Kaja Kivisikk.

Kas tõmbame direktoreile pidurid peale?

,
Kaja Kivisikk.
3 minutit
1175 vaatamist
4 kommentaari

Loe ka: Kas varsti saabub ka koolijuhtide põud?


Mõtted on kahetised. Mis räägib tähtajalistele lepingutele ülemineku vastu? Kui kooli juhib direktor, kes tõesti tulihingeliselt tegutseb, siis miks peaks talle iga natukese aja järel pidurid peale tõmbama? Sellisel juhul on häiritud pikemaajaliste projektide läbiviimine. 

Näiteks on kool ühinenud mõne toreda projektiga, näiteks liikuma kutsuvate koolide võrgustikuga. Kõik toimib kenasti: õpetajad on entusiastlikud, lapsed ja vanemad rahulolevad. Kool on teinud kooskõlas projekti eesmärkidega suuri investeeringud koolimaja ja ümbruse muutmisel. Siis aga tuleb uus direktor, kes leiab, et meie prioriteediks saab mitte VUNK, vaid hoopis KIVA. Sellega tõmmatakse alla nii õpetajate-õpilaste motivatsioon kui tahe tegutseda. Rääkimata rahast, mis kibekiiresti teises suunas liikuma hakkab. Ehk siis alati ei ole uus luud vanast parem. 

Positiivsest küljest oleksid tähtajalised lepingud head äratajad koolijuhtidele, kes end oma kohal liialt mugavalt tunnevad ning nn mugavustsoonis tegutsevad. Võib juhtuda, et selline direktor soovib vaid oma soojast kohast kinni hoida. Päästerõngana näen siin tegusaid õppejuhte ning õpetajaid, kes ohjad enda kätte haaravad ning direktori seisukohtadest hoolimata kooli uutmislainel hoida püüavad. 

Kui direktor neid aga takistada üritab (praegu ju niigi kõik hästi; mõtelge, mis see maksab; kes seda tegema peaks; vaevalt et vanematele meeldiks), puudub tema juhitaval koolil võimalus areneda ning kannatajaks jäävad nii lapsed kui õpetajad. Sellisel juhul on tähtajaline tööleping igati sobilik. 

Tähtajaline leping tuleks kollektiivile appi ka juhul, kui direktori näol on tegemist väga autoritaarse inimesega, kes soovib kõike ainuisikuliselt otsustada. Kooli peaks juhtima siiski meeskondlikult ja direktori kõrval lööma kaasa nii juhtkonna liikmed kui ka reaõpetajad. 

Kui muudame direktorite töölepingud tähtajaliseks, ei tohiks kindlasti lepingu pikkus olla alla viie aasta. Võib-olla paneb see direktorid pisut rohkem pingutama, et oma hallatavas majas kõik võimalikult hästi toimiks. Kuna meie riigis armastakse pidevalt uuringuid ja küsitlusi korraldada, siis siin on selleks sobiv koht. Oma arvamust peaksid jagama kõik õpetajad, või võiksid näiteks ainesektsioonid oma arvamuse ühiselt esitada. Kindlasti peaks küsitlus olema anonüümne, et õpetajad julgeksid ausalt arvamust avaldada. Kui kooli õpetajad, hoolekogu, lastevanemad on direktori tööga rahul, siis jäetagu ta rahule ning lastagu edasi tegutseda. Õpetajatele korraldatakse arenguvestlusi. Nii ka direktoritele. Palun väga – tagasiside peaks olema direktori töölepingu üle arutlemisel väga tähtis. Kindlasti ei tohiks aga väiksemate probleemide kerkides kohe lepingu ülesütlemisega ähvardada. Ütleb ju vanasõnagi – kus viga näed laita, seal tule ja aita. Kui koolipere on juhi tööga rahul, siis nii ongi. Kaua tehtud kaunikene – pole õige iga viie aasta järel kurssi muuta. Vaadake meie veterankoole – traditsioone ei looda üleöö. Selleks on vaja aega, usaldust ja koostööd. 

Praegu on kavas teha direktorite töölepingud tähtajaliseks. Kas seejärel on kord õpetajate käes? Kuhu jäävad sel juhul usaldus ja turvatunne? 

Kommentaarid

  1. Aga kui ei tegutse tulihingeliselt vaid lihtsalt tiksub ignorantselt? Laseme lastel kannatada?

    Toomas

  2. Hea kirjutaja lähtub miskipärast eeldusest, et kui direktorite töölepingud tähtajaliseks muuta, siis leitakse koolile lepinguperioodi lõppemisel tingimata uus juht. Nii see ju pole – kui direktor on oma tööd hästi teinud ja koolipere on tema tegevusega rahul, siis ta eeldatavasti osutubki konkursil taas valituks, ning saab oma ametis jätkata. Kasvõi pensionini. Viieaastaste perioodide kaupa. See ei lase juhi ametis töötaval inimesel laisaks ja mugavaks muutuda ega asutust stagnatsiooni teele viia.
    Tähtajaline leping aga annab vähemalt mingigi lootuse muutusteks nende kooliperede jaoks, kus on koolijuhi ametisse sattunud inimene, kes hoiab küünte-hammastega oma kohast kinni ja juhib haridusasutust nagu isiklikku kuningriiki. Näiteks Tartu linnas kerkib vist igale haridusvaldkonnaga vähegi kursis olevale inimesele une pealt silme ette üks kindel kool, mida hoolimata suurest kaadrivoolavusest ning nii õpetajate kui ka õpilaste ja lapsevanemate korduvatest appihüüetest hoolimata juhib juba aastakümneid sama kurikuulus direktor, keda ei võta ei ussi- ega püssirohi. Loomulikult peaks konkursi tulemuste üle otsustajate ring sel juhul olema ka oluliselt laiem, mis välistaks võimaluse, et valituks osutub see, kes omab linnavalitsuses mõjukaimat “onupoega”.


  3. Ikka tähtajaline, siis on võimalus ka halb direktor välja vahetada.Ega siis direktor üksi kooli ei juhi. Peale selle on ju juhtkond,õppenõukogu,hoole-kogu. Kui keegi pole rahul, vahetatakse ju direktor välja. Kui kõik on rahul, siis 5 aasta pärast jätkab sama inimene.

    Lembit

  4. Ka õpetajate puhul võiks asja arutada, kuna kehva õpetajat lahti lasta pm ei saa. Läheb töövaidluskomisjoni ja tõmbab direktorile koti pähe. Lähtume sellest, et head õpetajat ei ähvarda miski. Nii et 5 aastat?

    Lugeja, kaasaelaja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Atesteerimine – kas järjekordne bürokraatlik koorem?

Koolijuhtide professionaalse arengu toetamiseks on valmimas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) muudatus, mis näeb ette, et koolijuhiga…

6 minutit
1 kommentaar

Õpiampsud laiendavad silmaringi

Üksteist aastat tagasi lõime uut gümnaasiumi. Kooli õppekava tegemisse olid kaasatud tulevased õpilased, vanemad, õpetajad. Meie ühine otsus oli, et…

2 minutit
Õpetajate Leht