Kas tead, kust leiab huvitavaid fotosid oma kodupaiga kohta? Kuidas uurida, kas esivanematest on ajalehes kirjutatud? Kuidas leida digikogudest vajalikku ja usaldusväärset materjali?

Eesti Rahvusraamatukogu haridusprogrammid ning infospetsialistid jagavad infootsinguks hulganisti nutikaid nõuandeid. Toome välja kuus infootsingu soovitust, mis aitavad võimalikult väikese aja- ja energiakuluga jõuda vajalike infoallikateni, et uurimine pakuks rohkelt avastamisrõõmu.

1. Sea selge eesmärk. Enne otsingusse sukeldumist tasub hoolikalt läbi mõelda, mida ja mille jaoks otsima hakkad. Kui eesmärk on sõnastatud, pane enda jaoks kirja olulised märksõnad, mis aitavad infot leida.

2. Kasuta kvaliteetseid infoallikaid. Raamatukogude andmebaasid pakuvad usaldusväärsemaid allikaid kui levinumad otsimootorid. Näiteks e-kataloogist Ester ja digitaalarhiivist Digar leiad hulganisti raamatuid, artikleid jpm. Otsinguportaali vahendusel pääseb rahvusraamatukogu registreeritud kasutaja ligi enam kui 500 andmebaasile.

3. Kitsenda, täpsusta või laienda otsingut. Proovidatasub loogikaoperaatoreid: AND, OR, NOT. Need aitavad otsisõnu kaasata või välistada.

• AND piirab otsingut, sest näitab ainult neid tulemusi, mis sisaldavad mõlemat sõna. Näiteks: toitumine AND tervislik.
• OR laiendab otsingut, tulemustes esineb kas üks või teine sõna, hea võimalus otsida sünonüüme, näiteks: toitumine OR söömine OR einestamine. 
• NOT kitsendab otsingut: esimene sõna peab esinema, teine ei tohi esineda, näiteks: toitumine NOT tervislik.
• “ “ – jutumärkide abil saab otsida väljendit või fraasi, näiteks „Südame tervis“.

4. Katseta! Otsinippe saab kasutada nii andmebaasides ja portaalides kui ka Google’i otsingus. Portaalides ja andmebaasides saab otsida nii märksõnade kui ka autorite järgi, otsingut saab ajaliselt piirata, näiteks kui vajad vaid uuemat infot, saad jätta vanemad allikad otsingust kõrvale.

5. Hinda tulemusi kriitiliselt. Artikli või raamatu sobivust aitab hinnata näiteks sisukokkuvõte, tasub kaaluda, kas see materjal sobib uuritava teemaga ja on usaldusväärne. Uuri ka autori ja veebilehe eest vastutava organisatsiooni kohta lähemalt. Teadusandmebaasidest otsides kasuta piirangut eelretsenseeritud ajakirjad.

6. Viita korrektselt! Kasutatud allikatele peab viitama. Mõistlik on viide vormistada kohe, kui tsitaati või ümberütlust oma tekstis kasutad, siis ei pea hiljem viidete otsimisele aega kulutama. Ka kasutatud allikate loetellu tasub allika andmed (pealkiri, autor, ilmumisaasta jm vajalik) lisada kohe. Nii mõnedki otsiportaalid (nt portaal.rara.ee, Google Scholar jt) võimaldavad koostada allikaviiteid automaatselt, see teeb uurimistöö kirjutamise mugavamaks.

Osale RaRa haridusprogrammides

Infootsingu oskusi saavad III kooliastme- ja gümnaasiumiõpilased lihvida RaRa infospetsialistide käe all haridusprogrammides „Artiklite ja fotode varalaegas“, „Kiirtee usaldusväärse uurimistööni“ ning „Uuri! Leia! Viita!“. Meediapädevuse edendamist toetavad teematunnid „Libastudes libauudistele“ ning „Seljata tehisintellekt!“. Raamatukogu ja raamatute teematunde leidub ka noorematele õpilastele.

Vaata täpsemalt rahvusraamatukogu programmide broneerimise, õppematerjalide ja mängude kohta siit: www.rara.ee/programmid/.

Eesti Rahvusraamatukogu pakub ka tasuta konsultatsiooni, et jõuda teemaga seotud vajalike allikateni. Vaata lähemalt www.rara.ee/uuri/tippteadja/.