Õpetajatöös on palju lihtsaid asju, mis ei pruugi kiire aineõpetuse käigus meelde tulla, aga samas võib nende eiramine saada takistuseks õpilastega suheldes.
Hariduspsühholoog Tiia Lister tuletab kord kuus siin rubriigis neid praktilisi teemasid meelde.
Tavalisel eestlasel on kergem olla asjalik, endassetõmbunud, tõsine, pigem ükskõikne kui avatud, naeratav, vastutulelik ja suhtlemisaldis. Küllap kujundab külm kliima meis enesekaitset või oleme õppinud oma vanematelt olema pigem suletud ja omaette.
Õpetaja elukutse muudabki raskeks suur suhtlemiskoormus, pealegi igas tunnis erinevate õpilastega. Kergem on peituda oma arvuti, õppematerjalide või õpiku taha, suhelda ekraaniga klassi seinal kui olla kontaktis õpilastega.
Oma kooliajast õpilasena ei pruugi olla võtta head eeskuju. Ka siis võtsid õpetajad oma tööd tõsiselt ja see töö oli aine õpetamine. Samas, kui õpetaja ei oska õpilastega suhelda ja klassis meeldivat õpikeskkonda luua, kannatab õpimotivatsioon ning kõigi vaimne tervis.
Õpetajarollis käitumine kaitseb suhtlemisstressi eest. Kui õpetaja on saanud harjutada, kuidas õpetajarollis käituda, on tal kergem. Eraisikuna ei saa keegi hakkama keeruliste olukordadega, mis näiteks murdeealiste klassis tekkida võivad.
Rollikäitumise treeningud aitaksid õppida eri olukordades toime tulema: kuidas mitte ärrituda, jääda rahulikuks ka ebameeldivalt käituvas klassis, olla mõistev raskustes õpilase suhtes, ennetada vägivalda, rahustada ärritunud õpilast või lahendada arusaamatusi lapsevanemaga jne.
Tänapäeva kool pakub väljakutseid kõigile täiskasvanutele. Loomulik on noorte huvi kompida piire ja õpetajate kannatlikkuse määra. See on nende arengule hädavajalik. Nii lastevanemad kodus kui ka õpetajad koolis peaksid nende piirirünnakutega hakkama saama, nagu hea treener maadlustreeningul.
Väljakutseid õpetajale esitatakse ka siis, kui õpilased tunnevad, et õpetaja ei pane neid tähele ja tal on ükskõik. Õpilased vajavad kontakti õpetajaga nii individuaalselt kui klassina tervikuna. Kui õpetaja tegeleb põhiliselt iseenda ja oma materjalidega, siis kehvade suhetega klassis kaob õpihuvi või hakkavad õpilased halvasti käituma. Vahel lausa kõva häälega ja provotseerivalt.
Hea kontakt klassiga loob meeldiva õhkkonna õppimiseks. Sõbraliku kontakti loomine tervituse ja naeratusega kohe tunni alguses on positiivne algus nii kogu klassile kui ka igale õpilasele eraldi. Kogemustega ja emotsionaalselt intelligentsele õpetajale võib see olla iseenesestmõistetav. Vähese kogemusega, puuduliku treeninguga õpetajatööks, kohanemisprobleemide või tagasihoidliku suhtlemisoskusega õpetajale võib see osutuda keeruliseks ülesandeks. Kui õpetaja ise oma käitumist analüüsida ei oska, võib ta tunni alguses maanduda oma arvuti taha, hoolimata õpilaste ootustest meeldivale kohtumisele.
Õpilaste vaatenurgast on niisugune enesega tegelemine, nende tähelepanuta jätmine, naeratuse ja tervituse puudumine lihtsalt õpetaja ebaviisakus. Halvemal juhul on see klassile sõnum, et nad ei meeldi õpetajale ja ta ei soovi nendega tegelda, kuigi on sunnitud neid õpetama. Ja see teeb ta tuju pahaks.
Tervituse, naeratuse ja toreda tunni algusega loob õpetaja meeldiva õpikeskkonna, nii uuendatakse suhteid ja omavahelist head läbisaamist. Seda suudab 7–8 tundi päevas eri klassides töötav õpetaja ainult teadlikult ja treeninuna, mis aitab tal energiat kokku hoida ning tulla toime ka ise väsinuna või ärritunud lastega.
Õpetaja kontakti puudumine õpilasega räägib ükskõiksusest selle õpilase vastu. Iga õpilane soovib tunda end teretulnuna igas tunnis. Alati pole tähtis silmside – mõnel õpilasel on seda raske taluda –, aga igal õpilasel on vaja tunda õpetaja märkamist ja hoolimist. Õpetaja ja õpilase kontakt on nagu kanal, mille kaudu antakse edasi sõnumit, et ka see õpilane on õpetaja jaoks tähtis ja tema tundi oodatud. Õpetaja annab õpilasele vajalikku innustust, soojust, usku temasse ja motivatsiooni õppimiseks.
Märgata, naeratada, vajadusel lähemale liikuda, luua teadlikult mitteverbaalset kontakti iga õpilasega on vaja selleks, et õpilane tahaks õpetajat kuulata ja tööle hakata. Eriti tähtis on see vähese eneseaustuse või õpimotivatsiooniga õpilasele. Õpetaja oma heatahtliku tähelepanu ja hoolimisega võib olla ainus, kes on toeks ka nendele õpilastele, kelle vanemad on hooletusse jätnud.
Õpetaja tähelepanu klassis aitab ennetada ebameeldivusi ja raskusi õppimisel. Õpetaja teadlikult loodud kontakt aitab märgata probleemolukordade teket. Kui mõni õpilane tunneb ennast üksijäetuna, on kiusamise tõttu hirmul või ei tule tööülesannetega toime, siis oskab õpetaja ennetada õpilaste halba käitumist või minna juhendama. Kui õpetaja hoiab kogu tunni jooksul silma peal kõigil õpilastel ja liigub pidevalt klassis ringi, jõuab ta õigel ajal ennetada õpilase agressiivsust või stressireaktsioone.
Eriti vajavad õpetaja teadlikult loodud kontakti ja tähelepanu erivajadustega ning käitumisprobleemidega õpilased. Õppimisraskusega õpilasel on tähtis tunda, et õpetaja tahab teda aidata, juhendada, selgitada ülesannet või aidata õpitust aru saada. Abi õpetaja heatahtliku suhtumise näol aitab nõrgematel õpilastel õppima hakata. Käitumisprobleemid vähenevad, kui õpetaja on õpilase jaoks autoriteet ja aitab tal ennast valitseda või olukorras lahendusi leida.
Oleks tore, kui iga õpetaja oskaks analüüsida, kui avatud, heatahtlik ja vastutulelik ta õpilastega suheldes on ning kui teadlikult oskab ta nendega kontakti luua. See aitaks ka alustavatel õpetajatel oma tööga toime tulla.
Lisa kommentaar