Nukuteatrimuuseumi uus muuseumitund „Teatrinuku anatoomia“ kutsub mõtlema inimese ja teatrinuku sarnasustele ning erinevustele. Foto: Gerli Mägi

Miks ei ole teatrinukul enamasti hambaid?

Nukuteatrimuuseumi uus muuseumitund „Teatrinuku anatoomia“ kutsub mõtlema inimese ja teatrinuku sarnasustele ning erinevustele. Foto: Gerli Mägi
2 minutit
339 vaatamist

Nukuteatrimuuseumi uus muuseumitund „Teatrinuku anatoomia“ kutsub kaasa mõtlema inimese ja teatrinuku sarnasustele ning erinevustele. Tundi toetab märtsikuus avatud näitus „Teatrinuku anatoomia“, mis on peitunud Nukuteatrimuuseumi keldrisaali. Muuseumitund lõimib bioloogiat ning tehnoloogiaõpetust ja on mõeldud I–III kooliastmele.

Kui pealtnäha tunduvad teatrinukud inimestest täiesti erinevad, siis see näitus püstitab küsimused, mis toovad välja põnevad sarnasused ja erinevused. Näitusel on eksponeeritud kaheksa teatrinukku, kes sarnanevad mõningal määral inimestega. Muuseumitunnis võrreldakse inimkeha ning teatrinukkude ehitust. Näiteks on nii teatrinukul kui ka inimesel luustik, lihased ja liigesed, kuid nende nii-öelda materjalid on teised. Näitusel saab näha, kuidas võib teatrinukul kujutada luustikku, lihaseid, juukseid ja silmi. Samuti leiab vastuse, miks teatrinukule enamasti hambaid ei tehta.

Et näha teatrinukkude sisse, on näitusel eksponeeritud nukkudest tehtud röntgenipildid, mis toovad esile materjalide erinevuse, kehaosade liitekohad ja keerukama mehaanika. See informatsioon aitab mõista, mis paneb ühe teatrinuku jäigemalt ning teise lendlevamalt liikuma. Muuseumitunni eesmärk on vaadelda teatrinukkude anatoomiat, uurida nende loomiseks vaja minevaid materjale ning tutvuda nuku animeerimisviiside ja liikumisvõimalustega.

Muuseumitunnis saavad õpilased ka ise luua ühe teatrinuku. Loosi teel saadakse teada, milliste võimetega nukku meisterdama hakatakse. Mõni nukk oskab lennata, teine liigub vaid aegluubis ning kolmas on eriti võimekas tagurpidi kõnnis. Kõikideks nendeks võimeteks peab nukul olema teatud tüüpi kehaehitus. Teatrinukud luuakse rühmatööna pealtnäha väga lihtsatest igapäevastest materjalidest. Kui nukud on valmis, siis on igal grupil aega katsetada, kas nukul on vajalikud võimed olemas ja mis põnevad omadused tal lisaks tekkinud on. Iga grupp saab oma nukule iseloomuliku liikumise ette näidata ning oma avastusi seoses nuku liikumisega teistega jagada. Muuseumitunnil on ka eel- ja järeltegevused. 

Muuseumitund annab hea aluse osalemaks Nukuteatrimuuseumi teatrinukkude loomise konkursil. Konkursi perioodil maksab „Teatrinuku anatoomia“ muuseumitund vaid 5 eurot! Väljaspool Tallinna asuvatel koolidel tasub külastada muuseumit Riesenkampffide toetusprogrammi raames, kuna siis on kõik Nukuteatrimuuseumi tegevused õpilastele lausa tasuta.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Mis on ühist surmatantsu keisritari rõival ja Toledo gobeläänvaibal?

Vastus ei peitu ühes faktis ega mõistes, vaid esemetes endis – mida need kujutavad…

3 minutit

Mammut tuleb kooli ja koolitund kolib järve äärde

Jääaja Keskuse keskkonnahariduse programmid annavad õpetajatele võimaluse siduda õppetöö vahetu kogemuse, uurimusliku õppe ja looduses tegutsemisega. Programmid…

2 minutit

Emajõgi jutustab geograafiast, minevikust, kultuurist ja koduloost

Tartu linnamuuseumis saab uurida uut näitust „Tartu: jõe nägu“, mille keskmes on Emajõgi ja…

2 minutit
Õpetajate Leht