Kaks Eesti haridusasutust – Tartu Ülikool ja Maardu Gümnaasium – pälvisid septembri keskel Euroopa Komisjoni maineka Euroopa innovaatilise õpetamise auhinna. Kui Tartu Ülikooli hea maine ja kuulsus ei tule kellelegi üllatusena, siis Maardu Gümnaasiumist ei oleks paljud osanud seda ilmselt oodata. 

Need, kes on Maardu Gümnaasiumi käekäigul silma peal hoidnud, teavad, et selline auhind on pika ja sihikindla töö tulemus. Tõsi, veel viis aastat tagasi ei oleks keegi osanud sellise auhinna võitmist ette ennustada. Kuigi keelekümblusega on koolis tegeletud juba sajandi algusest, oli Maardu Gümnaasium veel päris hiljuti üsna tavaline Tallinna külje all paiknev kool, kust eri põhjustel liiguti mujale õppima. 

Maardu linna vene peredest pärit noored läksid sageli näiteks Loo Gümnaasiumisse, paljud teised otsisid aga võimalust liikuda mõnda pealinna kooli. Enam selliseid tendentse ei ole ja hoopis Maardu Gümnaasiumist on saanud kool, kuhu astuda soovitakse.

„Nii Maardu Gümnaasiumi kui teiste meie koolide õpilaste arv on aasta-aastalt kasvanud. Tänu siin loodud võimalustele ja õppemetoodikale tullakse nüüd ka näiteks Piritalt ja Viimsist siia õppima,“ räägib Maardu linna haridusnõunik Vaido Niinesalu. 

Kooli õppejuht Tiina Kihulane on nõus ja ütleb, et suuresti saadi auhind väga suure muutuse eest koolielus. Kui võrrelda viie aasta tagust Maardu Gümnaasiumit praegusega, on need nagu öö ja päev. Kuna kooli kollektiiv on asjas iga päev sees, on neil endal drastilist muutust keeruline märgata, aga endised õpetajad ja vilistlased, kes on hiljuti kooli külastanud, ütlevat nagu ühest suust, et ei tunne seda enam äragi. 

„Üle 20 vilistlase on tulnud siia õpetajaks, kuna siinne atmosfäär ja töötingimused ei ole nende jaoks teiste koolide omadega võrreldavad. N-ö vana kooli koolist on saanud väga Euroopa-meelne kool,“ on Kihulane uhke. 

Et toimunud on areng, seda reedavad muuhulgas välismaalaste grupid, kes iga päev Maardu Gümnaasiumi koridore väisavad. 

„Praegugi on meil külas Rootsi õpilaste grupp, kellega meie õpilased koos erinevaid tegevusi läbi viivad,“ toob kooli direktor Kaider Vardja välja ning lisab, et neil on tekkinud üle Euroopa väga suur õpetajate kontaktvõrgustik, mille najal käiakse ka ise regulaarselt välismaal koolitustel ja töövarjuks. 

Valikkursused tõmbavad

Vardja sõnul on Maardu Gümnaasium juba mitu aastat aktiivselt osalenud mitmesugustes õppe-kasvatustöö projektides nii Eestis kui ka välismaal, sealhulgas Erasmus+ projektides. 

„Süsteemsem töö algas 2020. aastal, mil selgitasime koos õpikogukondadega välja kooli valupunktid. Alates sellest oleme püüdnud nende teemadega tegeleda,“ räägib ta. 

Analüüsides oma vajadusi ja eesmärke, tekkis koolil ettekujutus sellest, kuhu soovitakse jõuda, ja suur rõhk pandi valikkursustele. 

„Sihikindel ja järjepidev töö õppekavaga algas mõni aasta tagasi, kui alustasime uute valikkursuste väljatöötamist. Nüüd oleme oma valikkursuste sisu ja mitmekesisusega saavutanud selle, et nende pärast soovitakse meie kooli õppima tulla,“ lisab Vardja. 

Tõepoolest, kõiki neid väga erineva ilmega valikaineid on keeruline üles loetleda, aga ühe näitena saab välja tuua aine „Minu Eesti“, mis on oma olemuselt kultuuriloo valikkursus. 

„Selles aine raames ei toimu traditsioonilist klassiõpet, see koosneb õppekäikudest. Õpilastega käiakse päevaks või paariks olulistes Eesti kultuurilooga seotud paikades,“ tutvustab Tiina Kihulane ühte paljudest valikkursustest. 

Mõneti imekspandav on, et suuremat lisaraha kõikide nende ainete pakkumine ei nõuagi. Kuna kooli poliitika on pakkuda õpilastele sisuliselt kõike, mille vastu nad huvi tunnevad, leitakse ka võimalusi, kuidas hakkama saada. 

„Kasutame palju kombineeritud lähenemist, kus mõni valikaine toimubki kord kolme aasta jooksul ja sellest saab osa võtta kogu gümnaasiumiaste,“ toob Kihulane näite ühest variandist, kuidas raha ja aega säästa. 

Valikkursuste puhul töötavad paljud õpetajad koolis väikese koormusega oma muu tegevuse kõrvalt ja nii saavad õpilased oma hariduse tihtipeale oma ala professionaalidelt. 

„Lapsed oskavad väärtustada seda, kui teadmised jõuavad nendeni vahetult. Näiteks itaalia keele kursus on meil väga populaarne, kuna seda õpetab itaallanna,“ lisab Kihulane. 

