Enam kui 11 000 lapsega läbi viidud digiturvalisuse mängudes on jäänud selgelt kõlama, et lapsed otsivad internetimurede korral abi neilt, kes mõistavad laste internetikultuuri ega pisenda nende muresid. 

Parima diginõu andjana nimetatakse sageli lapsevanemaid, noori sugulasi ja sõpru, tuues nende ühisosana välja, et „nad teavad, millest räägivad“. Kusjuures usalduse võitmiseks ei ole palju vaja – lapsed hindavad asjatundlikkust selle järgi, kas juhendaja oskab kasutada „õigeid“ sõnu, nagu näiteks skibidi, robux, v-bucks või brainrot. 

Niisiis on loogiline, et just laste eakaaslased ja pisut vanemad kaasõpilased on potentsiaalselt ühed parimad internetieksperdid, keda laps võiks nõuandjana tahta. On nad ju käinud lähiminevikus läbi sarnase teekonna ja kolistanud samu ämbreid. Üksteiselt on palju õppida.

Sadades klassides korduvale mustrile tuginedes lõime Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis koostöös Teliaga algatuse Digimentorid (veebileht meedia.ut.ee), mille keskne mõte on anda õpilastele võimalusi oma digitarkusi endast noorematele õpilastele ja kogukonnas madalate digipädevustega täiskasvanutele edasi õpetada. Seda saab teha näiteks iseseisva tööna, mängudena vahetunnis, suuremate projektide (nt sündmuste) ning isegi loov- ja uurimistöö raames.

Teiste õpetamisest võidavad ka vanemad õpilased, sest nooremate ette minemiseks tuleb oma teadmisi värskendada, kinnistada, nüüdisajastada ja vajadusel juurde õppida. Kokkulepetest kinni pidamine ja ehk isegi oma (mängulise) koolituskava kokku panemine arendab vastutustunnet, koostöö- ja juhendamisoskust ning empaatiat. Õpilased võivad leida teiste õpetamise kaudu uusi ideid, mida tulevikus edasi õppida.

Kuidas kaasata õpilased meediahariduse andmisesse?

1. Digiturvalisuse mängud vahetundides. „Liikuma kutsuva kooli“ programmi mängujuhid saavad mängude repertuaari võtta ka digiturvalisust käsitlevad liikumismängud. Vahetunniks sobivaid digiturvalisuse mängude ja mängujuhtide juhendajate koolituste kohta leiate rohkem infot www.liikumakutsuvkool.ee veebilehelt.

2. Ettekanded klassides. Gustav Adolfi Gümnaasiumis on 1.–4. klassini eraldi digitunnid, kus üks ülesanne on esitluse tegemine nt kiusamise, liikumise, kooli ajaloo, tervise või internetiturvalisuse teemal. 4. klassi õpilaste ettekandeid saavad oma klassidesse „tellida“ kõik algklassiõpetajad. Samasugust meetodit on võimalik rakendada kõikides koolides. 

3. Kaasav näitus. Toon siin näiteks Tartu Kunstimuuseumis 1. veebruarini 2025 üles pandud digikäkkide seina, kus lapsed saavad telefonikorpuste sisse kirjutada internetis ette tulnud piinlikke, naljakaid ja hoiatavaid juhtumisi. Julgustame sarnaseid väljapanekuid looma ka koolidesse. Näitus sobib nii iseseisvaks õppimiseks kui ka alusmaterjaliks digiturvalisuse tunni läbiviimisel.

4. Koomiksite kaudu õppimine. Lasteajakirja Täheke ja Balti Infohäirete Sekkekeskuse ühine 5–10-aastastele lastele suunatud koomiksivõistlus kutsub üles joonistama koomikseid teemal „Kuidas internetis hea olla?“. Võistlusele võib esitada ka koomiksitest tehtud fotosid. Originaale saab kokku panna näituseks, kasutada näidendi alusmaterjalina või klassis suunavate küsimuste abil üksteise õpetamise materjalina.