Tänavu sügisel avas Kevade tänaval uksed värskelt renoveeritud koolihoone. „Maja on meil värskelt renoveeritud ja ilus, sätime ennast siin rõõmuga uuesti sisse,“ räägib kunstikooli joonistamise õpetaja Anu Kalm, kes töötab selles koolis juba ligi veerand sajandit.

„Töötan kunstikoolis aastast 2000,“ räägib ta. „Aeg on muutunud ning võimalused ja materjalid koos sellega. Kunstiõpetuse alused on ikka samad, usun, et töö tulemused on peaasjalikult kinni õpetajas.“

Kalm ütleb, et iga päev on koolis tore. „Armastan lapsi ja oma tööd, tulen rõõmuga kooli,“ räägib ta.

Kalm tõdeb, et aastatega on õpilaste mured muutunud. „Palju räägitakse nüüd vaimse tervise probleemidest, see oli tõesti suur mure koroona ajal ja seda on rohkem teadvustatud kui varem,“ räägib ta. „Arvan, et inimese põhiolemus pole aegade jooksul palju muutunud. Kui lugeda Shakespeare’i või kreeka tragöödiaid, siis inimloomus on seal äratuntavalt sarnane.“

„Väikesed grupid, turvaline ja sõbralik õhkkond, oma tööd armastavad õpetajad,“ vastab Kalm küsimusele, miks peaks lastevanemad oma lapsele kunstikoolis õppimist soovitama. „Ühine huvi, mis lapsed kokku on toonud. Kunstikoolist saab kaasa oskuse maailma värvilisemalt ja tähelepanelikumalt vaadata, süvenedes töötada, võime näha tervikus detaile, loovalt mõtelda.“

Kalmu sõnul on kunstikoolil praeguseks palju vilistlasi eri elualadelt. „Nende isiksuseks kujunemisse on oma panuse andnud kunstikool. Kunstiharidus on hariduse osa ja haritust pole kunagi liiast,“ räägib ta.

Laps tuleb koolist alati rõõmsana

„Tahtsin lapsele pakkuda head kunstialast algharidust ja keskkonda, kus ta saaks stabiilselt oma oskusi arendada,“ räägib kunstikooli õpilase Mirteli ema Triin Salumägi. „Mirtel tundis kunsti vastu huvi juba väikesest peast ja ühel hetkel sain aru, et ta vajab professionaalset suunamist. Siit edasi tundus Tallinna Kunstikool juba loogilise valikuna.“

Salumägi sõnul on kunstikoolis õppimise mõju lapse arengule silmaga näha. „Arenenud on nii käelised oskused, mis väljenduvad tema joonistustes, kui ka oskus märgata detaile ja luua seoseid,“ lausub ta. „See kokku on minu meelest ilus tervik!“

Salumägi sõnul on tal hea meel näha, et laps läheb kooli ja ka tuleb sealt alati rõõmsal meelel. Ilmselt on üleliigne mainida, et võimalus tegutseda värskelt renoveeritud kaunis koolis on samuti tore boonus.“

Mirtel on emaga ühel nõul, et kunstikoolis on soe ja sõbralik keskkond. Ühtlasi tunnustab ta direktorit, kelle vahetu suhtlemise stiil ja aktiivsus on sellele palju kaasa aidanud. „Mul on seal hea õppida kunsti loomist,“ lausub ta. „Õpetajad oskavad mind hästi suunata ja selgitada asju mulle arusaadavalt. Ja veel, meil on nüüd väga ilus hoone, kus on palju avarust ja kus valitseb hea õhkkond!“

Mirteli sõnul võtab ta koolist ellu kaasa oskused märgata kunsti enda ümber ehk arusaamise, kust midagi pärit on. „Kindlasti võtan kaasa ka toredad mälestused kõigist oma kunstikooli õpetajatest!“ sõnab ta. Esile soovib ta tõsta maali ja joonistamise õpetajat Aimar Kristersoni.

