Haridustee katkestajate ja NEET-noorte arvud löövad häirekella. Noorte motivatsioon on kui tundlik pillikeel, mis vajab igakordseks musitseerimiseks peenhäälestamist. Valitsuskabinetis valmistatakse ette kutsereformi, millega noorte olukorda parandada soovitakse. 

Reformi eesmärk on toetada iga õppija haridustee jätkumist pärast põhikooli ning vähendada väljalangust kutse- või üldharidusõppest, et kõik noored püsiksid õppes täisealiseks saamiseni ja nende edasine haridustee jääks avatuks. Bakalaureusetöös uurisingi, mida arvavad kutsekoolide juhid kavandatavast õppimiskohustuse ea tõstmise reformist kui haridustee varase katkemise ennetamise meetmest.

Soome ja Ungari kogemused samasuguse reformi rakendamisel on olnud erinevad. Soomes küll eesmärgid täitusid, kuid aasta pärast selgus, et õpetajatele tuli juurde töökoormust, kuid neile ei makstud kõrgemat palka ega palgatud lisapersonali. Ungaris hakkasid aga katkestajate arvud hoopis tõusma, sest õpetajad ei tulnud toime vähemotiveeritud ja kehva sotsiaalmajandusliku taustaga õpilastega, keda kutsekoolidesse jõudsalt lisanduma hakkas.

Varasemad uuringud on näidanud, et reformi edukas ellurakendamine eeldab süsteemset lähenemist, nii raha kui inimressursse ja koolisüsteemi paindlikkust, võimet kiiresti luua lühiajalisi tugisüsteeme, õpetajate rollide, pedagoogika ümbermõtestamist ning lähenemisviiside muutmist. Koolijuhtide valmisolek panustada reformi elluviimisesse ja olla valmis uusi meetodeid rakendama on võtmetähtsusega. Samuti on oluline eri institutsioonide koostöö.

Minu uurimistulemused näitasid, et Eesti koolijuhid tervitavad reformi ja näevad selles võimalusi noorte haridusteel hoidmiseks. Seadusemuudatusest olulisem on aga mõelda välja toimivad meetmed, mis haridustee varast katkemist vähendada aitaksid. Näiteks toetavad koolijuhid plaani rakendada ettevalmistusaastat, sõltumata koolitüübist, mis tähendab, et kaasatud on nii põhikoolid, gümnaasiumid kui ka kutsekoolid. Leiti, et see loob õpilaste jaoks laiapõhjalise võimaluse ega pane koormust ainult kutsekoolidele. Samuti toetatakse ideed kutsevalikuaasta keskustest, kus koolid teevad koostööd ja jagavad toimivaid metoodikaid (nt Tartu Rakenduslikus Kolledžis). 

Väljakutsetena nähakse nii raha- kui ka tugispetsialistide/õpetajate puudust, mistõttu ei ole võimalik aidata nõrga sotsiaalmajandusliku taustaga ning erituge vajavaid õpilasi. Juhid väljendasid muret, et reformi tulemuseks võib olla suurem arv vähemotiveeritud õpilasi, kes käivad koolis ainult õppimiskohustuse tõttu, mitte huvist. Motivatsioon kaob tihti juba põhikoolis ja nõrk ettevalmistus põhjustab kutsekoolidele lisakoormust kehvade õpitulemustega õpilaste toetamisel. Seega on koolijuhtide sõnul probleemide juured sügavamal ning reformimist vajab hoopis põhikool.

Koolijuhid pidasid oluliseks laiemat süsteemset muutust nii hariduslikes lähenemisviisides kui ka meetodites, sest ainult raha, inimeste ja aja lisamine ei pruugi aidata reformi eesmärke saavutada. On oluline, et pered, kogukonnad ja koolid teeksid omavahel koostööd, seda toetavad lahendused (jätkuühendused, ühtne infosüsteem) peavad olema süsteemselt loodud.

Toodi esile ka õpetajate tööga seotud väljakutseid. Õpilaste toetamise vajaduse suurenemine tekitab uusi ülesandeid, mis nõuavad õpetaja rolli ümbermõtestamist, kompetentsuse arengut ja veel paremat koostööd kolleegidega. Koolijuhtide arvates on õpilaste profiil aja jooksul muutunud – erivajaduste ja eripäradega õpilane on saamas uueks tavaliseks õpilaseks. Et nendega toime tulla, on esmatähtis tõsta õpetaja pädevust, värskendada õppetöö metoodikaid ja muuta õpetamisviise.

Kuna niigi valitseb õpetajate põud, on juhid mures, kuidas õpetajad suureneva töökoormuse all vastu peavad ning milliste vahenditega nende panust vääriliselt tasustatakse, sest nad pole riigi poolt raha eraldamises kindlad.

Koolijuhtide mure on õigustatud, sest ressursside puudus ja õpetajate/juhtide suutmatus probleemidega toime tulla võib viia olukorrani, milles reformi eesmärgid ei pruugi täituda. 

Juhendaja Liana Roos:

Alla haaras n-ö õhust aktuaalse teema ja süvenes sellesse. Töö on oluline mitmest aspektist. Ta koondas kokku olemasoleva, kuigi vähese senise teadmise koolikohustuse ea tõstmise kogemuste kohta mujal maailmas. Kuigi tegu on väikesemahulise bakalaureusetööga, annab see koolijuhtide arvamustest süstematiseeritud ülevaate, mis võiks olla hea sisend edasisse kommunikatsiooniprotsessi reformi ellurakendamisel. Koolijuhtide vaate avamine on oluline, kuna riigi tasandi visiooni, strateegilise plaani selguse ja mitmete teiste tegurite kõrval sõltub reformi elluviimine paljuski just koolijuhtidest, kelle pühendumisest ja oskustest sõltub, kuidas kooli tasandil reformi suhtutakse ja seda ellu viiakse. Reformide edukus sõltub ka uuringutest. Loodetavasti järgneb Alla tööle hulk teisi väiksemaid või suuremaid uurimusi, mis reformi käekäiku jälgivad.

Alla Dubentsova kaitses TÜ kutseõpetaja õppekaval bakalaureusetöö „Kutsekoolide juhtkondade arvamused õppimiskohustuse ea tõstmise reformist“. Juhendaja oli Liana Roos.