Kitsa ja laia matemaatika eristamine koos kahel tasemel kohustusliku riigieksamiga on tekitanud poleemikat algusest saati.

Tänavu möödub kümme aastat suurimast hariduspoliitilisest muudatusest koolimatematemaatikas. Nimelt jõudsid 2014. aastal gümnaasiumi lõpetamiseni esimesed õpilased, kes pidi kümnendas klassis valima kitsa ja laia matemaatika vahel. 

Need õpilased olid esimene lend, kel tuli sooritada kohustuslik riigieksam kas kitsas või laias matemaatikas, vastavalt nende enda valikule. Kuni tolle ajani oli matemaatika olnud üks paljudest alternatiividest riigieksami valikul ja selle sooritas alla 30% gümnaasiumilõpetajatest. 

Soome eeskujul jaotati matemaatika kaheks eri keerukusastmega gümnaasiumikursuseks 2011. aasta riikliku õppekava muudatusega. Selle otsuse peaeesmärk oli tõsta reaal- ja tehnikavaldkonna karjäärist huvitatud õpilaste matemaatikateadmiste taset, jättes samas lihtsama, elulisema ja väiksemas mahus kitsa matemaatikakursuse koos eksamiga kohustuslikuks ka humanitaarkallakuga gümnasistidele.

Esimesed kitsa matemaatika eksamid tekitasid arutelu, mitmeid otsuseid pidi muutma. Kui algul pidid kõik kitsa matemaatika kursuse valinud gümnasistid sooritama ka kitsa riigieksami, siis mõni aasta hiljem anti õpilastele võimalus valida ka läbitud ainekursusest erinev eksam. Algselt oli eksami edukaks sooritamiseks vajalik lävend 50%, aga hiljem langetati see ühe punkti peale sajast.

Kitsas matemaatika kriitika all

Kitsa ja laia matemaatika eristamine koos kahel tasemel kohustusliku riigieksamiga tekitas poleemikat juba algusest saati. Kui matemaatikaõpetajad ja ülikoolide ainedidaktikud seda otsust põhimõtteliselt toetasid, siis Tallinna Tehnikaülikool oli teravalt vastu. 2014. aastal kirjutas TTÜ prorektor Jakob Kübarsepp, et lubades õpilastel valida kitsas matemaatika, antakse ühiskonnale vale signaal ja kahjustatakse inseneriharidust kõrgkoolides. 

Viimase aasta jooksul on TalTechi praegune rektor Tiit Land avaldanud massimeedias juba neli artiklit, nähes Eesti matemaatikahariduse ja inseneride järelkasvu probleemide lahendamisel peamise meetmena just kitsa matemaatika kaotamist ja laia matemaatikaeksami kõigile kohustuslikuks muutmist. Nüüdseks on TalTechi juhtkonna seisukohti toetama asunud ka tööandjate keskliit ja paljud koolijuhid. Leidub gümnaasiumeid, mille juhtkond on otsustanud kitsa matemaatika valikuvõimalust oma õpilastele üldse mitte pakkuda. Sellise piirangu seaduslikkuses on kahelnud teiste seas näiteks tunnustatud matemaatikaõpetaja ja õpikute autor Allar Veelmaa, kes on muuhulgas pakkunud välja idee ühtsest riigieksamist nii kitsa kui laia matemaatikakursuse läbinutele. 

Samas on õpilaste väitel mõned matemaatikaõpetajad soovitanud oma õpilastel valida pigem kitsa matemaatika eksami, et suurendada oma punktisummat ja sellega ka šansse kõrgkooli sisseastumise pingereas teatud erialadel ettepoole sattuda.

Matemaatika ainedidaktikud ülikoolides ja ka õpetajaid esindav koolimatemaatika ühendus (KMÜ) on endiselt kahe matemaatika kasulikkuses veendunud, seda kinnitavad Kerli Orav-Puuranna ja KMÜ juhi Hele Kiiseli artiklid Õpetajate Lehes. Matemaatikaõpetajad näevad peamise probleemina hoopis ühepunktist lävendit riigieksami sooritamisel. 

Arutamist ja muutmist väärivat on siin kindlasti, alustades kitsa matemaatika kursuste, õpikute ja eksami sisust, vormist, lävendist jms. Neis aruteludes ei saa kõrvale jätta ka teisi probleeme, mis võivad Eesti koolimatemaatika arengus isegi olulisemaks osutuda: eakate ja kvalifikatsioonita matemaatikaõpetajate osakaalu kiire kasv, õpetajate ülekoormus ja läbipõlemine, nii matemaatikaõpetajate kui nende koolitajate järelkasvu ebapiisavus, matemaatika didaktika alane teadustöö ülikoolides kui teaduspõhise magistriõppe vundament õpetajakoolituses. 

Näiteks pole keegi seni veenvalt analüüsinud, mil määral suurendaks kitsa ainekursuse ja eksami ärakaotamine matemaatikaõpetajate koormust ja nappust riigi tasandil. Juba praegu on hiljutise Arenguseire Keskuse raporti väitel pea iga kolmas matemaatikaõpetaja gümnaasiumis ilma kvalifikatsioonita ja veerand läheneb pensionieale.

Enne lõikamist tasub mõõta

Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut on Eesti matemaatikaõpetajate järelkasvu peamine allikas, viimastel aastatel on õpetajakutse saanute arv kasvanud. Oleme käivitanud ka matemaatika ja informaatika didaktika uurimisrühma MIDI, liitunud rahvusvaheliste teadlaste võrgustikega, tänu millele oleme valitud järgmise põhjamaade matemaatikahariduse teaduskonverentsi NORMA korraldajaks 2027. aastal. Tallinna ja Tartu ülikooli matemaatika didaktika õppejõudude koostöö on tihenenud, panustatud on matemaatika tasemetööde ja diagnostiliste testide koostamisse Harnos. 

TLÜ MIDI uurimisrühma ühine seisukoht on, et kitsa matemaatika ärakaotamine tundub küll lihtne lahendus, aga tekitaks palju uusi probleeme. Ajalugu on näidanud, et nagu laiemalt poliitikas, on ka hariduspoliitika valdkonnas lihtsad lahendused sageli pikemas perspektiivis rohkem kahju kui kasu toonud. Enne kui lõikama asuda, tuleks põhjalikumalt mõõta pakutud otsuste eeldusi ja kõrvalmõjusid.

Kutsume kõiki Eesti koolimatemaatika tulevikust huvitatud õpetajaid, õppejõude, (üli)õpilasi, tööandjate ja koolijuhtide esindajaid 28. novembril Tallinna Ülikooli ümarlauale-seminarile, mille eesmärk on üheskoos analüüsida kümne aasta kogemusi, otsuseid, eksamitulemusi ja suundumusi kitsa matemaatika ainekava ja riigieksami teemal, mille põhjal sõnastada ühised seisukohad tulevikunägemuse poole liikumiseks „valge raamatu“ formaadis. 

Osalemisest huvitatutel tuleks registreeruda 18. novembriks siin: bit.ly/kitsasmat. Kuna kohtade arv on piiratud, siis tasub aktiivsest panustamisest huvitatuil end varakult kirja panna.