Selline üleskutse ootab praegu toetusallkirju portaalis rahvaalgatus.ee. 181 allkirja on seal juba olemas, kuid 819 on juurde vaja, sest vastasel juhul ei hakka Riigikogu seda asja arutama.

Kohustusliku maailmahariduse idee panid portaali üles Pelgulinna Riigigümnaasiumi 10. klassi õpilased Cordelia Violet Paap, Loore Lisette Sesmin ja Kevin Kerret Terras. Seletuskirjas on öeldud, et maailmaharidus võib olla kohustuslik, aga ka valikaine (nt „Globaliseeruv maailm“ )või teistesse õppeainetesse lõimitud teema. Selgituses seisab, et maailmaharidus kujundab õpilastest aktiivseid kodanikke, kes soovivad ja oskavad maailma paremaks muuta. 

Mida on meil õppida Pelgulinna Riigigümnaasiumilt?

Teatavasti on maailmaharidus selle kooli peamine eripära, visioon, missioon jne. Maailmaharidus on seal kohustuslik õppeaine: kolm kursust ehk 180 tundi ja iga tund 70 minutit pikk. Seda õppeainet nimetatakse seal ka maailma suurtele väljakutsetele lahenduste otsimiseks. Põhilised töövormid on raamatute lugemine, filmide vaatamine, uurimused, projektid, arutelud jms. PERG-i õpilased on teinud maailmahariduse koolitusi ka ümbruskonna täiskasvanutele.

24. mail toimus PERG-is maailmahariduse seminar „Kohalikud muutused läbi maailmahariduse“. Seminari üks esineja oli kooli õpilasesinduse liige Cordelia Vieolet Paap, kes rääkis maailmahariduse mõjust õpilastele. Ta ütles, et ennekõike on see andnud õpilastele enesekindlust ja usku, et õpilasedki saavad maailma natuke paremaks muuta. Üks näide on seesama petitsioon, millest on artikli alguses juttu. Aga Cordelia projektimeeskond on teinud ka muud. Näiteks on nad valmistanud neli putukate hotelli, millest kolm pandi üles Põhja-Tallinna kogukonnaaedadesse ja üks oma kooli hoovi. Cordelia tõi välja, et need hotellid on valmistatud kodudest ja metsa alt leitud materjalidest. Ainuke asi, mida nad poest ostsid, oli traatvõrk – see pandi hotelli esikülje ette, et linnud hotellis pesitsevaid putukaid ära ei saaks süüa. 

„Võimas tunne on, kui näed, et saad midagi päriselt mõjutada,“ ütles Cordelia, lisades, et võib-olla algatab ta ka eeloleval suvel mingi asja ja viib selle ellu. Tema moto on „Mõistan, mõtlen, hoolin“.

Enne maailmahariduse seminari oli PERG-is 21. mail maailmahariduse laat. Seal tutvustas oma töid üle saja projektimeeskonna. Iga projektiga sooviti midagi paremaks muuta. Näiteks pakkus üks meeskond välja fotomaterjali, mille põhjal võiks Põhja-Tallinna jalgratta- ja kõnniteid ohutumaks ja ilusamaks kujundada. Teise projekti raames käidi Läänemaal konni üle maantee aitamas. Alternatiivse elektroenergeetika projektirühm valgustas, kuidas saadakse elektrit tuulest, päikesest ja veest (hüdroelekter, lainetuse ning tõusude-mõõnade energia). Laadal selgitati, kuidas saab 500 vihmaussi abil muuta biojäätmed huumuseks. PERG-is
oli toimunud ka kasutatud riiete kirbuturg, kus õpilased tõid oma kappi seisma jäänud riideid kooli, müüsid ja ostsid neid vastastikku. Ülejäänud riided läksid annetuseks.

Mida on meil õppida Indialt?

PERG-i maailmahariduse seminaril osales ka külaline Indiast – Puvidhami alternatiivse kooli asutaja ja juhataja Meenakshi Umesh. Teda kuulates tekkis paljudel mõte, et maailma maad on küll väga erinevad, kuid probleemid, millele mõeldakse, kipuvad olema üsna sarnased. Mõned tsitaadid tema ettekandest.

