Nukuteatrimuuseumi uus muuseumitund „Teatrinuku anatoomia“ kutsub mõtlema inimese ja teatrinuku sarnasustele ning erinevustele. Foto: Gerli Mägi

Miks ei ole teatrinukul enamasti hambaid?

Nukuteatrimuuseumi uus muuseumitund „Teatrinuku anatoomia“ kutsub mõtlema inimese ja teatrinuku sarnasustele ning erinevustele. Foto: Gerli Mägi
2 minutit
91 vaatamist

Nukuteatrimuuseumi uus muuseumitund „Teatrinuku anatoomia“ kutsub kaasa mõtlema inimese ja teatrinuku sarnasustele ning erinevustele. Tundi toetab märtsikuus avatud näitus „Teatrinuku anatoomia“, mis on peitunud Nukuteatrimuuseumi keldrisaali. Muuseumitund lõimib bioloogiat ning tehnoloogiaõpetust ja on mõeldud I–III kooliastmele.

Kui pealtnäha tunduvad teatrinukud inimestest täiesti erinevad, siis see näitus püstitab küsimused, mis toovad välja põnevad sarnasused ja erinevused. Näitusel on eksponeeritud kaheksa teatrinukku, kes sarnanevad mõningal määral inimestega. Muuseumitunnis võrreldakse inimkeha ning teatrinukkude ehitust. Näiteks on nii teatrinukul kui ka inimesel luustik, lihased ja liigesed, kuid nende nii-öelda materjalid on teised. Näitusel saab näha, kuidas võib teatrinukul kujutada luustikku, lihaseid, juukseid ja silmi. Samuti leiab vastuse, miks teatrinukule enamasti hambaid ei tehta.

Et näha teatrinukkude sisse, on näitusel eksponeeritud nukkudest tehtud röntgenipildid, mis toovad esile materjalide erinevuse, kehaosade liitekohad ja keerukama mehaanika. See informatsioon aitab mõista, mis paneb ühe teatrinuku jäigemalt ning teise lendlevamalt liikuma. Muuseumitunni eesmärk on vaadelda teatrinukkude anatoomiat, uurida nende loomiseks vaja minevaid materjale ning tutvuda nuku animeerimisviiside ja liikumisvõimalustega.

Muuseumitunnis saavad õpilased ka ise luua ühe teatrinuku. Loosi teel saadakse teada, milliste võimetega nukku meisterdama hakatakse. Mõni nukk oskab lennata, teine liigub vaid aegluubis ning kolmas on eriti võimekas tagurpidi kõnnis. Kõikideks nendeks võimeteks peab nukul olema teatud tüüpi kehaehitus. Teatrinukud luuakse rühmatööna pealtnäha väga lihtsatest igapäevastest materjalidest. Kui nukud on valmis, siis on igal grupil aega katsetada, kas nukul on vajalikud võimed olemas ja mis põnevad omadused tal lisaks tekkinud on. Iga grupp saab oma nukule iseloomuliku liikumise ette näidata ning oma avastusi seoses nuku liikumisega teistega jagada. Muuseumitunnil on ka eel- ja järeltegevused. 

Muuseumitund annab hea aluse osalemaks Nukuteatrimuuseumi teatrinukkude loomise konkursil. Konkursi perioodil maksab „Teatrinuku anatoomia“ muuseumitund vaid 5 eurot! Väljaspool Tallinna asuvatel koolidel tasub külastada muuseumit Riesenkampffide toetusprogrammi raames, kuna siis on kõik Nukuteatrimuuseumi tegevused õpilastele lausa tasuta.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Muuseumid ravivad koolitüdimust

Mõni aeg tagasi potsatas Juhan Liivi muuseumi postkasti Viljandi Kesklinna Kooli ajaleht koos postkaardiga, millel muuhulgas kirjas: „Käisime 9. klassiga…

4 minutit

Aktiivõppeprogramm ei ole tuim tuur

Olen väga suur muuseumide aktiivõppeprogrammide armastaja ja harrastaja. Kuna töötan Miina Härma Gümnaasiumis, pärineb minu kogemus suuresti Tartu linnast….

4 minutit

Imelised tunnid Haapsalus

Haapsalu ja Läänemaa muuseumide haridusprogrammid on sel aastal seotud mitme suursündmusega. Me tähistame illustraator Ilon Wiklandi 95 aasta juubelit, Haapsalu kuurordi…

3 minutit
Õpetajate Leht