18. oktoobril toimus Tallinna Ülikoolis hariduskonverents „Õpetaja aeg“, kus anti üle ka traditsiooniline haridusuuendusliku algatuse auhind. 

Haridusuuenduslike algatuste komisjoni liikme Hele Leek-Amburi sõnul jäi tänavu esitatud tööde puhul silma, et need esindasid väga erinevaid hariduse valdkondi. Kõigil esitatud töödel on suur praktiline väärtus, mis oli tänavu ka töö konkursile esitamise eeldus.

Kokku laekus kuus tööd, mis peegeldasid paljuski just praegu aktuaalseid teemasid ning haridusasutustes tehtavaid muudatusi. Keskenduti paindlikele ja personaalsetele õpiteedele, laste algatusvõime ja loovuse toetamisele ning liikumispõhistele õppeprogrammidele, aga ka õppija arengut toetavate võrgustike loomisele ja valdkondade lõimimisele eestikeelsele õppele üleminekul.

Võitjaks tunnistati Tallinna Ülemiste Lasteaia muusikateraapia algatus, mis pälvis tähelepanu nii aktuaalsuse kui uudse lähenemise tõttu. Töö fookuses oli lasteaia 2023/2024. õppeaasta eesmärk toetada laste eesti keele oskuse arengut füüsilise keskkonna ja mängu kaudu.

Komisjoni liige Lii Lilleoja rõhutas, et tasandusrühma lastele, kelle kõne arengut peab eriti tõhusalt toetama, on eesti keelele üleminek paljudes lasteaedades tõsine väljakutse. Seetõttu on tähelepanuväärne, et Tallinna Ülemiste Lasteaed on uute ülesannetega silmitsi seistes keskendunud lahenduste leidmisele.

Võidutöös oli laste tähelepanu köitmiseks ning kaasatuse suurendamiseks abiks võetud nii muusikateraapia põhimõtted kui ka eripedagoogikas tuntud ja rakendust leidnud TEACCH-metoodikas kasutatavad PCS-pildid.

„Ühelt poolt on lasteaias loodud muusikateraapia abil keeleõppeks vajalik turvaline keskkond, teisalt toetatakse kõnest arusaamist PCS eseme- ja tegevuspiltidega,“ selgitas Lilleoja. 

Muusikateraapia toetab lapsi

Tallinna Ülemiste ja Asunduse lasteaia direktor Julia Nikitin räägib, et mõte võtta muusikaõpetaja asemel lasteaeda tööle muusikaterapeut tekkis seoses eestikeelsele õppele üleminekuga. „Kuna meie lasteaias käivad peamiselt erivajadusega lapsed – viiest rühmast neli on erirühmad, millest kolm on tasandusrühmad ja üks pervasiivsete arenguhäiretega laste rühm – tundus muusikateraapia nende jaoks hea võimalus. Meil väga vedas, et muusika- ja loovterapeut Triin Žemžurova oli nõus meie lasteaeda tööle tulema.“

Direktori sõnul toetab muusikaterapeut lapsi eestikeelsele õppele üleminekul muusikategevuste kaudu, samuti võeti tema algatusel kõigis rühmades kasutusele TEACCH-metoodikast tuttavad PCS-tegevus- ja esemepildid. Et lastel oleks lihtsam kõnest aru saada, käib suhtlus piltide abil. Kuna sama süsteem on kasutusel terves majas, on see laste jaoks lihtne ja loogiline.

Nii uutmoodi muusikategevused kui ka PCS-piltide kasutamine on Julia Nikitini sõnul juba vilja kandnud – lapsed on muutunud julgemaks ja enesekindlamaks ning oskavad eesti keelt üha paremini. 

Triin Žemžurova on üks vähestest loovterapeutidest, kes lasteaias töötab. Varem oli ta täiskasvanute loovterapeut rehabilitatsioonimeeskonnas, kuid soovis tulla lasteaeda, et muusikateraapia abil lapsi aidata. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikoolis bakalaureuseõppe muusikateraapia suunal, magistrikraadi aga omandanud visuaalkunstiteraapias, tänu millele saab ta oma töös ühendada mõlema suuna teadmised.

„Lapsele, kellel on keeruline suhelda ja keskenduda või kellel puuduvad eneseregulatsiooni oskused, saab muusikateraapia abil individuaalselt läheneda,“ selgitab Triin Žemžurova. „Muusika aitab luua keskkonna, kus laps tunneb end turvaliselt. Muusika on see vahend ja võti, mis aitab lapsega kontakti saada ning teda loovate ja mänguliste ülesannete kaudu arendada ja suunata. Lapsega kontakti loomine ja hoidmine ongi teraapia põhieesmärk. Mõne lapsega on kontakti saada väga keeruline. Siis teemegi selle nimel tööd, et kasvõi väikeste sammudega eesmärgi poole liikuda.“

Pervasiivsete arenguhäiretega lastega töötab muusikaterapeut kaks korda nädalas individuaalselt, samuti harjutatakse nädalas korra koostööoskusi. Tasandusrühma lastel on kaks grupitundi nädalas. „Kuna tasandusrühmas on koos 3–7-aastased lapsed, olen jaganud nad vastavalt vanusele ja arengutasemele kolme gruppi. Koostööoskuste arendamine on laste jaoks suur väljakutse ning anda neile võimalus rühmas koos tegutseda hästi oluline,“ rõhutab terapeut.

Lastele meeldivad pillid ning kõikvõimalikke pille kasutab Triin Žemžurova oma tegevuses palju. Peamiselt mängib ta vioolat, aga ka rütmipille, klaverit, kitarri, kannelt jne. Laste suur lemmik on tema sõnul võimsa kõlaga džembe, samuti sumedamat heli tekitav glükofon ning tormipill, mis kõlabki nagu torm. Terapeut lisab, et on tundlikke lapsi, kes ei julge valju häälega pilli kättegi võtta, mistõttu on üks eesmärk last erinevate kõladega harjutada, et tema vastuvõtuvõimet avardada.

Erirühma lastel on mitmesuguseid kõnehäireid ning muusikateraapia abil saab toetada nii lapse sõnalist eneseväljendusoskust kui teha tööd ka häälega. Ühtlasi on muusikategevused lastele toeks eesti keele omandamisel. Triin Žemžurova räägib, et laulusõnu õppides õpitakse sõnu õigesti hääldama ja oma häält kasutama, sinna juurde tehakse liigutusi ja mängitakse kehapilli. Et lauldes ja mängides jäävad sõnad lastele palju kergemini meelde, ongi sel viisil kõige lihtsam eesti keelt õppida.

---

Haridusuuenduse tunnustamine

• Haridusasutuste valmisolek muudatusteks ja uuendusteks on oluline haridust edasi viiv suund. Tallinna Ülikool toetab haridusasutustes toimuvat innovatsiooni ning soovib avalikult tunnustada haridusuuenduslikke algatusi, mida haridusasutused või muud organisatsioonid on uudsete õpetamis- ja juhendamispraktikatena tõenduspõhiselt kavandanud, rakendanud ja hinnanud.
• Esimene haridusuuendusliku uuenduse auhind anti välja aastal 2019 ehk Tallinna Ülikooli õpetajahariduse 100. aastapäeval. Tänavu, õpetajahariduse 105. sünnipäeva aastal sai auhinnale kandideerida igal haridustasemel, alates lasteaiast kuni elukestva õppeni. Tunnustamisettepanekuid võisid esitada haridusasutused ja muud organisatsioonid, kes soovisid esile tõsta enda või teiste algatusi.
• Eelmiste aastate tunnustused leiab siit: www.tlu.ee/hik/tunnustus