Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) kogutud tagasisidele tuginedes on kohalike omavalitsuste arvates leppes palju punkte, mis piiravad kohalike omavalitsuste ja koolide autonoomiat. Lepe paneb koolipidajatele kohustuse suurendada õpetajate tööjõukulude rahastust, kuigi riigi eelarvestrateegias õpetajate tööjõukuludeks vajalik rahastus mitte ei kasva, vaid kahaneb. Seda kinnitab ka fakt, et riigi eelarvestrateegias on aastateks 2025–2027 ette nähtud üldhariduskoolide pidamise toetamiseks 494,8 miljonit eurot ning aastaks 2028 väheneb see 490,2 miljoni euroni.

Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja sõnab, et omavalitsustele ei saa haridusleppega dikteerida, et 60 protsenti hariduskuludest peab olema üldhariduskooli õpetaja palgakuluks. „Kui valitsus soovib panna omavalitsustele täiendavaid kohustusi ning suurendada täiendavate regulatsioonidega omavalitsuse kulusid, tuleb need ka riigieelarvest kinni maksta. Kuigi lepe rõhutab koostööd, leiame, et sellega vähendatakse omavalitsuste autonoomiat ja seatakse ohtu kohalike omavalitsuste finantsstabiilsus,“ sõnas Umboja ning lisas, et hariduskulud moodustavad suure osa omavalitsuste eelarvetest ning ilma rahalise garantiita seisavad omavalitsused silmitsi tõsiste probleemidega, mis võivad negatiivselt mõjutada kogu haridussüsteemi.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei ütleb, et haridusleppe projektist nähtub, et leppe rakendamisel pannakse täiendavaid kohustusi peamiselt kohalikele omavalitsustele ja erakoolipidajatele, kuid riik ehk keskvalitsus endale rahakohustusi ei võta. „Haridusleppe arutelu ei saa olla asi iseeneses. Arvestama peab nii kohalike omavalitsuste eelarvevõimekust ja riigi kärpeplaane,“ sõnas Trei.

ELVL-i asedirektor märkis, et 2025. aasta riigieelarves ei ole ette näha omavalitsuste tulubaasi tõusu ega suurendata ka riigi toetusi omavalitsustele. „Näiteks on valitsusel plaan vähendada noorte huvihariduse toetust, ja mitte ainult 10 protsenti, vaid märkimisväärselt enam. Kärbetes on sees ka maakonna ja suuremate linnade tasandil koolijuhtide ning alus- ja üldhariduskooliõpetajate täienduskoolituse ja õpilasürituste ning olümpiaadide rahad kogumahus ca 1,6 miljonit euro,“ sõnas Jan Trei ning lisas, et edaspidi tuleb omavalitsustel kõik need kulud katta oma niigi kahanevast tulubaasist ja haridusleppega täiendavate rahaliste kohustuste võtmine ei ole realistlik.

Täna toimuvad Tartus järjekordsed haridusleppe läbirääkimised. Kohtumise järel annavad osapooled Haridus- ja Teadusministeeriumi Tartu majas kell 15 pressikonverentsi, mida saab jälgida Facebookis.