Katus lasi vett läbi …

Tallinna Kunstikooli direktor Märt Sults on oma ametit pidanud viis aastat. „Paar aastat veel ja see hoone oleks ise oma hädadega koos ning ilma kõrvalise abita ümber kukkunud,“ lausub direktor. „Võimatuna näivad missioonid meeldivad mulle … On see siis minu õnn või õnnetus.“

Ajaloolise hoone tervikrenoveerimine saigi alguse vajadusest parandada hoone ehitustehnilist seisukorda – katus lasi vett läbi, seinad ja aknad ei hoidnud sooja ning kelder oli liigniiske. Hoone rekonstrueerimisel on lähtutud selle ajaloost ja kultuuripärandist, järgides muinsuskaitsega kokku lepitud kriteeriume ja tehes vajalikke uuendusi.

Sults ütleb, et mädanenud molbertitega puumajast sai tuleviku õppevahend. Hoone taastati täielikult vastavalt Jakob Westholmi algsele, 1913. aasta visioonile.

Katus ja seinad säilitati algupärasel kujul, kuid nüüdisaegse küttesüsteemi, ventilatsiooni, valgustuse ning heli- ja videosüsteemide lisamine tagab, et maja vastab tänapäeva vajadustele.

„Kooli töö- ja õpitingimused on viidud kõrgeimale tasemele, mida praegune aeg võimaldab,“ kiidab Sults, kelle sõnul on seal otseülekandevõimekus võrku ja eraldi maja ruumides ning ruumide ristkasutus. „Meil on tipptasemel aktusesaal koos sinna juurde kuuluva esitlustehnika ning Estonia klaveriga. Ilma igasuguse reklaamita on meie saalis esinemise vastu tuntud juba palju huvi.“

Aken kogu maailma

Renoveerimise käigus sai kunstikool endale ka täiesti uue skulptuuristuudio, mis ehitati vana majandushoone asemele. Seal saab teha suurvorme: lakke on kinnitatud vints kuni 1,5-tonnise teose tõstmiseks. Stuudios on rõdu, kus õpilased saavad reaalajas füüsiliselt jälgida meistri tööd ja töövõtteid, mida ise pärast oma töödes rakendama hakata. „On otseülekande võimalus kogu maailma, igati võimekas töökeskkond ja inspireeriv multimeedia,“ lisab direktor. 

Kui viis aastat tagasi oli kooli nimekirjas alla kahesaja õpilase, siis nüüd on sutsu alla viiesaja. „Nii et usaldus kooli vastu aina kasvab. Järelikult teeme õiget tööd,“ räägib Sults. „Kunstikoolis õppimine pole ainult joonistamine-maalimine-voolimine. See on teraapia ehk vaimu tervendav tegevus.“

Sults nimetab Tallinna Kunstikooli tähtsust ülisuureks, sest teist selliste võimalustega tööriista Eestis ja lähivälismaal lihtsalt ei ole. „Koolihoone on teistele koolidele kasutamiseks avatud,“ lisab ta.

Ühe näitena saab Sultsi sõnul jaanuariks töökorda õpetajate Puhverkoda, et leida parajasti vabu õpetajaid, suunamaks neid sinna, kus parasjagu „põleb“. Teisisõnu, Puhverkoja liikmed asendaksid teistes koolides ajutiselt puuduvaid õpetajaid. „Kui neil parajasti asendustööd ei ole, võiksid nad tegeleda metoodilise töö, õppekavade arendamise ja õpetamisvõtete täiustamisega. See aitaks säilitada hariduse kvaliteeti ka erialaspetsiifilistes ainetes, kus tihti on keeruline leida kvalifitseeritud asendajaid, näiteks loodusainetes või joonestamises.“

Tallinna Kunstikool loodi 1975. aastal ning on sellest ajast peale töötanud ajaloomälestisena riikliku kaitse all olevas hoones Kevade tänaval. Kuna hoone seisukord oli halb ja koolipere töötas ruumikitsikuses, vajas maja põhjalikku remonti ja laiendamist. 

Kooli renoveerimise ja laienduse projekteeris Projektibüroo OÜ, ehitustöid teostas 1Partner Ehitus OÜ ning omanikujärelevalvet tegi Pikk Silm OÜ. Tööde kogumaksumuseks kujunes 5,71 miljonit eurot.