Lõppeva suve suurima arenguna võimaldab Haridus- ja Teadusministeerium õpetajatele, kes päris nõutud keeletasemeni veel jõudnud ei ole, aastase pikenduse. Kes selle pikenduse saavad, sõltub koolijuhtidest. 

Eestikeelsele õppele ülemineku juhi Ingar Dubolazovi sõnul on ministeeriumil praegu keeruline hinnata, kui paljud seda pikendust vajavad, kuid B1-keeletaseme peavad need õpetajad juba saavutanud olema. Edasi on juba koolijuhtide otsustada, kes pikendust väärivad. Päeva lõpuks loeb see, kui paljude õpetajate puhul direktor pakutud võimalusest kinni haarab. 

„Kõigil kõne all olevatel õpetajatel on praeguseks ametist lahkumise teatis käes ja koolijuhi ülesanne on nüüd mõelda, kellele neist ta helistab ja sellist võimalust tutvustab. Õiguslikus mõttes on see suur areng ja puudutab sadu õpetajaid,“ räägib Dubolazov.

Enne suvele vastu minekut kinnitasid kõik omavalitsused, et on üleminekuks ühel või teisel moel valmis ning kõik klassid või rühmad oma õpetajad ka leiavad. Täpsema pildi saab olukorrast 5. septembril, kui Eesti hariduse infosüsteemi saabuvad selle kohta esimesed andmed. Seejärel helistatakse koolid läbi, et uurida, kui palju õpetajaid süsteemist lahkus ja kui paljud ajapikendust said. 

„Kokkuvõttes räägime ilmselt mõnesajast õpetajast, kes oma ametikohal ei jätka, aga arv oleneb ka sellest, kuidas koolid olukorda lahendavad.“

Dubolazov peab silmas tõsiasja, et võimalusi, kuidas nõuete järgi tegutseda, on mitmeid. Näiteks neljandatele klassidele leitakse ideaalis klassiõpetajad, kes annavad kõikide ainete tunnid ise ära. Kui sellist õpetajat ei leita, jagatakse tunnid ära aineõpetajate vahel. 

Üks põhjuseid, miks aastase pikenduse variant üldse lauale toodi, olid juunis toimunud keeleeksami tulemused. Nimelt selgus kuu aega hiljem, et eksami läbis vaid viiendik sooritanutest ja ministeeriumi hinnangul väärivad paljud, kes läbinute hulka ei kuulunud, siiski võimalust oma ametikohal jätkata. Positiivse poole pealt oli eksamil osalejate arv endiselt suur. 

„Olen jätkuvalt seda meelt, et on meeldivalt üllatav, kui suur osa haridustöötajaid on läinud eesti keelt õppima. Läbinute arv võiks muidugi olla suurem, aga tegelikult on see protsent realistlik. Me nägime juba üleminekut planeerides, et väga paljude jaoks jääbki vajalik tase kättesaamatuks,“ tõdeb Dubolazov.

Ühtlasi rõhutab ta, et aastase pikenduse võimaldamine ei mõjuta eestikeelse õppe kvaliteeti, kuna selline leevendus saab osaks ainult neile, kellel on võimalus veel vene keeles õpetada. „Eestikeelse õppe kvaliteedi koha pealt ei ole me ühtegi sammu tagasi astunud. See peab minema täpselt nii, nagu algselt planeeritud,“ kordab Dubolazov. 

Kas aastase pikenduse pakkumine ka tulemusi toob, selgub 2025. aasta 1. augustil, mil kell kukub kõigi jaoks. 

Kes võimalust väärivad?

Tallinna Mahtra Põhikool on üks nendest koolidest, kus üleminekuga juba aegsasti tegelema hakati ja kogu protsessi vältel on vahetunud lausa kaks kolmandikku isikkoosseisust. Kooli direktor Edgar Roditšenko otsustas juba kolm aastat tagasi pakkuda vene kodukeelega lastele tugevat põhiharidust, mille tähtis osa on eesti keel. „Meie kooli õpilaste jaoks on eesti keele oskus ülioluline, sest ilma selleta ei ole neil lootustki saada kesk-, rääkimata kõrgharidusest ehk olla haritumad, rikkamad, tervemad ja lõppude lõppuks õnnelikumad inimesed,“ alustab Roditšenko. 

Tema sõnul on aastase pikenduse pakkumine seda vajavatele õpetajatele kahe otsaga asi. Nende jaoks, kes eesti keelt vajalikul tasemel omandada ei suuda, on tegemist võltslootusega. Samas on kahtlemata ka neid, kellele see abiks on. Seega tuleb koolijuhil pikendust pakkudes ettevaatlik olla. 

