Euroopa Komisjon on seadnud keskkonnasäästliku hariduse lähiaastate prioriteediks.

Haridus- ja Noorteameti roheoskuste programmijuhi Anna Traksmaa sõnul on väiksema keskkonnajalajälje saavutamiseks tuleviku majanduses vaja ettevõtetes rohepädevustega spetsialiste. „Roheoskused on uus temaatika, mida ei ole varem süsteemselt haridusvaldkonnas määratletud, nii ei ole need täna laiemalt õppekavades ja seetõttu ei jõua tööturule roheoskustega erialaspetsialistid,“ alustab Traksmaa. „See on oluline ka ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks, kui kestlike toodete ja teenuste nõudlus järjest kasvab.“

Traksmaa toob esile, et roheoskuseid on Eestis väärtustatud, kuid nüüd jõuame koostöös haridusasutuste ja ettevõtluspartneriga laiemalt määratlemiseni, millised on roheoskused, mida peaks haridusse ja sealtkaudu ettevõtlusesse integreerima. 

Eesmärk on, et ettevõtted oskaksid kasutusele võtta keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja arendada jätkusuutlikke tooteid ning teenuseid. „Ühest küljest kasvab teadlikkuse toel nõudmine, aga teisalt on väga oluline ressursside säästlik kasutamine, mida saame teha ainult koos,“ lisab ta. 

2022. aasta Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu tulemustest selgub, et kuigi eestlased peavad enda sõnul loodusest väga lugu (81%), ei väljendu see alati nende tegudes.

Roheoskuste programmi raames ei ole tegu pelgalt tasuta koolitustega, kuigi see on üks programmi suurimaid väljundeid. „Programmi raames teeme esiteks selgeks, mis on üldse roheoskused ja milles need väljenduvad, seejärel uuendame õppekavasid ja nende õpiväljundeid, teeme ettepanekud kutsestandardite ja oskusprofiilide täiendamiseks ning pakume ka tasuta koolitusi,“ sõnab Traksmaa. 

Roheoskuste programmi tegevused hõlmavad tasemeõppe ning täienduskoolituse õppekavade arendamist valdkondlike töörühmade poolt; täienduskoolituste ja mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumist ettevõtete rohepöörde toetamiseks; roheoskuste integreerimist kutsestandarditesse ja oskusprofiilidesse. 

Ainuüksi selle aasta jooksul on ligikaudu 2600 oma ala spetsialistil võimalik osaleda roheoskuseid arendavatel koolitustel. Koolitajatele, õppejõududele ja kutseõpetajatele suunatud koolitused on kavandamisel.

Tegevusi rakendatakse ellu erakordselt suure arvu partneritega – kokku ligi 90. 

Praeguseks on roheoskuste programmiga ühinenud kaheksa kõrgkooli, 19 kutsekooli ja 49 erialaliitu, kellest on moodustatud üheksa valdkondlikku töörühma ehk konsortsiumit, kes rakendavad juba programmi sisutegevusi ellu. „Ettevõtteid on aga veelgi rohkem,“ räägib Traksmaa.

Valdkondlike töörühmade ülesanne on defineerida, millised on vajalikud roheoskused, saades selle sisendi ettevõtetelt.

Suures plaanis on tegevuste eesmärk aidata ettevõtteid rohepöörde elluviimisel, et nende keskkonnajalajälg väheneks ja konkurentsieelis suureneks. „Seetõttu kaasame igal võimalikul sammul ettevõtete ja erialaliitude esindajaid, sest vaid nii saame tagada tasemehariduse ja ümberõppe sisu vastavuse tööandjate ootustele,“ rõhutab ta. 

Erialaliitudest tehakse koostööd näiteks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Masinatööstuse Liidu ning paljude teiste Eesti ettevõtteid ühendavate organisatsioonidega. Lisaks sellele on programmi tegevuste ellurakendamiseks kokku kutsutud 13 organisatsioonist koosnev juhtkomisjon. 

Käimasolevas programmis töötatakse nelja Eesti kvalifikatsiooni raamistiku (EKR) tasemega. Tase neli ja viis vastavad kutseharidusele, kuus ja seitse on vastavalt bakalaureuse- ja magistriõppe tase. Tasemete erinevus seisneb oskuste ulatuses ja rohkuses. 

Tutvu roheoskuste koolitustega Haridusportaalis Haridusportaal.edu.ee/tasuta-kursused.

Roheoskuste programmi rahastatakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu reformi „Ettevõte rohepööre“ investeeringu „Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks“ vahenditest (20.2.01.21-0002). Programmi viib ellu Haridus- ja Noorteamet koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.