Noorte digipädevuste arendamiseks peame kõik ühiselt pingutama: alates lapsevanematest ja õpetajatest kuni kogukondade ja ettevõteteni. Noored tuleb tuua tehnoloogia juurde juba algkoolis.
Suvel saime Eesti Ekspressist (13.08) lugeda, et osav lapshäkker paljastas Itella IT-süsteemide uskumatu nõrkuse. Selles räägiti 14-aastasest koolipoisist, kes sai ligi 8806 inimese ja ettevõtte andmetele.
Kuigi noore motiivid olid üllad, polnud tal vajalikke teadmisi ja oskusi, et jääda eetilise häkkimise piiridesse, ja lugu lõppes kohtupingis. Õnneks oli lõpp õnnelik, sest kohus „karistas“ andekat noort kohustusega läbida valdkondlik koolitusprogramm. Loodame, et tulevikus aitab see noor kaitsta Eesti inimesi ja firmasid küberpättide üha hoogustuvate rünnakute eest.
Aastaid tagasi oli minulgi sarnane kogemus: kuuenda klassi õpilane näitas mulle, kuidas ta saab Stuudiumi keskkonnas turvaaugu kaudu õpetaja paroole muuta, ilma et õpetaja sellest aru saaks, eriti kui õpetaja kasutab sisselogimiseks ID-kaarti. Õnneks käis noormees kohalikus robootika huviringis, kus saime talle selgitada, kuidas sellise turvaaugu leidmisel toimima peaks.
Nüüdseks seda turvaauku enam ei eksisteeri ja noore suunamine kübertalentide seltskonda aitas tal leida põnevaid väljakutseid ja õppida häkkimise seaduslikku poolt.
Selliseid andekaid noori on meil peaaegu igas koolis. Olen oma külalistundide ja koolituste käigus kuulnud nii väga inspireerivaid kui ka väga hirmutavaid lugusid. Noortel on huvi ja entusiasmi, kuid kahjuks ei mõista nad tihti oma tegude ulatust ja tagajärgi. Ning kui me ei suuna andekaid noori neile põnevust ja väljakutseid pakkuvate võimaluste poole, leiavad nad ise endale väljundid, mis võivad lõppeda ka kohtupingis.
Mündi teine pool
Meil on ka palju andekaid noori, eriti tüdrukuid, kellel on potentsiaali olla edukas IKT või inseneeria vallas. Kahjuks jääb nende võimekus sageli märkamata ja toetuseta, mistõttu ei saa nad võimalust oma andeid avastada ja arendada.
Head digipädevused lisavad valikuvariante igal erialal ja kajastuvad tihti ka palganumbris. Seega, suunates tüdrukuid tehnoloogia huvihariduse ja mitmesuguste digiväljakutsete poole, anname neile konkurentsieelised tööturul ning aitame ka vähendada palgalõhet tulevikus.
Mis on lahendus?
Kindlasti parim lahendus on see, kui iga põhikooliõpilane õpib lisaks eesti keelele ning matemaatikale ka korra nädalas digi- ja meediapädevusi. Ja ma räägin mitmekülgsest arvutitunnist, kus õpetatakse digiturvalisust, info otsimist, sisu loomist, programmeerimist jpm – mitte ei küljendata vaid Wordi dokumente.
Teistesse ainetesse teadmiste lõimimine võib kõlada ju ilusasti, kuid mul tekib paratamatult küsimus, miks näiteks eesti keele õppimiseks ei piisa sellest, et matemaatikatunnis või kunstiõpetuses me ju eesti keelt praktiseerime. Millegipärast oleme kõik veendunud, et meil on vaja eraldi eesti keele tunde kogu kooliaja vältel. Sama loogika kehtib ka digipädevuste kohta.
Võib-olla tulevikus mu lapselapsed õpivad koolis, kus iganädalane arvutiõpe on norm, kuid senikaua peame leidma teisi lahendusi, kuidas noorte digipädevusi aktiivsemalt arendada. Ja kuna kindlat vastutajat teemal ei ole, siis on meie kõigi – klassijuhataja, aineõpetaja, koolijuhi ja lapsevanema – ühine vastutus aidata noortel andeid avastada ning arendada ja õpetada neid oma oskusi vastutustundlikult rakendama.