Kui ülemineku selle faasi lõpuni jäävad vaid loetud päevad, tõdeb Roditšenko, et mõndagi oleks protsessi ajal võinud teisiti teha. Küll aga on saadud väärtuslikud õppetunnid. Riigi toele tal suuri etteheiteid ei ole. 

„Ei soovi anda hinnangut, kui ma pole ise asja juures olnud. Eks alati saab paremini, aga usun, et ka ministeerium teeb kõik, mis saab. Tuleb meelde vana tõde ja soovitus orkestri dirigentidele: ära hakka orkestrit juhatades segama muusikuid, muidu jääb orkester vait,“ arutleb Roditšenko. 

Olukorraga on leppinud kõik

Etteruttavalt võib juba mõelda ka nende mõnesaja õpetaja tuleviku peale, kes uute keelenõuete tõttu ametis jätkata ei saa ja kellele pikendust ka ei pakuta. Ingar Dubolazovi sõnul on riigil ol nud suures plaanis alati soov neid inimesi moel või teisel jätkamas näha. Selleks peavad nad aga ise pingutama, ja kes praeguseks pole keelt selgeks saanud, sel ei ole hilja õpingutega ka nüüd alustada, et ühel päeval ametisse tagasi astuda. 

„Eesti keele kursuseid pakume ikkagi edasi ja õppimise perioodiks saab astuda näiteks abiõpetaja rolli. Keeleeksamid jätkuvad kvartaalselt,“ räägib ta. 

Kui veel suve hakul takistasid eestikeelsele haridusele üleminekut üksikud koolijuhid, kes selleks vajalikke samme ei astunud, siis nüüdseks on nad oma ametikohalt kas ise lahkunud või keeleeksami sooritamise kaudu vooluga kaasa läinud. 

„Tegelikult on tore näha, et on võetud vastutus ja saadud aru, et kui endal pole vajalikku tahet ja jaksu, tuleb teha ruumi nendele, kellel seda on,“ rõõmustab Dubolazov.

Eestikeelsele haridusele üleminek on tekitanud ka üksjagu lärmi, kuid tagantjärele näeb Dubolazov, et selle suurimad allikad on n-ö kolmandad isikud. 

„Haridusasutused sellist lärmi tekitanud ei ole. Rohkem esines seda poliitilisel tasandil, kus üks või teine arvab, et kogu reform tuleks vajalike keelenõuetega õpetajate puudumisel ära jätta. Sellised hüüatused ja väljaütlemised ei teeni kuidagi laste huve, kelle hüvanguks see otsus tehtud on.“

Kokkuvõttes on omavalitsused öelnud, et üleminekuks õpetajaid enam puudu ei ole ja alates 2. septembrist tuleb hakata tööd tegema juba 2025. aasta 1. septembri nimel. Õpetajate puudujääk pole aga seotud vaid eestikeelsele haridusele üleminekuga, neid on nappinud alati. Ka selle jälgimine on nüüd lihtsam, kuna varem ei ole puuduolevate õpetajate hulka olnud võimalik Eesti hariduse infosüsteemi isegi märkida. Seni on seda hinnatud olemasolevate õpetajate koormuse kaudu. 

„Me loodame, et see aasta näeme konkreetselt, mitu ametikohta on olemasolevate õpetajate vahel laiali jaotatud või mitu kohta on täitmata. Selle info saame novembris, kui kõik haridusandmed on süsteemi sisestatud.“ 

Kogu ühiskonna teema

Eestikeelsele haridusele üleminekule pühendati vestlusring ka Arvamusfestivalil. Seal koorus eelkõige välja, et tegemist on teemaga, mis puudutab kogu ühiskonda. Seda tõestavad ka mitmed head näited. Nii räägiti seal, kuidas üks inimene Häädemeestelt on ühele Kohtla-Järve elanikule keelesõbraks, kuna viimasel polevat oma kodukandis lihtsalt kellegagi eesti keeles rääkida. Teise hea näitena käivad Vastseliina õpetajad Kohtla-Järvel tunde andmas ja vastupidi, et üleminek oleks sujuvam. 

„Õnneks olen ma isegi aja jooksul tajunud, et inimesi, kes tahavad üleminekule kaasa aidata, mitte ainult kaasa elada, on üha rohkem,“ lõpetab Dubolazov.