Kohalikud omavalitsused ootavad valitsuselt lubatud pikaajalist plaani, mille alusel saavad koolipidajad koostöös koolijuhtidega tagada õpetajatele palga- ja seega ka järelkasvu.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas pöördus eelmisel nädalal Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) poole, et rääkida läbi omavalitsuste roll õpetajate järelkasvu edendamises. Ministeeriumi eesmärk on teha õpetajate järelkasv kõigi osapoolte prioriteediks. Selleks peavad omavalitsused aga rihma koomale tõmbama, sest osa vajalikust rahast tuleks just nendele mõeldud riigieelarvelisest toetusest. 

Minister on öelnud, et õpetajate palgad peavad moodustama 60% üldhariduse kogukuludest ja lisaraha selle saavutamiseks peavad omavalitsused leidma oma eelarvest. ELVL-i esindaja Angela Saksingi sõnul on omavalitsused valmis kandma õpetajate järelkasvu ja palgakasvuga seotud vastutust, kuid raha selleks peab tulema riigieelarvest. 

„Enamikul omavalitsustest ei ole praeguse tulubaasi juures lihtsalt võimalik hariduskulusid suurendada või võtta endale täiendavaid rahakohustusi,“ rõhutab Saksing. 

Et koosolekul tõstatatavad teemad ei pruugi rõõmsad olla, nad Saksingi sõnul mõistagi aimasid, kuid haridusvaldkonna kärpe suurus 80 miljonit eurot ehmatas nad sellegipoolest ära. 

„See paneb paratamatult mõtlema, millised valdkonnad kärpe alla lähevad. ELVL-i kui omavalitsuste katusorganisatsiooni ülesanne on seista nii tugevalt kui võimalik meie liikmete huvide eest,“ räägib Saksing. 

Tema sõnul lükatakse kohustus tõsta õpetajate palka omavalitsuste õlule, ilma et valitsus selleks lisaraha planeeriks. Ka tulevikku vaadates teeb omavalitsusi murelikuks tõik, et õpetajate palgakasv ei kuulu uues koalitsioonilepingus prioriteetide hulka. Samas peaks strateegiadokumendi „Haridusvaldkonna arengukava 2035“ kohaselt olema õpetaja töötasu 120% Eesti keskmisest palgast. 

„Ühelt poolt dokument, milles on eesmärk tõsta õpetajate palka, teiselt poolt avalikud sõnumid, et lisaraha ei ole ega tule. Sellised signaalid tekitavad segadust,“ nendib Saksing. 

ELVL ise läks kohtumisele vastu ettepanekuga suurendada koolitoidu ja huvihariduse toetust, kuid Kristina Kallase sõnul ei ole riigil selle jaoks praegu võimalik lisaraha leida. 

„Meil on vaja kärpida, aga mitte õpetajate palka. Peame suunama muid kulusid palkadesse ja karjäärimudeli rakendamisse,“ sõnas Kallas vahetult pärast koosolekut. 

Valitsuse arutelu haridusvaldkonna kärpekohtade üle alles käib, kuid huvihariduse kärbe paneks omavalitsused keerulisse olukorda – huvihariduse toetussüsteemid on välja töötatud linnades ja valdades seda raha arvestades. 

„Toetussüsteeme ei ole võimalik poole aasta pealt õpilase ja vanema huvidest lähtuvalt muuta. See vaid suurendab kohalike omavalitsuste kulutusi,“ leiab Saksing.

Seejuures on omavalitsused lasteaiaõpetajate palgakasvuga sel aastal juba miinuses, sest on pidanud täiendavalt katma kulud, mis ei olnud käesoleva aasta eelarvetesse planeeritud. Seda põhjusel, et kohalikud omavalitsused on kohustatud tagama lasteaiaõpetajate ja tugispetsialistide töötasu vähemalt uues, õpetajate streigiga saavutatud alammääras (1820 eurot) oma tulubaasist. 

„Seoses majanduse madalseisuga ei ole omavalitsuste tulubaasi laekumine suurenenud ja see piirab omavalitsuste hariduskulutusi olulisel määral,“ selgitab Saksing. 

Kristina Kallas ei tee saladust, et õhkkond koosolekul kõige positiivsem ei olnud, ja peab seda ka mõistetavaks. 

„Kõigil on majanduslanguse tõttu eelarvetega raske, nii et ega keegi kärbete üle rõõmusta, aga ma siiski loodan, et suudame üle riigi koos kohalike omavalitsustega kokkuleppele jõuda,“ räägib ta. 

Angela Saksingi sõnul oodatakse valitsuselt juba varasemalt lubatud pikaajalist plaani, mille alusel saavad koolipidajad koostöös koolijuhtidega tagada õpetajatele palga ja ministri lubadustele tuginedes ka palgakasvu.

„Ei saa nõustuda, et kohalik omavalitsus peab 60% oma üldhariduskuludest suunama õpetajate palgafondi, selline käsitlus ei ole kooskõlas omavalitsuste autonoomsuse ega kohalike omavalitsuste hartaga,“ võtab Saksing teema kokku.

Kristina Kallas loodab, et riigieelarve võimalused on septembri lõpuks paigas ja siis jätkuvad ka haridusleppe läbirääkimised.