Õnneks on meil mitmeid võimalusi väljaspool PGS õppekava, mida saaksime väga erinevatesse ainetesse ka lõimida ning alljärgnevalt tutvustan teile mõningaid algatusi, kuhu olen suunanud osalema nii enda lapsi kui teisi tuttavaid noori. Ideaalis võiks iga Eesti õpilane osaleda vähemalt ühel põneval digiväljakutsel igal õppeaastal, kuid selle eesmärgi saavutamiseks peame kõik ühiselt pingutama.
KOMMENTAARID
Birgy Lorenz, TalTechi kübervõistluste koordinaator, Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi juhatuse liige
Meie digiühiskonna tulevik ja selle edukus sõltub suuresti sellest, kui hästi me suudame avastada ja arendada noorte digipädevusi. See ei ole ainult õpetajate ja koolide vastutus, vaid iga täiskasvanu roll on märgata ja suunata noorte andeid.
Tänapäeva noored puutuvad varakult kokku tehnoloogiaga ja tihti on nad sellest väga huvitatud, kuid ilma korraliku juhendamiseta võivad nende tegevused kalduda eetiliselt küsitavale teele. Kui me suudame neile anda piisavalt põnevaid ja seaduslikke ülesandeid, saame kasvatada uut põlvkonda kübertalente, uutmoodi sisuloojaid (infoühiskonna loojaid ja arendajaid), kes aitavad meie ühiskonda turvalisemaks ja innovaatilisemaks muuta. Selleks on vaja meie kõigi ühist pingutust – alates lapsevanematest ja õpetajatest kuni kogukondade ja ettevõteteni.
Liia Tammes, Robokaru robootikakooli õpetaja, TalTechi IT-magister
Noorte huvi tehnoloogia vastu võivad pärssida hirm ja soorollid. Tüdrukud ju tantsivad ja laulavad ning tehnoloogia tundub keeruline. Paljud minu õpilased on öelnud, et just Lego kui tuttav platvorm on neid julgustanud tehnoloogia algtõdesid avastama. Kuid hiljem on need noored leidnud, et tehnoloogia ja inseneeria valdkond on nende jaoks just see, mis silma särama paneb.
Alustame oma robootikakoolis õppega, kasutades eakohaseid vahendeid, ja aasta-aastalt lisame keerukamaid ülesandeid programmeerimisest kuni projektijuhtimiseni ning selle kaudu anname noorele järjest uusi ülesandeid ja võimalust katsetada. Seeläbi avardub noorte silmaring, et tehnoloogia ei ole ainult masinate ehitamine või programmeerimine, vaid robootikaringist saadud teadmised avavad uksi igas valdkonnas.
Aga selleks tuleb noored tuua tehnoloogia juurde juba algkoolis, sest gümnaasiumis on hilja loota, et talendid või huvilised selle valdkonnaga liituvad. Noortele tuleb anda võimalus ja julgus tehnoloogiat ise kontrollida, sest muidu kontrollib tehnoloogia noori.
Noortele suunatud küberalgatused
KüberPähkel, Küberpuuring, KüberNööpnõel ja Küberpõgenemistuba
TalTechi käima lükatud projektid annavad noortele võimaluse testida oma digipädevusi. Koolidele on see hea võimalus saada ülevaade oma õpilaste digipädevuste tasemest ning võrrelda seda laiema pildiga.
Küberpuuringule peab kool ennast registreerima hiljemalt 26. septembriks, edukamad osalejad saavad kutse ka finaali. Muudele testidele registreerima ei pea, testida saab 1. oktoobrist.
Informaatikaviktoriin Kobras
Parim viis välja selgitada, kas noorel on eeldusi edukaks programmeerijaks saada. Osalemiseks ei ole programmeerimisoskust vaja, pigem testib see matemaatilist loogikat ning funktsionaalset lugemisoskust, seega sobib hästi lõiminguks nii matemaatika kui eesti keele tundi. Esimene voor toimub internetis ja võistlusele võib noore registreerida nii õpetaja kui ka lapsevanem.
Need noored, kes Kobrasel tugeva tulemuse saavutavad, võiks tutvuda näiteks Scratchi keskkonnas programmeerimisega või suunata neid leidma kohalikku tehnoloogia- või robootika huviringi.
Eesti informaatikaolümpiaad
See on neile, kes on juba veidi programmeerimist õppinud. Rõõm on näha, et eelmisel aastal oli osalejaid ka viiendatest klassidest, kuid valdav osa osalejatest on seni siiski pigem gümnaasiumiõpilased. Oktoobris toimub veebis lahtine voor, kus võivad osaleda kõik, sõltumata vanusest (sh ka tudengid ja täiskasvanud).
