad enamasti südamega asja juures, teevad oma tööd hoolsalt ja kirglikult. Sageli võetakse tööasjad koju kaasa ja tehakse neid siis, kui pere magab. Sealt tekivadki unevõlad ja läbipõlemise sümptomid.

„Tihti ka õpetajad muretsevad ja mõtlevad asju üle, sest neil on tunne, et nad pole piisavad,“ lisab Ave Rohtla-Alp. „Pedagoogid peavad vastama nii laste, nende vanemate, kooli juhtkonna kui ka laiema ühiskonna ootustele. Nad tunnevad, et peavad end kogu aeg tõestama ja pingutama. See tekitab taas väsimust, eriti kui ei jätku piisavalt tunnustust.“

Pange õhulossid kirja

Kuigi pedagoogide suvepuhkus on pikk, tasub jälgida, et see oleks ka kosutav ja laadiv.

Lea Mardiku sõnul võiks puhkusesse sisenemine alata juba paar nädalat enne selle algust. „Mõistlik on selekteerida välja need tööd, mille peab kindlasti enne puhkust ära tegema ‒ need on näiteks dokumentide ja kindlate kuupäevadega seotud asjad. Järgmisena võiks välja vaadata asjad, mida saab kellelegi delegeerida. Ja kindlasti on ka tegevusi, mille võib vabalt jätta augustikuusse. Kui need asjad enda jaoks läbi mõelda, siis taandub hirm, et unustate midagi või jääte võlgu. Nii saate rahulikuma südamega puhkusele vastu minna,“ kõneleb ta.

Ave Rohtla-Alp lisab, et õppeaasta lõpus ei tasuks alustada uute ideede või projektidega, mida ei saa enne suve ära lõpetada. Vastasel juhul tiksub pooleliolev projekt terve puhkuse aja õpetajal kuklas. „Parem on alustada pärast puhkust ja siis kohe sellega edasi liikuda,“ soovitab ta.

Psühholoog meenutab, et noore ja vallalise õpetajana teda suvised töömõtted ei häirinud. „Siis oli töö minu jaoks ka hobi, puhkus ja vaba aeg, kõik mu sõbrad olid sellega seotud,“ jutustab Ave Rohtla-Alp. „Aga kui inimesel on juba pere ja muid tegemisi, siis on oluline, et puhkuse ajal tegeletakse just isiklikult tähtsate asjadega ‒ olgu selleks siis majapidamine, lapsed, aed või miski muu. Siis ei tohi võtta tööd endaga kaasa.“

Enne suve algust võiks õpetaja leida aega ka unistamiseks ja mõelda, milline oleks tema ideaalne puhkus, kui kõik kohustused ja piirangud on kõrvale jäetud. Need mõtted tasub kirja panna. „Lõpuks saate sellest õhulosside nimekirjast välja vaadata asjad, mida on võimalik ellu viia. Siis saate teha juba konkreetse plaani,“ juhendab Lea Mardik.

Reisisoovide kõrval võiksid nimekirjas koha leida külaskäigud, kontserdid ja ühisüritused. Miks mitte ka raamatud! „Tean õpetajaid, kelle esimene käik puhkuse alguses ongi raamatukokku, kust nad võtavad endale portsu lugemist,“ märgib Rajaleidja piirkonnajuht. Samas tuleb plaanidesse jätta piisavalt ruumi ka spontaansusele ja niisama olemisele. „Kogu aeg ei pea inimesel olema mingi eesmärk ‒ et peenrad saaksid haritud ja raamatud loetud. Ei pea ka pidevalt ringi tormama, et reisida ja kultuurielamusi saada. Muidu võib juhtuda nii, et suvi on küll väga sisukas, aga sügisel tööle minnes on tunne, et tahaks sellest puhkama hakata,“ kõneleb Lea Mardik.

