Minu magistritöö raames valmis „Eesti üldhariduskoolide hoolekogude abimees“, mis on universaalne lugemine kõigile hoolekogu liikmetele vanusest, haridustasemest ning teadmistest-oskustest olenemata.
Mõte koostada üldhariduskoolide hoolekogude liikmetele vabavarana kasutatav juhendmaterjal nende töö toetamiseks sündis tänu minu töökogemusele kohalikus omavalitsuses. Järjest enam jäi silma teatud piirkondade haridusasutuste hoolekogude vähene aktiivsus koolikogukonna arengut puudutavatel teemadel kaasarääkimises. Isiklik suhtlus näitas, et hoolekogu liikmed olid oma tegutsemisest rääkides äärmiselt ebakindlad. See andis tunnistust kas ülimast tagasihoidlikkusest või teadmatusest oma töö tegelikust sisust. Kuna hoolekogu on väga tähtis koostööpartner igale koolipidajale, tekkis huvi ja vajadus selgitada välja, mida hoolekogu liikmed oma töö sisuks peavad ja mis võiks neid nende rollis toetada.
Et haridusasutuse hoolekogu saaks teha oma tööd ehk täita seadusega talle pandud õigusi ja kohustusi, peaks hoolekogu liige, ka lihtliige (lapsevanem, kooli toetava organisatsiooni liige jne) omama laiemat pilti sellest, mis on hoolekogu ülesanne ja millega tegeleb haridusasutus.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) kirjeldab küll üldhariduskoolide põhieesmärke, nagu näiteks „toetatakse õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut“ ja „luuakse tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks“, kuid ei selgita, mida selle all täpsemalt mõeldakse, sest see polegi seaduse ülesanne.
Samuti sisaldab PGS mitmeid nüüdisaegse õpikäsituse termineid just põhikooli ülesannete kirjeldamisel, nagu eneserefleksioon, kriitiline mõtlemisvõime, kuid lugejal tuleb otsida iseseisvalt nende terminite tähendusi. Kui hoolekogu liige loeb iseseisvalt PGS-i ja saab teada, et hoolekogu ülesanne on ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomisel, siis võib tekkida rohkem küsimusi kui vastuseid, kuidas seda kõike teha ja planeerida.
Eestis on olemas mõned võimalused tõsta hoolekogu teadlikkust (tasulised koolitused eri pakkujatelt), mida saab tellida nii kool ise kui ka pidaja, aga seda juhul, kui on huvi ja raha oma hoolekogusid toetada ja võimestada. Aga kui see soov puudub, kas siis nende koolide hoolekogu liikmed peaksid oma tööd tegema, sõltudes vaid iga hoolekogu liikme enda motiveeritusest ja oskusest infot tõlgendada?
Et hoolekogusid lapse huvidest lähtuvalt toetada ja võimestada, leidsingi, et tuleb luua hoolekogu liikmetele võimalus ennast haridusasutuse arengute suunamisel teostada võrdväärse partnerina koolijuhiga ja -pidajaga. Vaid sellisel viisil on võimalik toetada ka õppija arengut ning täita paremini PGS-is ja arengukavades välja toodud eesmärke.
Ühiskonnas, kus enne kohustuse andmist peaks eelnema koolitus või mõni muu võimalus viia ennast teemadega kurssi, puudus ühtne õppe- või juhendmaterjal, mis minu magistritöö tulemusena arendusuuringu abil koostatud sai.
„Hoolekogude abimeest“ saavad kasutada kõik koolipidajad, haridusjuhid ja eelkõige hoolekogud oma töö korraldamiseks ja teadmiste omandamiseks; 2.–4. peatükk sobivad kasutamiseks ka koolieelsete lasteasutuste hoolekogudele.
51 leheküljel selgitatakse näidete ja lisalugemise kaudu lahti hoolekogu roll tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, haridusvaldkonna arengukavast 2021–2035 ja hoolekogu koosoleku läbiviimise protseduurist ning tutvustatakse teisi võimalusi lüüa kooli arendamises kaasa osalusdemokraatia ja lapsevanemate kogu kaudu.
Juhendmaterjali loomiseks andsid intervjuude ja kvalitatiivse sisuanalüüsi kaudu sisendi hoolekogude liikmed ja eksperdid, kes tunnustasid algatuse eest hoolekogudele mõeldud materjal kokku panna ning pidasid lugemismaterjali väga väärtuslikuks.
Hoolekogud on üle Eesti erinevad, nii nagu koolid, piirkonnad ja inimesedki. Olen tänulik, kui juhendmaterjal jõuab kõigisse üldhariduskoolidesse. Sellest on eriti kasu neil hoolekogudel, kes tunnevad ennast hariduselu korraldamise protsessis väga üksikuna, aga ka neil, kes soovivad oma teadmisi uuendada või täiendada.
Siit ka minu üleskutse: jagamine on kohustuslik!
Juhendmaterjal on vabavarana kättesaadav veebiaadressil https://www.viljandivald.ee/juhendmaterjal-hoolekogudele.
Irma Väre kaitses Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi haridusinnovatsiooni õppekaval magistritöö „Juhendmaterjali koostamine üldhariduskoolide hoolekogude töö toetamiseks ja võimestamiseks“. Juhendaja oli Mari Karm.
Lisa kommentaar