• Kui soovime mõtestada haridust ümber maailma jaoks, kus kaastunne, võrdsus ja armastus on aluspõhimõtted, siis peame lahutama hariduse SKT-st ning ühendama selle tänapäeva kriisidega.
• Inimelu jätkusuutlikkus Maal saab olla hariduse ainus eesmärk ning hariduse lõimimine loodusega ainus võimalus.
• Õpetaja on guru, kes mõistab oma elu seost planeedi eluga. Ta on loonud ühenduse kõigi protsessidega, mis toetavad elu planeedil.
• Kahjuks õpib laps tänapäeva koolis asju, mis pole seotud tema vajaduste ega igapäevaeluga. Ta õpib koolis õppimist ja elu lahus hoidma.
• Hariduse eesmärk on suurendada imestust looduse ilu ja loovuse üle ning mitte taandada kõiki nähtusi kuivadele faktidele. 
• Näha maailma liivateras / ja taevast metsikus lilles, / hoida lõpmatust peopesas / ja igavikku ühes tunnis. (William Blake)

Kui küsiti, mis mõtteid Meenakshi Umeshi ettekanne tekitas, siis meenusid Albert Schweitzeri „Aukartus elu ees“, Waldorfi pedagoogika, Johannes Käisi artiklid jms. Ja muidugi Rabindranath Tagore luule. Meenakshi Umeshi ettekanne võluski just oma poeetilisusega. Selles polnud teaduskeelt à la „ennastjuhtiv“, „enesetõhus“, „võimestatud“, „agentne“ jne. Võib-olla tasuks meil Indialt õppida haridusest lihtsamas keeles rääkimist?

Mida on meil õppida setodelt?

PERG-i maailmahariduse seminaril pidas sisuka ettekande ka Värska Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Helena Elgindy. Temalt on õppida, kuidas muuta mõne aastaga maailmaharidus nii populaarseks, et sellest saab gümnaasiumis „kohustuslik valikaine“. Helena Elgindy meelest ei saa olla nii, et siin lõpeb Eesti ja sealt algab maailm – tuleb näidata ühenduskohti ja ehitada sildu eri kultuuride vahel. Tema kutsel on väikest Värska Gümnaasiumi külastanud inimesed Süüriast, Iraanist, Jaapanist, Indoneesiast, Mehhikost ja Peruust. Iseloomulik on, et kõigile külalistele on tutvustatud seto elu ja kultuuri. Ja samas õpitud tundma külaliste kultuuri. Üks Elgindy õpilane ütles pärast sellist kohtumist, et ta ei teadnudki, kui palju ühist setodel ja Peruu hõimudel on. 

Vastuseisu on samuti olnud. Kunagi küsis üks lapsevanem, kuidas Helena Elgindy julgeb toetada Aafrika lapsi, see näitavat, et ta eesti lastest ei hooli. Vestluste käigus sai see lapsevanem aru, et osavõtlik laps on meie hariduse üks olulisemaid eesmärke. Pärast seda on ta olnud kindel maailmahariduse toetaja. 

Värska Gümnaasiumi õpilased teevad samuti projekte. Üks õpilane tegi loovtööna heategevusliku kohviku – kaasas kogukonda! – ja kohviku tulu läks naiste varjupaigale. Teise heategevusliku kohviku tulu läks ukrainlaste toetuseks. Värska kandis ei küsi enam keegi, miks maailmaharidust vaja on. Elgindy on rõõmus, et üks tema õpilane läks välismaale arengukoostööd õppima ja töötabki nüüd selles valdkonnas. 

Värska Gümnaasiumi lapsed käivad ka vanadekodu elanikele lugusid jutustamas, mõni käib seal ka pärast gümnaasiumi lõpetamist. Kui nad kinkisid vanadekodu rahvale susse, olid susside saajad pisarateni liigutatud. 

---

VAATA KA VIDEOID

Cordelia Violet Paap (ettekanne seminaril)

Helena Elgindy (ettekanne seminaril)

Valik PERGI-i maailmahariduse projekte