„Tuleb julgeda ennast kehtestada,“ täiendab Ave Rohtla-Alp. „Kui oled selline, kes ei kavatse puhkuse ajal tööd teha, siis teavita teisi, et ei võta sel ajal telefoni vastu, ja pane meilidele automaatvastaja. Ent kui oled see tüüp, kes tahab asjadega kursis olla, siis tasub olla pigem kättesaadav, et ei jääks kripeldama.“

Unustage enese ja teiste hindamine

Asi, mille õpetajad võiksid puhkuse ajal ära unustada, on hindamine ‒ seda nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. „Kuna me anname aasta läbi teistele hinnanguid, siis toob see kaasa harjumuse hinnata kogu aeg ka ennast kõrvalt,“ selgitab Ave Rohtla-Alp. „Minagi hindasin ennast hiljuti ‒ et kas on okei, kui mulle ei meeldi reisida ja meres ujumas käia. Kas on imelik, kui vedelen kogu puhkuse aja niisama? Jõudsin järeldusele, et on küll imelik, aga mis sellest!“

Ta rõhutab, et oma veidrusi tuleb mõista ja aktsepteerida. Mitte hoolida näiteks sellest, mida arvab raamatukoguhoidja, kui väärikas õpetaja käib pidevalt laenutamas kirglikke armastusromaane. „Maakohtades on see teema täitsa aktuaalne, sest kõik tunnevad kõiki. Minagi olen kunagi saanud enda kohta tagasisidet, et õpetaja laenutab imelikke raamatuid. Lugesin sel ajal tohutult krimkasid,“ muigab Ave Rohtla-Alp.

„Arvan, et tänapäeval ollakse selles osas juba kompleksivabamad,“ täiendab Lea Mardik. „Paljud õpetajad teevad kõike, mis südant rõõmustab: naudivad suve, käivad koos teistega peol ning tantsivad südamest ja vabalt.“ Sageli õpilased just hindavad seda, kui näevad, et õpetaja on väljaspool kooli vahva ja rõõmus. See aitab mõista, et inimesed on tööl ja eraelus eri rollides.

Soov sotsiaalsest survest eemalduda on ka üks põhjus, miks osa inimesi ütleb, et suudavad täielikult puhata vaid teise keskkonda minnes. Ent alati ei pea see tähendama välisreisi ‒ saab minna ka maakodusse, avastada mõnd Eesti linna või puhata RMK metsamajakeses. Seal ei ole ka tegemata töid pidevalt silma kraapimas. „Kõigepealt tasub veidi puhata ja alles siis koristama hakata,“ märgivad nõustajad. Vahel on aga just kodu remontimine ja kujundamine inimese jaoks väga laadiv ja inspireeriv loominguline tegevus. Siis võib ta rahulikult sellele pühendudes oma tassi täita.

Kui õpetaja on võtnud endale suveks lisatöö, siis võiks Lea Mardiku sõnul ka sellega alustada alles pärast seda, kui ta on endale veidi lõõgastust lubatud. Hea, kui suvine teenimisvõimalus oleks põhitööst erineva iseloomuga, näiteks seotud füüsilise liikumisega.

Ave Rohtla-Alp meenutab, et tema töötas noore õpetajana suviti ühes Tartu baaris, kus ta oli ka ülikooli ajal raha teeninud. Seal kõndis ta ettekandjana maha tohutul hulgal kilomeetreid. „Oma kodulinnas poleks ma seda riskinud, aga Tartusse oli meilt pikk vahemaa,“ muigab ta. 

Salvestage hetki ja meeleolusid

Mõistagi soovitavad nõustajad viibida palju looduses, mis on parim pingete maandamise koht. „Ja kui on kurb ja igav, siis tuleb ikkagi mõni sõber üles otsida,“ lisab Ave Rohtla-Alp. „Kui on raske aasta seljataga ja oled väga tühi, siis aitab see, kui jagad oma mõtteid inimesega, kellega on olnud hea suhelda. Ja kui ei taha kurta, siis võite lihtsalt koos midagi teha, et saada uusi elamusi ja tunda teise inimese kohalolu.“

Hea nipp on koguda teadlikult häid emotsioone. Selleks tuleb märgata hetki ja olukordi, mis mõnusa tunde tekitavad, ja need enda jaoks salvestada.