Kui veel 5–6 aastat tagasi jätkasid Maardu Gümnaasiumis valdavalt oma kooli õpilased, siis praegu on nende osakaal ligikaudu kolmandik. Ülejäänud on kooli tulnud mujalt. 

„Tullakse just selle pärast, mida oleme nende projektidega saavutanud. Ääretult lai valikainete valik ja see, kuidas me õpetame ja õpilastesse suhtume,“ võtab Kihulane teema kokku. 

Küll aga ei tehta saladust sellest, et protsessi algus polnud lihtne ja esines tõrkeid. Koolis leidus inimesi, kes olid muutuste osas väga skeptilised. Siinkohal tutvustab Kihulane oma lähenemist: teha igast vaenlasest sõber. Ja kui leiduski keegi, kes seda protsessi ei mõistnud või ei tahtnud kaasa lüüa, võeti temaga ette põhjalik vestlus. 

„Väga sageli lõppes see sellega, et sama õpetaja haaras initsiatiivi ja hakkas protsessi ise vedama. Näiteks hakati ise eesti keeles õpetama, õpetamisele uut moodi lähenema või kolleege toetama ja aitama,“ on Kihulane rahul ning toob välja, et skeptikutest on valukohtade tuvastamisel väga palju kasu. 

„Kõigi ühtsus, igaühe unikaalsus“

Euroopa Komisjoni auhind ise ei ole kunagi olnud Maardu Gümnaasiumi jaoks eesmärk omaette. Seda tõestab fakt, et taoline auhind loodi 2021. aastal ehk pärast seda, kui kool oma projektidega alustas. 

„Auhind tuli nüüd, kui projekt on juba lõppenud ja toimuvad projekti järeltegevused. Me saame julgelt öelda, et teeme lihtsalt oma igapäevast tööd ja see on meie koolis põnev ning pakub väljakutseid,“ räägib Kaider Vardja. 

Kevadel kuulutati välja kandideerimistingimused ja Maardu Gümnaasium andis ka ennast üles. Paar nädalat tagasi selgus, et võit toodigi koju. 

Konkreetselt see projekt, mille eest auhind võideti, kannab nime „Õppeainete lõimingu võimalusi õpilaste individuaalsust arvestades“. 

Kui küsida Tiina Kihulase käest, mida see projekt endas kätkeb, tsiteerib ta Maardu Gümnaasiumi motot, milleks on „Kõigi ühtsus, igaühe unikaalsus“. 

„Oleme alati proovinud oma koolis teha nii, et kõik õpilased oleks kaasatud sellistena, nagu nad on,“ selgitab Kihulane. 

Tema sõnul oli kogu protsessi eel õpilaste individualiseerimist ja nende eripäradega arvestamist praegusest oluliselt vähem ja laias laastus on eesmärk olnud see, et õpe oleks kvaliteetne ning õpilased õnnelikud. Ka Euroopa Komisjoni otsuses oli lakooniliselt, aga tabavalt kirjas, et nende valik lähtus õpilaste vaimsest ja füüsilisest heaolust. 

Maardu Gümnaasium on ainuke Eesti kool, kus õpe algab eelkoolist ja lõppeb täiskasvanutega ning kus õpivad nii tavaõpilased kui erivajadustega õpilased. Lisaks on tegemist ka väga multikultuurse kooliga, mille õpilased räägivad kamba peale kokku üle 20 keele. Kõik see nõuab neilt juba eos erilist lähenemist.

„Koolile annab see auhind kindlasti tagasisidet, et me teeme asju õigesti. Järelikult on meie lähenemine olnud piisavalt ebaharilik, et ta jääb teiste samalaadsete tegevuste hulgas silma,“ arutleb Kihulane. 

„Kui kuskil kaugel Brüsselis otsustatakse, et Maardu Gümnaasium on suure töö tulemusena silma paistnud, siis oleksin mina küll selle kooli juhina uhke ja seda ta ongi,“ teatab selle peale Vaido Niinesalu ning viitab peaga direktori poole. 

Niinesalu ei taha mainimata jätta ka seda, kuidas sellised protsessid ja auhinnad aitavad kujundada Maardu linna mainet. Nii toob ta välja tõsiasja, et mainet ära rikkuda on väga lihtne, aga positiivset kuvandit ehitatakse üles aastaid ja aastakümneidki. 

„See auhind ei ole eesmärk omaette, aga positiivne kuvand annab asutusele või linnale palju juurde. Siia tahetakse siis elama ja õppima tulla,“ lõpetab ta.

---

Euroopa Innovaatilise Õpetamise auhind on loodud Erasmus+ programmis osalevate koolide õpetajate töö ja panuse tunnustamiseks õpetajakutse väärtustamisel ning innovaatiliste õpetamisviiside kaudu rahvusvahelise hariduskoostöö olulisuse rõhutamiseks Euroopa haridusruumi loomisel aastaks 2025.

Kui Maardu Gümnaasiumit tunnustati keskhariduse valdkonnas, siis põhihariduse valdkonnas tõstis komisjon esile Tartu Ülikooli Leedu, Sloveenia ja Soome partneritega tehtud rahvusvahelist koostööprojekti „SupportingTeachers to Maximise Enjoyable MVPA Minutes in Children and Youth: Project Enjoyable MVPA“, mis keskendub spordiharidusele alg- ja põhikoolis ning pakub tuge põhiliste liikumis- ja spordioskuste õpetamise võtmeoskuse omandamisel ja arendamisel.