Tööleping on kahe võrdse poole, töötaja ja tööandja leping, milles on oluline tingimus, et töötaja peab alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile. Inimsuhted on keerulised ning see, kuidas juhtimine ja kontroll täpselt toimub, võib tekitada ja tekitab tööl konflikte. Õppeasutustes võib õpetajatel tekkida eriarvamusi õpetajate, lastevanemate, direktoriga. Töötajal ei ole probleemide korral lihtne seista üksi oma tööandja ees, kes on ju tema nii-öelda leivaisa. Töölepinguga teenib inimene endale elatist. See on üks olulisi põhjuseid, miks on loodud ametiühingu ja ametiühingu usaldusisiku institutsioon.
Ametiühingu usaldusisik on inimene, kes seisab ametiühingu liikmete, töötajate huvide eest. Kuna teatavasti on tööandja huvi, et töötaja teeks võimalikult palju tööd võimalikult väikese töötasu eest, siis usaldusisiku funktsioon on, et töötaja teeks ainult töölepinguga kokkulepitud tööd tervist edendavates tingimustes võimalikult hea töötasu eest. Usaldusisik võib töötajate kaitsmise, nende heade töötingimuste eest seismise, üksiku töötaja toetamise tõttu sageli muutuda tööandjale vastumeelseks. Et seda riski maandada, on riik kirjutanud töölepingusse, et kui tööandja ütleb usaldusisikuga töölepingu üles ja usaldusisik vaidlustab selle õiguskaitseorganites ja võidab, peab tööandja maksma talle hüvitist tema 12 keskmise kuupalga ulatuses. Tavatöötajale makstakse hüvitist kolme kuupalga ulatuses. Töövaidluskomisjon või kohus võib seda summat asjaoludest tulenevalt muuta.
Töövaidluskomisjon ja kohus saavad töövaidluseid lahendada ainult töötaja ja tööandja esitatud tõendite alusel. Kõigepealt peab töötaja tõendama, et töökollektiivis on asutatud ametiühing, ta on valitud selle usaldusisikuks ja on tööandjat sellest teavitanud. Näiteks sobib väga hästi, kui usaldusisik on saatnud digitaalselt allkirjastatud dokumendid õppeasutuse direktori ja õppeasutuse e-aadressil. Soovitav on teavitusi korrata ehk saata need veel kord, kui õppeasutusse tuleb uus direktor või valitakse uus usaldusisik. Õiguspraktikas on tulnud ette, et õppeasutuse direktor on usaldusisikuga töölepingu üles ütelnud kas töökohustuste rikkumise, töökohale sobimatuse või usalduse kaotuse tõttu. Usaldusisik on ülesütlemise vaidlustanud ja nõudnud 12 kuu töötasu ulatuses hüvitist, nagu töölepingu seadus ette näeb. On järgnenud keerulised ja mahukad õigusvaidlused. Parim, mis töövaidluste puhul saavutatakse, on kompromiss, mille käigus mõlemad vaidlevad pooled teevad järeleandmisi juhtumi perspektiivi silmas pidades, et jõuda omavahel kokkuleppele ja lõpetada töövaidlus. Kui direktor väidab, et kuulis alles nüüd, et see töötaja on usaldusisik ja et õppeasutuses üldse on ametiühing, siis on usaldusisik kompromissläbirääkimistel keerulisemas positsioonis ning võimalikku hüvitise suurust võib see oluliselt mõjutada.
Usaldusisiku institutsioon on eriline. Riik on mitmetes seadustes toetanud selle olemasolu ja tegevust. Nii on usaldusisikul õigus saada tööajast vaba aega oma ülesannete täitmiseks
- tööandja juures töötava 5–100 ametiühingu liikme esindamise korral vähemalt 4 tundi töönädalas;
- tööandja juures töötava 101–300 ametiühingu liikme esindamise korral vähemalt 8 tundi töönädalas;
- tööandja juures töötava 301–500 ametiühingu liikme esindamise korral vähemalt 16 tundi töönädalas;
- tööandja juures töötava üle 500 ametiühingu liikme esindamise korral vähemalt 40 tundi töönädalas.
Lisaks peab tööandja lubama usaldusisikul osaleda ametiühingu koolitustel mõistlikus ulatuses ning lugema koolituste aja tööajaks, mis tähendab, et koolitusel oldud aja eest tuleb usaldusisikule töötasu maksta. Mõistlik ulatus algab kahest päevast aastas. Usaldusisikul tasub direktorile teatada oma planeeritavatest koolitustest võimalikult varakult.
Üldjuhul on õppeasutuste direktoritel väga hea meel, kui õppeasutuses on ametiühing ja usaldusisik. Sellega on oluliselt maandatud direktori riskid selles, kas tema õppeasutuse töökeskkond on ikka tervist edendav, kas seal makstakse õiglast töötasu ja suhtekonfliktid lahendatakse mõistlikult ning kiiresti – sest selle kõigega tegeleb usaldusisik.
Korra kuus vastab jurist Külli Kröönström õpetajate küsimustele.
Ootame küsimusi juristile sirje@opleht.ee.
Lisa kommentaar