„Saate need talletada oma mälusse, kuid võite need ka üles pildistada,“ õpetab Lea Mardik. Kes soovib, jagab pilte sotsiaalmeedias, kuid neid võib säilitada ka privaatses galeriis, mida on tore talvepimeduses lapata. Fotosid vaadates elustuvad suvised mälestused, mis annavad uut energiat.

„Soovitatakse luua ka suviseid playlist’e ehk salvestada puhkuseaegsed lemmiklaulud eraldi kausta. Needki aitavad luua meeleolu ja meenutavad hiljem seda vabaduse tunnet,“ kõneleb Rajaleidja piirkonnajuht.

Ave Rohtla-Alp toob näiteks oma suguvõsa tava, kus mitme põlvkonna inimesed tulevad igal suvel mõneks päevaks kokku. Noorte ülesanne on hoolitseda muusikalise lõõgastuse eest. „Need playlist’id on salvestatud ja nii on iga aasta kohta teada, mida siis kuulasime. Kusjuures noored on lisanud sinna meie noorusaja laule ja klassikuid,“ jagab psühholoog muljeid. „Soovitan veeta aega oma noorte lähedastega, sest vaimustav on vaadata, kuidas nad arutlevad ja asju näevad. See teeb tohutult rõõmu.“

Olge uudishimulik taas alustama

Kui puhkus on olnud kosutav, siis hakkab õpetajal augusti algul tekkima ideid, mida võiks lastega uuel õppeaastal teha. Et viimased nädalad päris töölainel ei mööduks, on soovitav mõttevälgatused kirja panna ja lasta siis peal uuesti tühjeneda. Hiljem, kui tööle minnakse, saab selle ideede varamu käsile võtta.

„Usun, et paljud õpetajad ootavad augustis juba kooliminekut,“ ütleb Ave Rohtla-Alp. „See on põnev! Kunagi ei tea täpselt, mida sügis toob.“

Psühholoog meenutab üht aastatetagust kogemust, kui ta läks kaheksandale klassile õppeaasta esimest tundi andma: „Tegin ukse lahti ja mõtlesin esimese hooga, et olen vales kohas. Poisid olid suvega 15 sentimeetrit kasvanud! Nad olid täiesti teist nägu, pikad ja arukad tegelased. Enne tundi minekut olin just ohanud, et mind ootab raske seltskond. See üllatuse moment oli nii vahva!“

„Kui niisuguse uudishimu ja hea emotsiooniga tööle minnakse, siis näitabki see, et õpetajal on olnud kosutav puhkus ja ta on valmis uueks aastaringiks,“ kommenteerib Lea Mardik. „Aga kui õpetaja tuleb kooli mõttega, et ei taha alustada, ja on ikka veel väsinud, siis on tal põhjust sügavamalt endasse vaadata. Võib-olla on ta koormus liiga suur või ei ole töökorraldus õige. Või on vaja teha suurem muutus oma elus ja ametis, sest väsinud õpetaja võib nii mõnegi lapse elu ära rikkuda.”

---

Kristjan Port: „Käige kõndimas ja tehke seda kahekesi!“

Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja spordibioloogia professor Kristjan Port ütleb, et ennast värskeks mõtelda ei saa. Et väljuda talve jooksul tekkinud kurnatuse nõiaringist, peab liikuma.

Kristjan Port, füüsiline liikumine on tervise alus. Aga kui inimene on puhkust alustades väga väsinud, siis kas tal on õige ajada ennast kohe spordi- ja kõnnirajale või tasub anda endale mingi aja passiivset puhkust?

Väsimus kui tunne on kesknärvisüsteemi meetod kaitsta keha enne, kui selle ressursid on pöördumatult otsakorral. Viimasel puhul pole enam ressurssi taastumiseks ja seda võib nimetada tsentraalseks väsimuseks.

