Tehisintellekti areng on toonud haridusse mitmeid uusi võimalusi, millest üks silmapaistvamaid on OpenAI loodud vestlusrobot ChatGPT. Vestlusroboti kasutamine on aga tekitanud küsimusi ja arutelu selle võimaliku kahjuliku mõju teemal. 

Eesti haridussüsteem on tehnoloogia integreerimisel eesrindlik, kuid veel on vähe uuritud, kuidas vestlusrobotid mõjutavad nooremaid õpilasi, kellel võib puududa piisav kriitiline mõtlemine vestlusrobotite tõhusaks kasutamiseks. Magistritöös küsiti 118 teise kooliastme õpilaselt hinnanguid vestlusrobotite ChatGPT ja My AI (ChatGPT-l põhinev vestlusrobot Snapchatis) kasutamise kohta õppimisel.

Tulemused näitasid, et ligi pool vastanutest (44,1%) kasutab vestlusroboteid õppimisel, tehes seda peamiselt mõne korra nädalas. My AI vestlusrobotit kasutatakse rohkem kui ChatGPT-d.

See võib olla seotud Snapchati populaarsusega noorte seas, mis muudab seal pakutava vestlusroboti kasutamise mugavaks. Siinjuures on oluline märkida, et ChatGPT ja My AI kasutamisel on vanusepiirang 13 eluaastat, samas kui enamik teise kooliastme õpilasi on sellest nooremad. Kuna vestlusrobotid on piirangust hoolimata lihtsasti kättesaadavad igas vanuses õpilastele ning suur osa õpilastest (86,5%) ei taju vestlusrobotitega seotud võimalikke ohte, on oluline, et nii lastevanemad kui ka õpetajad avastaksid koos lastega vestlusrobotite maailma plusse ja miinuseid.

Uurimistulemused näitasid, et õpilased hindavad vestlusrobotite kasutamist lihtsaks ja kasulikuks. Vestlusroboteid kasutatakse kõige enam kodutööde tegemisel, selliste ülesannete lahendamisel, millega iseseisvalt hakkama ei saada, ning keerulistest teemadest arusaamiseks. Lisaks rakendatakse vestlusrobotit kokkuvõtete tegemiseks. 

Vanemates klassides kasutatakse vestlusroboteid rohkem. Kõige aktiivsemad vestlusrobotite kasutajad olid 6. ja kõige vähem aktiivsed 4. klassi õpilased. Vestlusroboteid kasutatakse enim võõrkeelte, matemaatika, ajaloo, kirjanduse ja eesti keele õppimisel. Nimetatud ainete sisu võib olla keerulisem, mistõttu tunnevad õpilased suuremat vajadust täiendava abi järele või tajuvad nad, et just nendes ainetes suudab vestlusrobot neile kasulikku teavet anda. Õpetajad võiksid oma õppeainest lähtudes jagada õpilastele juhiseid ja näiteid, kuidas vestlusroboti toetusel kõige paremini õppida.

Palju oli neid õpilasi (55,9%), kes pole vestlusroboteid õppimisel kunagi kasutanud. Peamisteks mittekasutamise põhjusteks toodi välja mittevajalikkust, vähest teadlikkust ja võimaluse puudumist vestlusrobotit kasutada. Samuti soovi pigem ise õppida ja vestlusroboti kasutamise vähest usaldusväärsust. Põhjuseid, miks õpilased pole vestlusroboti abi vajalikuks pidanud ega selle vastu huvi tundnud, võib olla mitmeid. Võimalik, et koolis vestlusroboti kasutamisest ei räägita. Lisaks võivad teise kooliastme ülesanded olla veel piisavalt lihtsad, vajaminev info kergesti õppematerjalist leitav ning lapsevanemad rohkem valmis lapsi õppimisel toetama.

Seega on teise kooliastme õpilaste seas neid, kes on tee tekstirobotiteni juba leidnud, ja ka neid, kes pole seda õppimise eesmärgil kasutanud. Kõigile õpilastele tuleks kasuks koostöö õpetajate ja lastevanematega ning suunised teemal, kuidas tekstiroboteid õppeainest lähtuvalt eesmärgipäraselt ning turvaliselt kasutada. Esmalt peaks aga lastevanemad, õpetajad ja koolid olema valmis toetama lapsi vestlusrobotite kasutamisel õppimises.

Helina Tamme kaitses Tartu Ülikooli klassiõpetaja õppekaval magistritöö „Teise kooliastme õpilaste hinnangud ja kogemused ChatGPT ja My AI kasutamise kohta õppeprotsessis“. Juhendaja oli Karmen Kalk.