Meie seast on lahkunud kauaaegne Rapla Vesiroosi Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Krista Mägi. Krista töötas Vesiroosi koolis alates selle loomisest 1988. aastal kuni 2020. aastani. Ta oli kooli raudvara, kelle õpetajafenomen avaldus oskuses kasutada nii traditsioonilise õpetamise kui ka haridusuuenduse parimaid ideid ja võimes näha iga õpilase potentsiaali. Kristat ja tema nõudlikkust tunnustavad tänaseni paljud kooli vilistlased.
Krista Mägi oli kõrgelt hinnatud eesti keele ja kirjanduse õpetaja, kes jagas oma aineteadmisi ja kogemusi kolleegidele üle kogu Eesti. Ta oli aktiivne Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liige ja valiti 2017. aastal ka seltsi auliikmeks.
Krista Mägi eestvedamisel hakati Vesiroosi koolis 1995. aastal uuendusliku meetmena õpetama eesti keelt ja matemaatikat diferentseeritult, mis tähendab, et õpilase õpirühm sõltus tema võimekusest ja isiklikust panusest. Saadud kogemuste vahetamiseks korraldas Krista 2001. aastal üleriigilise konverentsi teemal „Diferentseeritud õppe võimalusi põhikoolis“. Krista juurutatud metoodikat rakendatakse koolis praeguseni.
Krista oli üle kümne aasta kooli arendusnõunik. Tõelise visionäärina ei jäänud ta kunagi kõrvale oluliste päevaküsimuste lahendamisest. Krista eestvedamisel tegi kool koostööd Tallinna Ülikooli täienduskoolituse osakonnaga, mille raames külastasid Vesiroosi kooli õpetajate tunde kolleegid tervest riigist. Kooli 30 aasta juubeliks valmis Krista eestvedamisel põhjalik ja mahukas ülevaateteos „Vesiroosi lood“.
Kristat tunnustati aastate jooksul mitme haridusauhinnaga, muu hulgas on ta pälvinud Riigivapi V klassi teenetemärgi.
Mälestame kauaaegset kolleegi ja avaldame kaastunnet lähedastele.
Rapla Vesiroosi Kool
Eesti emakeeleõpetajad on sügavas leinas. Lahkunud on põhimõttekindel eesti keele ja kirjanduse eest seisja, õpetaja, õpikute ja paljude metoodiliste materjalide autor, toimetaja ja emakeeleõpetajate järjekindel koolitaja Krista Mägi.
Krista Mägi oli Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi auliige, kes pikka aega kuulus ka seltsi juhatusse. Tema eestvedamisel moodustati emakeeleõpetajate seltsis mitu tegusat töörühma, mis tegelesid ainekavade ja metoodiliste materjalide koostamisega nii keeles kui kirjanduses. Tema saarlase loomus ei lubanud tal eesti keele õpetamise probleeme nähes piirduda lihtsalt südame valutamisega, tema pidi võitlema. Oli aegu, kus põhikoolis vajas päästmist kirjandus õppeainena. Krista oli see, kes kaasas seltsis suure hulga mõttekaaslasi, asus koguma argumente ja vormistama seisukohti. Ta oli alati valmis neid seisukohti EES-i nimel mitmesugustes instantsides ka kaitsma, sirgel ja järeleandmatul moel. Tulemusena on kirjandus iseseisva ainena siiani Eesti riiklikus õppekavas.
Teema, mis oli talle eriti südamelähedane, oli kirjandusõpetuse sisukamaks muutmine. Võib öelda, et põhikoolis tervikteoste lugemise ja nende ühiselt analüüsimise vajalikkuse nimel tegi ta selgitustööd päris viimaste elupäevadeni. Tema põhjalikkusele ja töövõimele on raske võrdset leida. Ei olnud midagi erakordset selles, kui Krista saatis oma toimetajamärkused või ettepanekud järgmiseks koosolekuks kell kaks öösel. Hommikul algas temalgi tööpäev kell kaheksa nagu kõigil teistel.
Lähedased teavad, kui mitu tassi kohvi sinna juurde kuulus. Ükskõik mis küsimust Krista lahendama hakkas, ikka tegi ta seda imetlusväärse süvenemisvõime ja süstemaatilisusega.
Krista Mägi ellu mahtus muudki. Ta oli kirglik kivide koguja ja ta võõrustas ikka lahke meelega oma Saaremaa kodus sõpru ja seltsikaaslasi. Neile kõigile on jäänud Kristast unustamatuid mälestusi.
Krista Mägi on jätnud eesti haridusse võimsa jälje. Muheda kaaslasena jääb ta alatiseks kolleegide ja seltsikaaslaste südamesse.
EES avaldab kaastunnet Krista kolleegidele, sõpradele, headele tuttavatele, sugulastele –
kõigile, kes teda teadsid. Me peame koos olema väga vaprad, et see kaotusvalu üle elada.
Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatus
Kristat meenutades
Kristale ei tohtinud helistada hommikul. Sest hommikupoolikul ta magas. Tal oli komme töötada hiliste tundideni. Sageli saatis ta oma kirjatöid öösiti ja siis sai üksteist magama sunnitud. Tekste koostas Krista ülima hoolikusega, sestap sobis talle ka seltsi toimetiste koostamine ja tööde toimetamine. Kunagi koostasime telefoni teel kutse teksti presidendile. Nelja rea viimistlemine kestis kaks tundi.
Krista analüüsivõime oli suurepärane. Ta küsis alati, miks. Need miksid võisid jätta mulje, et Krista on noriv või vaenulik. Kaugel sellest. Ta ei oleks pühendunud teemale, mis poleks teda huvitanud või puudutanud. Kõik, millega ta tegeles, oli talle oluline ja vajalik, kas siis järjekordse koolituse või millegi uurimise jaoks.
Ebavajaliku jaoks tal aega ei olnud. Kord oli tal vaja küüti, ja et aega kasulikult veeta, suunas ta jutu autojuhiga mingile tehnilisele teemale. Ta oli uhke, et oskas ebahuvitavast olukorrast uute teadmistega välja tulla.
Krista lausa pakatas ideedest. Kord arutasime ühe koolijuhiga, kuidas tema juhitud gümnaasiumi atraktiivsemaks võiks muuta. Valmis mitte ainult idee, vaid ka tegevuskava. Krista silmaring ja teadmised olid kadestamist väärt. Mul on hea meel, et tema algatatud „Tervikteoste käsitlemise“ ja „Naudi õpetamist!“ kogumikud on teoks saanud ja jätkavad ilmumist.
Krista õpetas mind nägema suhete ja väljaütlemiste motiive ning põhjusi. Ratsionaalse asjalikkusega kaevus ta olukorra tuumani. Meeles on tema soovitus püüda seisu jälgida justkui kõrvalt, vaadeldes ja hinnates ennast võõra pilguga.
Ühel sumedal augustiööl vaatasime Pühas tähti. Küll oli sellel ööl palju sputnikuid ja meteoore! Silmad taevas, arutasime, mis on inimlikkus, kust tulevad jõhkrus ja valelikkus, miks on rumalust raske ära tunda ja kuidas ei pea olema töökas, vaid paistma töökana. „Mis on inime,“ on küsinud Juhan Liiv. Krista teadis vastust. Jään puudust tundma tema asjalikest telefonikõnedest ja inimlikust toest. Jumalaga, sõber!
Kaja Sarapuu, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees
Lisa kommentaar