Teistsugune väsimus ilmneb kehalise pingutuse lõpus, kui tahtmisest hoolimata rohkem ei suuda. Sel puhul on tegemist perifeerse ehk lihastest ja muust ainevahetusest tingitud töövõime kaotusega. Ent ka siis jääb kudedesse veel ressurssi, mille abil puhkuse ajal taastutakse. Kehaliste võimete arendamisega saab seda perifeerset väsimust kõrgema töökoormuse ja aja suhtes edasi lükata.

Need mõlemad väsimused koos võivad aga tekitada nõiaringi. Vähese kehalise aktiivsuse tõttu röövib aeglane ainevahetus ajult ressursse ja see kuulutab välja väsimuse, mistõttu keha liigub vähem.

Ennast värskeks mõelda ei saa. Et väljuda talve jooksul aeglaselt kaotatud töövõime ja ühekülgse toitumisega tekkinud kurnatuse tunde nõiaringist, peab liikuma! Sellega paranev vereringlus ja natuke suurenenud kehaline koormus ärgitavad ka söögiisu. Suurem söögikogus sisaldab rohkem toitainete variatiivsust ning aju õpib, et olukord polegi halb. Väsimus kaob, inimene liigub rohkem, tema töövõime paraneb. Tööle jõudes märkab ta, et tema passiivselt puhanud kaaslased polegi puhanud.

Reegli „10 000 sammu päevas“ on asjatundjad juba mõnda aega kahtluse alla seadnud. Mitut sammu soovitate inimestele, kes on kiindunud oma spordikella jälgimisse?

Kõikne suremus väheneb kolmandiku võrra umbes 3000 sammu juures. Hea tervistava tulemuse jaoks piisab umbes 6000 sammust. Positiivse efekti suurus 10 000 sammu juures pole sellest eriti palju suurem.

Küll aga tasub mõelda täiendava raskuse, näiteks seljakoti kandmisele, mis mõjutab luustiku koormamise kaudu ainevahetust.

Kas aiatöö asendab suvist sportlikku liikumist?

Juhul kui aiatöös naabriga ei võistelda, ei ole tegemist spordiga. Sport sisaldab võistlemist ja on sellisena populaarne sotsiaalse käitumise nähe, aga mitte ainuke kehalise aktiivsuse vorm. Kultuurne keha osaleb kõigis inimtegevuse vormides.

Aiatöö on üks kehalise aktiisuse vorm, seega kehakultuuri ilming. Kuid nagu iga kehalise tegevuse puhul, õpib keha ressursse kokku hoidma, ja samatüübilise tegevuse kordumisel kaotab see kehale kasulikku efekti. Kehast peab hoolima nagu aiast, tehes tööd mitmesugustes vormides.

Mis on teie soovitus õpetajatele suvepuhkuseks?

Käige kõndimas ja tehke seda kahekesi. Nii liigute kauem, teie silmad ja kõrvad ehk siseruumides piiratud tajumehhanismid harjuvad uuesti eristama lähedasi ja kaugeid detaile. Te märkate ja räägite rohkem, millega parandate vaimse ja kehalise töö koostoimet. Ning lõpuks, kui teil on laiskushoog, küsib teine: „Kas sa täna ei tule?!“

---

Vaimse tervise esmaabi

Pikaaegne stress ja kurnatus viivad läbipõlemiseni, mis häirib oluliselt inimese igapäevaelu. Et nii kaugele ei jõutaks, soovitab Peaasi.ee koolitaja pöörata tähelepanu vaimse tervise ohumärkidele ja otsida õigel ajal lahendusi.

Peaasi.ee haridusvaldkonna juht ja vaimse tervise esmaabi koolitaja Marit Kannelmäe-Geerts tõdeb, et väsimus ja mure võivad endast inimesele märku anda mitmel moel. Sageli on hoiatused seotud viie vaimse tervise vitamiiniga ‒ nendeks on suhtlemine, toitumine, liikumine, puhkus ja uni ning positiivsete tunnete tundmine. Kui mõni „vitamiin“ nihkub tavapärasest olekust veidi kõrvale, peaks inimene juba peatuma ja mõtlema, kuidas tasakaal jälle paika saada.

