Desinformatsioon on kasvav oht

3 minutit
125 vaatamist

Uued tehnoloogiad võimaldavad pahatahtlikel inimestel levitada desinformatsiooni ja manipuleerida infoga enneolematus ulatuses ja ennenägematu kiirusega. Seetõttu on desinformatsiooni ja infomanipulatsiooni vastu võitlemine Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide jaoks väga oluline. 

Desinformatsiooni levitajad kasutavad internetis inimeste petmiseks ja nendega manipuleerimiseks mitmesuguseid meetodeid. See võib olla näiteks seaduslike veebisaitide kloonimine või teadlikult manipuleeritud audio- või videomaterjal (nn süvavõltsingud, mis on sageli loodud tehisintellekti abil), mille eesmärk on mõjutada meie emotsioone ja hinnanguid.

Kuidas desinformatsiooni ära tunda?

Kas olete kunagi märganud, et usaldusväärne meediakanal postitab midagi veidrat või šokeerivat? Tihti püüavad desinformatsiooni levitajad jäljendada oma sõnumite levitamisel meediat või institutsioone. See on tüüpiline nn Doppelgangeri toimingute puhul, mis kasutavad seaduslike veebisaitide libakloone, et tekitada lugejates emotsioone, neid šokeerida ja nendega manipuleerida.

Kui tuntud uudiseallikas avaldab internetis kummalise loo, pöörake tähelepanu veebisaidi ülesehitusele ja kontrollige, kas veebisaidi URL-i lõpp ei ole ebatavaline, nagu „.ltd“, „.online“ või „.foo“. Küsige endalt, kas veebisait tundub autentne.

Kui miski ei näi olevat õige, kontrollige uuesti, mida see inimene või organisatsioon tegelikult ütles. Tutvuge ametlike sotsiaalmeedia profiilide või veebisaitidega, et saada teada, mis on tõene, ja peatada desinformatsiooni levik.

Kuidas tunda ära süvavõltsinguid?

Kas olete kunagi näinud mõnd tuntud isikut või poliitikut, kes teeb sotsiaalmeedias midagi imelikku või ehmatavat? Kuigi see tundub veenev, kas saate olla kindel, et tegemist on õige isikuga?  

Olge ettevaatlik: süvavõltsingu audio- ja videomaterjal võib olla raskesti äratuntav ning seda on lihtne tehisintellekti abil teha. See võib tunduda lõbus ja kahjutu, kuid võib olla mõeldud teiega manipuleerimiseks.  

Enne jagamist veenduge, et sisu autor on ametlik allikas, kontrollige, kas lugu käsitlevad ka muud allikad, ning kontrollige sellega seotud inimeste veebiprofiili. Vastasel juhul võite tahtmatult levitada desinformatsiooni. 

Kuidas manipuleerimisele vastu seista?

Kas olete kunagi tundnud, et peate sotsiaalmeedia postitusele kohe reageerima? Kui puutute kokku video või uudislooga, mis mängib teie tunnetel, võite tunda soovi reageerida. Desinformatsiooni levitajad kasutavad ära inimeste nõrkusi, et ajendada neid teavet jagama ja sellele kiiresti reageerima. 

Olge ettevaatlik sisu suhtes, mis teid rõõmustab, kurvastab või teile meeldib, sest see võib olla lavastatud või kavandatud teiega manipuleerimiseks. 

Kaitske end manipuleerimise eest, jälgides vaid usaldusväärseid uudiseallikaid. Vältige sellise teabe jagamist, mis pärineb anonüümsetest sotsiaalmeedia postitustest, hämaratelt veebisaitidelt või klõpsulõksu pealkirjadega artiklitest, nagu „Sa ei oska ettegi kujutada, mis saab edasi!“.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Perekonnad meedias ja meediaperekonnad

Meedias elades ja meediat tarbides saab tänapäeva noor kvantitatiivses mõttes mitu korda rohkem infot kui õpetajalt, kardetavasti ka rohkem…

6 minutit
1 kommentaar

Meediapädevuse arendamiseks on vaja huvi ja mõistmist

Tänapäeva infoühiskonnas, kus infoväli pidevalt muutub ja digitaalsed tööriistad arenevad kiiremini kui kunagi varem, on meediapädevus…

2 minutit

Digitaalne heaolu ja meediapädevus – kuidas tagada laste jaoks nende tasakaal?

Keelud ja piirangud võivad näida lihtsate lahendustena, kuid tegelikkuses on olulisem mõista,…

3 minutit
Õpetajate Leht