Tiina Vapper.
Tiina Vapper.

Kas viime voodid lasteaiast välja?

Tiina Vapper.
Tiina Vapper.
2 minutit
7427 vaatamist
8 kommentaari

Kuigi juba 2010. aastast kehtib seadus, et neljandast eluaastast võib laps lasteaias valida une ja vaikse tegevuse vahel, on see teema alles viimasel ajal tõsisemalt päevakorda tõusnud. Nimelt vaadatakse seoses uue alushariduse seaduse tulekuga just praegu üle ka aegunud rakendusaktid ja antakse välja uus määrus juhistega laste puhke- ja uneajale. 

Kui unenõustaja Kene Verniku arvates peaks lõunaune asemel vaikse tegevuse saama valida juba ka sõimerühma lapsed, siis lasteaiaõpetajad, kes lastega päevast päeva rühmas kokku puutuvad, on praktikutena teist meelt. Uneaja küsimuses korraldas lasteaednike liit lasteaiatöötajate seas ka küsitluse, millele tuli 1523 vastust.

Tulemused olid üllatavad. Vastajatest vaid viiendik, 20% leidis, et praegu kehtiva määruse sõnastus on sobiv. Tervelt 58,8% vastanuist sooviks seda vanusepiiri edasi nihutada ning arvab, et valikuvõimaluse une ja vaikse tegevuse vahel saab anda viie- ja kuueaastastele lastele. 16,5% vastas, et lasteaias peaksid lõunaund magama kõik lapsed, ning vaid 1,3% ehk 20 vastanut oli seda meelt, et sõltumata vanusest ei pea laps lasteaias magama.

Seega on lasteaednike küsitlusele tuginedes ilmselt veel vara voodeid lasteaedadest välja viia, kuigi osas rühmades seda juba tehakse.

Õpetajad on nõus, et uneajale ei tohi läheneda jäigalt, nagu seda tehti aastakümneid tagasi, mil lapsed pidid mitu tundi voodis lebama ning range pilguga kasvataja valvas, et kõik oleksid hiirvaikselt ega liigutaks. Kunagiste kasvandike meenutusi kuulates selgub aga seegi, et karmist kontrollist hoolimata tehti kõige suuremad koerustükid lasteaias siiski just vaikse tunni ajal. 

Samas ei saa õpetajate sõnul eirata tõsiasja, et lasteaiapäevad on pikad ja tihedad, mistõttu lõunane puhkeaeg on lapse jaoks hädavajalik ning suur osa lastest sel ajal ka uinub.

Lasteaiad juba arvestavad lastega, kellel und ei tule, ja pakuvad neile võimalust vaikselt tegutseda. Otsus, et laps ei maga, ei sõltugi niivõrd lapse vanusest, kuivõrd tema vajadustest, ning selle saavad teha üksnes vanemad ja õpetajad koos. Paindlikkus ja koostöö on siinjuures kaks kõige olulisemat märksõna ning õiguskantsleri ja kohtu kaudu neid küsimusi lahendama ei peaks.

Kindlasti tuleb meeles pidada ka seda, et suures lastekollektiivis ei saa iga lapse vajadustega eraldi arvestada, vaid tuleb lähtuda rühma reeglitest. Individuaalset kohtlemist soovides on ehk õigem laps hoidjaga koju jätta.

Kommentaarid

  1. No mis hullus nüüd Eestimaal lahti on läinud? Üks Kene Vernik ees ja taga. Aga ma pole kuulnud lastearstide ega psühholoogide seisukohti sel teemal. Miks nemad vakka on. 12 tundi on meie lapsed lasteaias ja ei pea magma või? Ja siis on varsti koolis kõik ATH-d! Ega laps oska öelda, kuidas ta ennast tunneb( väsimus, ärevus, kiire ärrituvus), vaid laps käitub nii, nagu keha talle märku annab. Ka täiskasvanud võiksid lõuna ajal tund aega pikali olla ja puhata, oleks kogu ühiskobd vaimselt tervem, mis siin veel laste lõunauinakust rääkida.
    Mina arvan, et nii olulise teema käsitlemisse peaks olema haaratud kaasa rääkima ka teisi lastespetsialiste, kui üks junala staatusesse tõstetud Kene Vernik

    Taskutark

  2. Soovitaks ka teemale läheneda siiski nö kaine mõistusega ja mitte survestada lasteaia õpetajaid mitte lapsi lõunaunne panema. Kahtlemata vajab laps päeva jooksul puhkust, kasvõi lihtsalt voodis pikutamist. Kui üks argumentidest on olnud, et kui laps lasteaias lõunaund ei maga, siis läheb õhtul kodus varem magama. Kui läheb, siis on väga hea, aga peab arvestama ka sellega, et võib olla ei lähe ja on ikkagi kauem üleval, mis tähendab omakorda, et laps ei saa ka piisavalt ööund. Mina soovitaks küll, et lähtutakse ikkagi konkreetse lapse vajadustest, sest väiksemad lapsed (3-4 aastased) vajavad lõunaund, suuremate puhul võib juba kaaluda kas magatakse lasteaias lõunaund või enam mitte.

    3 aastase lapse vanem

  3. Lp.kommenteerijad!

    TASKUTARK, mõistan täielikult Teie elutervet ja õiglast reaktsiooni
    laste kollektiivi tingimustes, kus toimib nn normaaljaotuse kõver – ligi 70%-le lastest sobib ja on vajalik lõunane uinak. Kasvatuse vaatevinklist tuleb ülejäänutel seda (teisi arvestavalt) kujundada.