Gümnaasiumiõpilaste jaoks on kindlasti huvitav info ka see, et edukalt finaalis osalenud noortele on garanteeritud koht TalTechis või Tartu Ülikoolis.
Nutiviktoriin „Nutt tuleb peale“
Vahva algatus on välja kasvanud Pärnu Rääma Põhikoolist ja nüüdseks on tegu üle-eestilise nutiviktoriiniga, kus saavad osaleda kõik huvilised ning kus osalejate vahel loositakse välja mitmeid põnevaid auhindu.
FIRST LEGO League
https://www.firstlegoleague.ee
Robootikahuvilised noored on oodatud osalema First Lego League’i programmis. Siit leiavad endale väljakutseid 6–16-aastased noored ning lisaks robotite ehitamisele ja programmeerimisele hinnatakse võistlusel ka tiimitöö ja (teadus)projekti loomise oskust.
Osalema peab aga tiimiga ja vajalik on ka vähemalt ühe Lego Spike/EV3 roboti olemasolu, seega on lapsevanemal keeruline last sinna iseseisvalt suunata ja kogukonna meeskonnad on Eestis üsna võõrad. Pigem soovitaks leida mõne kohaliku robootikaringi (näiteks www.huviring.ee lehelt), kust laps endale sõbrad ja juhendaja leiaks.
Robotex
https://robotex.international/et/
Ära ei tohi unustada rahvusvahelist üritust Robotex, kuhu tõsisemad huvilised saavad juba võistlema minna ning kus algajatele pakutakse põnevaid töötube ning saab kaasa elada mitmesugustele võistlustele.
Tegelikult on neid üritusi ja võistlusi veelgi rohkem ning püüan oma blogisse https://dianapoudel.ee/digikool/ lehele koguda kokku info, et noortel, lastevanematel ja õpetajatel oleks hea ühest kohast ülevaade saada.
Digiõppe edendamine koolides – kelle roll ja vastutus?
MIHKEL NANITS, Green IT OÜ suurkliendihaldur
Digitaalse õppe edendamine ja tervikliku haridusstrateegia väljatöötamine nõuab KOV-ide, riigi, haridusasutuste ja kogukondade pidevat koostööd. Riik peab looma toimiva tehnilise süsteemi, kuid KOV-id peavad toetama koole vajalike ressursside ja infrastruktuuriga.
Green IT OÜ koostöö HTM-i, Harno ja KOV-idega on olnud juba väga pikaaegne, ca kümme aastat. Oleme HTM-i korraldatud hangetesse tarninud allasutustele üle 2000 arvuti. See puudutab ka Harnot, kes tegi aastaid tagasi seadmete ostu- ja rendihanke ning seeläbi saatsime väiksematesse KOV-idesse ca 800 arvutit.
Omavalitsuste tasandil aitame nüüd selgitada välja KOV-ide ja nende allasutuste IT-seadmete hetkeseisu (seadmete arv, vanus, haldusprotsessid ja vanavara käitlemine) ning soovi korral aitame neil IT-seadmeparki nüüdisajastada.
Digiõpe on muutunud hariduse üha olulisemaks osaks, pakkudes uusi võimalusi nii õpilastele kui õpetajatele. Kuigi tehnoloogia areng avab hariduses uusi uksi, nõuab see ka märkimisväärseid investeeringuid ja strateegilist planeerimist.
Proovime selles arvamusloos lahti mõtestada riigi ja kohalike omavalitsuste rolli digiõppe edendamisel koolides, nende vastutust ja väljakutseid.
2011. aastal loodi Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel eksamite infosüsteem EIS. Sellest ajast saadik on arendatud e-eksameid ja e-tasemetöid, mis on nüüdseks täielikult elektroonilised. Koolide katseeksamid võimaldavad kontrollida tehnilist valmisolekut ja harjutada uut eksamiformaati. See on ääretult oluline, sest põhjaliku testimiseta ei saa olla kindel süsteemi toimivuses.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas teatas, et e-eksamid hakkavad toimuma alates 2026. aasta kevadest, pikendades üleminekuaega ühe aasta võrra, et tagada digitaalse süsteemi tehniline valmisolek.
Riigi vastutusalas on ka eksamite infosüsteemi arendamine ja hooldus. HTM kulutab aastas umbes 300 000 eurot EIS-i arendustele ning plaanib neid teenuseid hakata väljast tellima. Kuid ainuüksi süsteemi tehniline valmisolek ei taga digiõppe edukust – oluline on ka KOV-ide ja koolide valmisolek ning tugi.
