Mida eelistavad Eesti inimesed õppida kutsekoolides, mida kõrgkoolides? Statistikaamet teeb eesootava õppeaasta puhul ülevaate möödunud aasta kõige popimatest erialavalikutest.

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuhi Terje Trasbergi sõnul võeti kõrghariduses 2023/2024. õppeaastal vastu inimesi 530 ja kutsehariduses 584 õppekavale. Need omakorda jaotusid 28 õppekavagruppi.

„Neist 11 on sellised, mida saab valida vaid kõrgkoolides. Nendeks on ajakirjandus ja infolevi, füüsikalised loodusteadused, humanitaaria, keeled ja kultuurid, matemaatika ja statistika, psühholoogia, sotsiaalteadused, sport, usuteadus, õigus, õpetajakoolitus ja kasvatusteadus,“ selgitas ta. 

Kutsekoolides on popp tehnika, tootmine ja tehnoloogia

Kutsekoolide populaarseim õppekavagrupp on tehnika, tootmine ja tehnoloogia. Selle valis lausa 3545 õpilast ehk 27% sisseastujatest. Sellesse gruppi kuuluvad teiste seas elektriku, mootorsõidukitehniku ja rätsepa erialad. 

Teisel kohal on 1714 sisseastujaga (13%) isikuteenindus (näiteks koka, juuksuri, spaateenindaja erialad) ning kolmandal kohal ärindus ja haldus (1395 ehk 11%).

Kõrgkoolides valitakse enim ärindust ja haldust

Kõrgkoolidesse läks ärindust ja haldust õppima 1907 õpilast ehk 14% kõrgkooli sisseastujatest, mis teeb sellest sealse populaarseima õppekavagrupi. 

Populaarsuselt teisel kohal on õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse õppekavad (1438 õpilast ehk 11% kõigist). Kolmandal kohal aga informaatika ja infotehnoloogia (1385 ehk 10%) õppekavad. 

Kutse- ja kõrgkoolide peale kokku eelistakse enim tehnikat

Kutse- ja kõrgkoolide peale kokku on populaarseim õppekava tehnika, tootmine ja tehnoloogia, selle kava valis endale 18% sisseastunuist. „Tegu on selge liidriga kutsekoolidesse astujate hulgas, samas kui kõrgkoolides jääb see grupp neljandaks,“ kommenteeris Trasberg nähtavat erinevust. 

Teisel kohal on ärinduse ja halduse õppekavad (13% kõigist sisseastunuist) ning kolmandal kohal informaatika ja infotehnoloogia õppekavad (10%). 

Mõlemad õppekavagrupid on nii kutse- kui ka kõrghariduses esindatud küllaltki võrdselt. Neljandal kohal on isikuteeninduse õppekavad (7%), mida õpetatakse valdavalt kutsehariduskoolides.

Emakeelte lõikes ilmnesid erinevused

Kui vaadelda õppurite valikuid nende emakeele lõikes, joonistuvad välja teatavad erinevused. „Vene emakeelega sisseastujatest 59% valis kutse- ja 41% kõrghariduse. Eesti emakeelega sisseastunud jaotuvad haridusliikide vahel võrdsemalt: 48% astus kutse- ja 52% kõrgharidusasutusse,“ nentis analüütik. 

Trasbergi sõnul paistavad ka õppekavade valdkondlikus valikus välja selged erinevused. Vene emakeelega sisseastujatest valis 26% õppekavagrupi tehnika, tootmine ja tehnoloogia, samas kui eesti emakeelega sisseastujatest eelistas seda 17%. „Samas suunas erinevus ilmneb informaatika ja infotehnoloogia grupis (vastavalt 13% ja 9%) ning ka tervishoiu ja transporditeenuste õppekavagrupis (mõlemas neis vastavalt 6% ja 3%),“ lisas ta.

Õppekavagrupid, mida eesti emakeelega sisseastujad eelistavad rohkem kui vene emakeelega sisseastujad, on põllumajandus, metsandus ja kalandus (vastavalt 6% ja 1%), ärindus ja haldus (13% ja 10%), sotsiaalteenused (5% ja 3%) ja sotsiaalteadused (3% ja 1%). 

Analüüsis kasutatud andmed on kättesaadavad statistikaameti andmebaasi tabelitest HT570 ja HT303. Tasemehariduse statistika ülejäänud andmed leiab siit. Põnevat haridusstatistikat avaldab ka haridusandmete portaal Haridussilm.