    LAPSEVANEM, Teie olete kaasa läinud “moodsa” seisukohaga, et laps teab ISE, mida vaja, ja seetõttu paljudes kodudes enam lapsi ei kasvatatagi. Aga lasteaed on ka harjumuste ja tingitud reflekside kujundamise asutus. Enne kooli on neil protsessidel suur tähtsus lapse edasiseL ARENDAMISEl…

    Peep Leppik

  4. Minu praeguseks 10 aastane tütar õhkab siiani lasteaiast mööda sõites, et seal oli tore – sai magada ja mängida 🙂
    Minu arvates tuleks igas vanuses kasuks päeval võtta üks puhkehetk, mitte hommikust õhtuni näpud püsti mürgeldada.


  5. Artikkel jätab mulje, nagu hetkeseisus oleks võimalik laste ja õpetajate vahel kokkuleppeid teha, aga seda just seadus võimaldabki. Üpris levinud on endiselt juhtumid, et isegi kui lapsevanem sooviks, et laps ei maga ja laps voodis ei uinu, peab ta seal ikka passima. Praktikas toob seadus lihtsalt vanematele natukenegi kauplemisruumi, kuigi ka see on piiratud, sest ega ju keegi ei kontrolli ega karista. Saan aru, et õpetajad ei soovi, et kogu otsus jääks täielikult lapsevanemale, aga varem oli see täielikult lasteaial. Kui lasteaiad oleks päriselt paindlikud ja jõuaksid enamasti vanematega kokkuleppele, siis see teema poleks selliseks puhkenud. Muidugi on ka tohutult kasvanud nende vanemate hulk, kes väärtustavad just laste pikka ööund ja ühtlast unerütmi, aga seda fakti lasteaiad juba nii kergesti ei muuda. Just nagu artikkel ütleb, on laste vajadused erinevad ning järjest rohkem vanemad ka oma laste eest võitlevad. Olin ise laps, kes passis magamisajal pikalt üleval, kuni uinusin siis uneaja lõpuks, magasin, kuni lasteaed kinni pandi, siis olin hilja ööni üleval, hommikul ärgata ei tahtnud, aga kuidagi tuli mind lasteaeda vedada ja nii see tsükkel käis. Oma lapsele seda enam ei soovi. Ja hoidjaga koju jätmine – sisuliselt tähendab see vanema jaoks loobumist toetusest, mida omavalitsus lapse kohta maksab, ning võtab kõik kulud enda kanda. Seda on hea soovitada, praktikas võimalik üksikutele. Kokkuvõtteks tooks välja, et Kene Vernik ongi psühholoog, kes spetsialiseerub une teemale ja on kursis viimaste teadusuuringutega. Loomulikult on neid teadmisi raske rakendada, aga see uuring, mida õpetajad arvavad on seadusandluse mõttes umbes sama väärtuslik, nagu oleks olnud 20. sajandil uurida, mida õpetajad arvavad sellest, et neil on edaspidi keelatud lapsi füüsiliselt karistada. Pigem toob uuring välja tõsiasja, et lapsevanemad, kelle lapsed lõunaunega hästi ei toimi, peavad silmitsi seisma õpetajate tugevate eriarvamustega.


  6. Klaus! Toetan sinu mõtteid 100%. Väga hästi põhjendad olukorda. Ööune pikkus ja kvaliteet kannatab hetkel neil lastel, kes lõunaund enam ei vaja.

    Karmen Lumik

  7. Minu meelest on kummaline, et siin seisukohti võttes unustatakse täiesti ära ka Kene Verniku teine tähelepanek. Et lasteaia päev peaks olema maksimaalselt 8 tundi pikk. Mida aga meie lastele enamasti siiski ei võimaldata. Eesti lasteaias on laste päeva pikkus 10-12 tundi. Uuringud millele tema viitab on samuti läbi viidud maades, kus keskmine lasteaia päev kestab kella 9-14 vahemikus. Ehk siis 5 tundi. On loomulik, et lapsed siis ei maga lasteaias kui neil nii lühikesed päevad on. Et kui soovite, et laps lasteaias ei magaks siis tuleb talle hakata ennekõike lühemaid päevi pakkuma. Mitte nii, et see vaene laps ei saa pärast -12 tunnist lasteaias viibimist kodus oma perega üldse aega veeta sest tal söödetakse kodus kõht täis ja pannakse kohe magama. Ja hommikul esimese asjana tuuakse jälle lasteaeda. Kunas see laps siis oma perega päeva jooksul üldse aega veedab?

    Õpetaja

  8. Tehke lasteaedadesse siis vaikne tuba kus osa lapsi saavad rahus magada ja kes ei soovi magada need teevad midagi muud.
    Mul endal väike 1 aastane 3 kuune lõunaund ei taha üldse teha pistab kisama ja suure jonniga jääb. Ja kui ei maga siis õhtuks on zombi valmis aga see eest on kell 8 nokkis. Ei teamis siis saab kui lasteaeda…

    Robert

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Õpiampsud laiendavad silmaringi

Üksteist aastat tagasi lõime uut gümnaasiumi. Kooli õppekava tegemisse olid kaasatud tulevased õpilased, vanemad, õpetajad. Meie ühine otsus oli, et…

2 minutit

Laps ei saa endale peret valida

15-aastane Johan ei saa öösiti tihti magada, sest tema õde on raskelt haige. Koolis on tal puudulikud hinded ja käitumisprobleemid…

2 minutit
2 kommentaari
Õpetajate Leht