Ajaloomuuseum tähistab juubeliaastat! Kunagisest Eestimaa Provintsiaalmuuseumist välja kasvanud Eesti Ajaloomuuseumil täitus 160 ning teatri- ja muusikamuuseumil sada aastat. 

Sellega seoses saab muuseumis külastada uusi näituseid ja nende tarbeks loodud haridusprogramme. Maarjamäe tallihoones asuvas hariduskeskuses (Pirita tee 56) alustame aga uute hariduslike tegevustega. 

Mis on hariduskeskus?

Hariduskeskus on kogukonnast osa, mis toetab noore kujunemist aktiivseks ning oma peaga mõtlevaks ühiskonna liikmeks. Oluline on toetada omaalgatusi ja luua nendeks võimalused. Tallihoone teisel korrusel asuv näituste ala on tulevikus noorte jaoks nn eksperimentaarium, kus on võimalik luua oma näitus, ajaloomuuseumi temaatikatele kohane performance või algatada ja vedada arutelusid ning seminare noori kõnetavatel teemadel. Näitused luuakse koostöös osalevate noorte, koolipoolsete juhendajate ning hariduskeskuse meeskonnaga. Hariduskeskus on arenev ja uuenev õpi-, sotsialiseerumis- ja vaba aja veetmise keskkond, mille lisaväärtus on noortes demokraatia, oma riigi tunde ja aktiivse kodaniku kasvatamine.

Milliseid uusi programme pakume?

Teatri- ja muusikamuuseumis on avatud põnev näitus „Pöörased lood teatrist ja muusikast“, kus on välja pandud erilised museaalid. Need esemed kannavad endas värvikaid lugusid meie kunagiste ja ka praeguste kultuuritegelaste elust. Sada aastat ja sada eksponaati! Esmakordselt pääsevad külastajad ruumidesse, kus varem olid arhiivid ja töötasid teadurid.

Näitusega seotud uues haridusprogrammis „Pöörased pillid“ saab tutvuda unikaalsete muusikainstrumentidega, mis on nii Eesti kui ka muu maailma meistrite fantaasia vili. Saab teada, mis on toruviiul, šedifon ja kvadroliin. Eksponeeritud on ka maailma ainuke varioola. Ega meie päris kauged esivanemadki kehvemad olnud – leidlikkus paistab ka nende mõtetest, kelle pillideks olid talupingid ja kõverad puud! Nii mõndagi pilli saavad huvilised ka ise proovida. Programm sobib nii lasteaiaealistele kui ka põhikooli kõikidele vanuseastmetele.

Lähemalt saab tutvuda ka meie muusikamaailma uutele radadele juhtinud heliloojate tegemistega programmis „Muusikat pööranud heliloojad“. Väljas on Veljo Tormise „Raua needmise“ partituur ja veel mõned märgilised käsikirjad, teiste seas Alo Mattiiseni „Viis isamaalist laulu“ ja eestikeelse rokkmuusika vedaja Rein Rannapi viieaastasena kirjutatud esimese teose noot. Programmi ootame noori põhikoolist ja gümnaasiumist.

Programmis „Hakkame teatrikunstnikeks“ uurime lastega, kui mitmekülgne on teatrikunstniku töö. Mängu kaudu tutvume näitusel olevate kostüümide, teatrinukkude ja palju muuga. Kellel on piisavalt usku teatrimaagiasse, näeb oma silmaga ka nähtamatuks tegevat juuksenõela Ugala teatri omaaegsest legendaarsest lavastusest „Armastus kolme apelsini vastu“!

Maarjamäe lossis on avatud uus ajutine näitus „Oma või võõras? Mitmerahvuseline Eesti“, mille juurde on valminud uus samanimeline haridusprogramm gümnaasiuminoortele. Programm sobib lisaks ajalootunnile suurepäraselt täiendama ka ühiskonnaõpetuse tundi. Näitus tähistab kultuuromavalitsuse seaduse vastuvõtmise 100. aastapäeva ja sündis vastuseks küsimusele, kuidas korraldada riiki, mis koosneb paljudest eri rahvustest. Programmis vaatamegi lähemalt rahvusküsimuse lahendamist ja koos sellega üles kerkinud dilemmasid 19. sajandi teises ja 20. sajandi esimeses pooles ning tutvume eri rahvuste huvide ja ideoloogiliste seisukohtadega Eestis elanud vähemusrahvuste näitel. Ühtlasi õpime, kuidas Eesti Vabariik sõdadevahelisel perioodil rahvusküsimuse maailmas eesrindlikult lahendas. Kuigi programmis vaatame ajas tagasi, on mitmerahvuselisuse küsimus kõikjal meie ümber aktuaalne ka tänapäeval. Näituse ja haridusprogrammi laiem eesmärk on kutsuda kaasa mõtlema mitmekesiste ühiskondade korraldamise ja vähemusrahvuste õiguste üle. Programm koosneb analüütilistest ülesannetest, mille kaudu saavad õpilased palju arutleda, reflekteerida ja luua seoseid tänapäevaga.

Ootame teid Eesti Ajaloomuuseumis!