Laste ja noorte ööpäevase (digi)meediakasutuse maht hakkab vaikselt lähenema kahekohalisele tundide arvule ja see tähendab, et aina enam läheb tarvis laiu digieluoskusi ja -teadmisi. 

Alanud õppeaastast on Eesti õppekavade muudatuste tuules pandud suured ootused õpetajatele, digi- ja meediapädevused on aina tihedamalt õppekavasse põimitud. Siin on alustuseks kaheksa hästi konkreetset ideed, kuidas (digi)meediapädevusi oma õppeainega huvitavalt põimida. Rohkem ideid leiate Tartu Ülikooli teemalehelt meedia.ut.ee/loiming/.

Meediapädevusi arendavate tegevuste kaasamine oma õppeainesse ei ole põnev vaid õppijale, vaid sageli ka õpetajale – on see ju loov võimalus piiluda teistsuguse meediageneratsiooni maailma ning vaadata ka oma ainele veidi teise nurga alt.

Meedia + keemia. Suurepäraseid näiteid nende kahe kokku kudumisest leiab keemiaõpetaja Joana Jõgela tegemistest. Näiteks võib paluda õpilastel kirjeldada keemilisi reaktsioone mingile sotsiaalmeediažanrile omases audiovisuaalses keeles – mis juhtuks, kui Kaalium teeks GRWM-i
(žanr, mille käigus sisulooja räägib näiteks väljaminemiseks valmistudes ja meiki tehes otse kaamerasse) ja piserdaks oma nägu veega? 

Meedia + liikumisõpetus. TikToki üks populaarsemaid sisutüüpe on tantsuvideod. Miks mitte kasutada neid tunni alguses soojenduseks, tantsides koos parajasti ringlevaid populaarsemaid lühitantse? Lisaks saab liikumisõpetuses vaadelda koos sotsiaalmeediast pärit terviseinfot, seda kontrollida, otsida välja kodu- ja välismaiseid ekspert-sisuloojaid, olgu need siis usaldusväärsed arstid, toitumisteadlased või eratreenerid.

Meedia + bioloogia. Võib keskenduda eri loomade meediakuvandile. Millistena esitletakse meile meedias sipelgaid, haisid, hunte, kaheksajalgu? Mis on tavaliselt pildil? Millist infot on pealkirjas rõhutatud? Millele meediakuvand keskendub? Kas see kuvand on õiglane? Aga võib ka otsida koos välja elusloodusega seotud müüdid ja valeinfo ning püüda seda eri allikatega kummutada: et inimesed söövad elu jooksul kaheksa ämblikku, et jaanalinnud pistavad ohu lähenedes pea liiva alla jne. Puha väärinfo!

Meedia + matemaatika. Kriitilise pilguga on võimalik vaadelda (sotsiaal)meedias kasutatud infograafikuid ja arutleda selle üle, kuidas oleks arvandmeid mõistlik esitada, ning proovida seda ise paremini teha. Alusandmeteks võivad olla ka näiteks õppijate enda nutitelefonidest pärit kasutusaktiivsuse andmed. Kuna tänapäeva sotsiaalmeedia on suuresti üles ehitatud meetrikale (reach, reaktsioonid, ROI jne), siis on lihtne näidata, kuidas matemaatika aitab sisuloomet mõista ja planeerida. 

Meedia + eesti keel. Kes ei oleks sotsiaalmeedias näinud täiesti uskumatult vigases emakeeles kirjutatud netikommentaare! Teeme need koos õpilastega korda ja veel parem, kui õpilased ise alusmaterjali koguvad. Viljakas pinnas selliseks materjaliks on sotsiaalmeediapostituste või meediaväljaannete kommentaariumid ning kogukonnagrupid. Sama ülesandeloogikat võib kasutada võõrkeeletundides.

Meedia + kirjandus. Õpilased võivad grupitööna luua mõne kirjaniku sotsiaalmeediakonto – mõelda võib paljudele nüanssidele. Mida ta postitaks? Millises stiilis? Mida jagaks? Kellega sõber oleks? Milliseid brände hindaks, kellega koostööd teeks? Et mõista, kuidas kirjanduses (aga ka videomängudes) maailma ehitatakse, võib õpilasi suunata spetsialiseerunud foorumitesse, nagu nt worldbuilding.stackexchange.com/. 

Meedia + ajalugu. Ehkki iga põlvkond tajub oma probleeme ja teemasid täiesti enneolematu ning unikaalsena, ei ole tegelikult midagi uut päikese all. Digitaalarhiivis Digar saab otsida välja vanu ajalehti ja ajakirju ning näha, kuidas meedia toonast elu kajastas. Võib otsida konkreetse ajaloosündmuse kohta, aga keskenduda ka tänapäevastele probleemidele, nagu näiteks perekonnadraamade lahkamine meedias (lahutusest teada andmine elu24 kaudu vs. kuulutused stiilis „teatan, et mu naene ei ole enam mu naene“), klõpsulõks-pealkirjad, poliitilised kemplused jne. 

Meedia + muusika, kunst ja käsitöö. Õpilane saab kätt proovida AI-muusikaloome tööriistadega või uurida Spotify kui muusikaäri platvormi kohta – kuidas see on mõjutanud muusikamaailma, mida arvavad sellest muusikud jne. Sotsiaalmeediast leiab tohututes kogustes kunstilise eneseväljenduse kohta käivat sisu, mida õpilased saavad kasutada inspiratsiooniks või imiteerimiseks. Kokandusvaldkonnas on palju juhendvideoid ja suunamudijaid, näiteks Eesti üks muhedamaid kokandusjuutuubereid on üle 70-aastane Arvo Kassin.