KOV-idel on keskne roll koolide toetamisel, et nad suudaksid digiõpet efektiivselt rakendada.
Harno infotunnis 2024. aasta mais selgus, et koolide valmisolek e-eksamiteks on ebaühtlane. 57,9% koolidest on valmis, kuid 23,6% ei ole, kuna neil puuduvad nõuetekohased arvutid. Lisaks pole 18,5% koolidest küsitlustele üldse vastanud, mistõttu nende valmisolek on teadmata.
Digiõppe edukaks rakendamiseks on vaja riigi, KOV-ide, koolide ja erasektori tihedat koostööd. Riik peab looma toimiva tehnilise süsteemi, kuid KOV-id peavad toetama koole vajalike ressursside ja infrastruktuuriga. Erasektor saab aidata infrastruktuuri rajamisel ning seadmete hankimisel mitmesuguste finantseerimismudelitega nagu näiteks rent. Seadmete rent on mõistlik, kui ees ootavad suured investeeringud, sest see võimaldab hajutada investeeringuid pikemale perioodile.
Lisaks tahame rõhutada, kuidas kohalike omavalitsuste toetavad tegevused koolide suunal, näiteks arvutite hankimise või rentimisega, võivad suurendada Eesti koolide võimekust tulla toime tänapäeva hariduse nõuetega.
On selge, et investeeringud digitaalsesse infrastruktuuri ja pädevusse, samuti eri osapoolte koostöö on hädavajalikud sammud, mis viivad meid lähemale kaasavale ja kõiki toetavale haridussüsteemile. Edaspidises koostöös tuleks keskenduda järjepidevale innovatsioonile hariduses, digioskuste täiendamisele ja õppematerjalide kättesaadavuse parandamisele, aga ka osapoolte vahelisele kommunikatsioonile. Nende eesmärkide poole püüeldes saame luua ühiskonda tugevdava haridussüsteemi, mis on valmis vastama nii tänastele kui ka tulevastele väljakutsetele.
Ootame, et HTM, Harno ja KOV-id oleksid valmis avatud diskussiooniks, kuidas digiõpe oleks uus Eesti edulugu ning kuidas selle õppe täideviimiseks oleks tagatud piisavad ja ajakohased IT-vahendid. Eesmärk, et digiõpe oleks ühtlaselt arendatud üle Eesti, mitte ainult suurimates omavalitsustes.
Digivahendid on õpetamise toetamiseks
Riin Saadjärv, HTM-i üldhariduspoliitika osakonna nõunik
Haridus- ja Teadusministeerium julgustab koole nägema digiõpet ühe toetava võimalusena nüüdisaegse õpikäsituse rakendamisel, mille juures on tehnoloogia abivahend õpilase õpitee toetamisel, mitte asi iseeneses. Ükski tehnoloogia või haridustehnoloogiline rakendus ei kanna õppeprotsessi mõttes mingit väärtust, kui selle kasutamine ei toeta õpetaja poolt läbi mõeldud õpitulemuste saavutamist.
Oleme teadvustanud digiõppe rakendamisega kaasnevaid väljakutseid nii tehnoloogia soetamise kui ka mõtestatud kasutamise perspektiivist ning töötame selle nimel, et koolidel oleks olemas vajalik tugi juhendite, koolituste ning soovituste näol ennastjuhtiva õppija toetamiseks tehnoloogia abil.
Praegu oleme põhitähelepanu pööramas tehisintellekti kasutamise võimaluste tutvustamisele. Soovime ka luua ülevaate koolides olemasolevatest tehnoloogilistest vahenditest, et ministeeriumi seatavad arengueesmärgid oleksid realistlikud ning kavandatavad toetustegevused vastaksid koolide ootustele.
Piiratud ressursside tingimustes on digivahendite tark kasutamine möödapääsmatu eeldus. Julgustame koole, kohalikke omavalitsusi ja erasektori esindajaid pöörduma oma digiõppe arendamistegevust puudutavate ettepanekute, murede ja ideedega julgelt ministeeriumi poole, et saaksime leida parimaid võimalikke lahendusi.
Koolide digitaalse valmisoleku tagamine digiõppe integreerimiseks õppeprotsessi on meeskonnatöö, kus oma panuse annavad nii riik, kohalik omavalitsus kui ka kool. Oluline, et selle juures lähtuksid kõik osapooled esmalt iga õppija vajadustest.
Lisa kommentaar