Vaimse tervise esmaabi koolitustel küsime tavaliselt täiskasvanutelt, mis on nende esmased kõrvalekalded stressiolukorras. Tuuakse välja, et väikestele pingetele reageeritakse tugevalt, uinuda on raske ja öösel ärgatakse, inimene unustab päeva jooksul süüa ja õhtul koju jõudes sööb liiga palju. Pingelisel ajal jäetakse ka trenni minemata,“ loetleb Kannelmäe-Geerts.

Kui kurnatus, ärevus ja meeleolulangus on juba nii suured, et ei lase igapäevaeluga toime tulla, peaks inimene pöörduma perearsti või psühholoogi poole.

Hea, kui sellise seisundini kunagi ei jõutaks. „Kui inimese töö sisaldab teiste märkamist ja toetamist, siis on äärmiselt oluline, et ta hoiaks ka enda heaolu,“ rõhutab Marit Kannelmäe-Geerts.

---

Koolitused suurtele ja väikestele

Juba kümmekond aastat on Peaasi.ee korraldanud vaimse tervise esmaabi koolitusi, mille suur sihtgrupp on just õpetajad. Esmaabikoolitus annab õpetajatele teadmisi, mida ümbritsevate juures märgata ning kuidas sellest õpilasele, kolleegile või lapsevanemale teada anda. Teine osa on pühendatud pedagoogide enesehoiu teemale, pakkudes selleks praktilisi nõuandeid. 

“Oleme sõnastanud, et Eestis võiks igas laste ja noortega töötavas asutuses olla vähemalt 10 protsenti kollektiivist selle koolituse läbinud. Kogu Eesti elanikkonnast võiks olla vähemalt üks protsent vaimse tervise esmaabi oskajaid. Praeguseks oleme sellest eesmärgist täitnud juba üle poole – meie koolituse on Eestis läbinud umbes 8000 inimest,” märgib Peaasi.ee esindaja.

Väljatöötamisel on ka vaimse tervise esmaabi koolitus lastele alates 11. eluaastast. See on suunatud ennekõike koolidele, kuhu klassijuhatajad saavad asjatundjaid rääkima kutsuda. “Sügisest avame registreerimise sellesse pilootprojekti, mille käigus saame pakkuda neid koolitusi tasuta. Sama projekti käigus teeme sügisest tasuta koolitusi ka lastevanematele,” ütleb haridusvaldkonna juht. Sügiseste koolituste osas tasub silm peal hoida nii Peaasi.ee internetilehel kui ka õpetajatele suunatud uuskirjal. Väiksematele lastele on sarnaseid meetodeid õpetav koolitus juba olemas. Needki materjalid on üleval peaasi.ee veebilehel.

Viie vitamiini test

Milliseid lihtsaid eneseabivõtteid soovitab koolitaja õpetajatele saabuvaks suveks?

„Kõigepealt võite läbi teha “vitamiinitesti”, mille leiate Peaasi.ee leheküljelt,” juhatab Marit Kannelmäe-Geerts. “Võtke kasutusele ka hingetõmbepausid. Teaduses tuuakse välja, et juba 3 x 3 minutit pausi päevas mõjub meie heaolule hästi. Mõne minuti jalutuskäiguks leiate ikka, nii puhkuse ajal kui ka koolis töötamise ajal.”

Pausid ja enesehoidmise hetked võiks panna kirja kalendrisse, et neid paremini endale teadvustada. „Sama on ka meeldivate tegevustega – kui teadvustan, et mul on nüüd käes see hetk, mil saan bussis paar lehekülge oma lemmikraamatut lugeda, toob see muige näole. On olemas vahva termin ordinary magic ehk igapäevamaagia. Võiksime seda leida ja hinnata,” soovitab koolitaja.