Ülikoolid hoiavad tublimatel gümnasistidel silma peal juba varakult ja jälgivad igal aastal, millistest koolidest neile õppima tullakse. Kes ja kust tulid tänavu õppima meie kolme suuremasse ülikooli – TÜ-sse, TalTechi ja TLÜ-sse?

Suurima vastuvõtuga kõrgkool Eestis on Tartu Ülikool, kus asub igal aastal õppima lõpetanuid peaaegu kõigist koolidest. Eestis anti eelmisel õppeaastal statsionaarselt keskharidust 149 üldhariduskoolis ja neist 125 kooli lõpetanud ehk 84% seadsid sammud just Tartu Ülikooli. 

„Meil jätkajate osakaal on juba pikki aastaid olnud veidi alla viiendiku,“ lausub õppeprorektor Aune Valk. 

Esiviisikus troonivad Tartu koolid: Hugo Treffneri Gümnaasium (160), Jaan Poska Gümnaasium (127), Tartu Tamme Gümnaasium (100), Miina Härma Gümnaasium (82) ja kohe nende kannul pealinnast Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool. 

„Hoiame hoolsalt silma peal, kuhu Eesti parimad gümnaasiumilõpetajad õppima lähevad, ning pakume talentidele võimalust nii eritingimustel sisse astuda kui ka osaleda õpingute kõrvalt eriprogrammides,“ räägib Aune Valk. Talentidena määratleb Tartu Ülikool nii riigieksamite ja akadeemilise testi tublimaid kui ka olümpiaadide lõppvoorudes osalenuid, aga soositakse ka edukate sportlaste õppimist. 

„Kuna konkurents on tihe, on hästi oluline hoida sisseastumistingimused võrdsete ja läbipaistvatena,“ sõnab Valk. 

Pärnust ja Saaremaalt

Tallinna Tehnikaülikooli vastuvõtt oli viimase nelja aasta suurim. „Saadan siira tänu 174 gümnaasiumiperele nii Eestis kui ka välismaal, kust tuli meile tänavu vähemalt üks esmakursuslane bakalaureuseõppesse,“ sõnab õppeprorektor Hendrik Voll. „Samuti tänan kõiki kõrgharidusasutusi, kust tuldi tehnikaülikooli magistrantuuri. Enim Tartu Ülikoolist ja Tallinna Tehnikakõrgkoolist.“

Kokku alustas tehnikaülikoolis kahel õppetasemel õpinguid 2919 esmakursuslast. Nagu viimastel aastatel tavaks, pärineb kõige rohkem uusi üliõpilasi Pärnu Koidula Gümnaasiumist (109). Tõusu jätkab Viimsi Gümnaasium (58), kolmandaks on kerkinud TalTechi naaber – Tallinna Nõmme Gümnaasium (48). 

„Hea on esikümnes taas tervitada Tallinna 21. Kooli,“ lisab Voll. „Kindel tunne on näha nn raudvara, kelle lõpetanutele saab alati loota: Viljandi Gümnaasium, Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Linnamäe Vene Lütseum. Uued tulijad on Kadrioru Saksa Gümnaasium ja Jõhvi Gümnaasium. Stabiilselt tõuseb Saaremaa Gümnaasium. Peale reaalsuuna avamist gümnaasiumis on suure tõusu teinud ja 11. positsioonile tõusnud Vanalinna Hariduskolleegium.“

Tallinna Ülikooli sisseastujate esiviisikus on Tallinna 32. Keskkool (46), Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium (33), Viimsi Gümnaasium (28), Saaremaa Gümnaasium (26) ja Tallinna Ühisgümnaasium (21).

„Meie sisseastujate andmed näitavad, et paljud gümnaasiumilõpetajad teevad enne ülikooli astumist formaalsest õppimisest pausi,“ märgib haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi. „Kümnest koolist, kust meile sel aastal enim õppijaid tuli, alustas õpinguid kokku 246 inimest ja neist vaid 117 ehk alla poole lõpetas gümnaasiumi 2024. aastal.

Sarnane pilt vaatab vastu riiklikust statistikast Haridussilmas – umbes 40% gümnaasiumilõpetajatest ei õpi gümnaasiumi lõpetamisele järgneval aastal üheski Eesti õppeasutuses. Kohe pärast gümnaasiumit ülikoolis õpingute alustajate arv näitab kahanemise tendentsi – veel 2007. aastal hakkas samal aastal ülikoolis õppima 67% gümnaasiumilõpetajatest ja 2017. aastal tegi seda 56%.“

Ka Tartu Ülikooli andmetest on näha, et kümnest koolist, kust enim õppijaid tuli, alustas õpinguid 862 ja neist 616 (71%) on tänavu suvel lõpetanud.

Ülikoolide murekohad

Tehnikaülikooli õppeprorektori Hendrik Volli sõnul näitas tänavune vastuvõtt ülikoolidesse, et Eestis õitsevad humanitaarvaldkonna erialad.    

Et saada noori õppima reaalsuundadesse, tuleb väga palju pingutada. „Tehnikaülikool on siin võtnud juhtrolli, aga see ei peaks olema ainult meie mure,“ nendib Voll. Ta esitab nukra rehkenduse:

„Sellel aastal lõpetas gümnaasiumi aastakäik 2005, mil Eestis sündis 14 000 last. Nendest gümnaasiumi lõpetas tänavu ca 8000. Neist omakorda vaid 3000 suutis matemaatika laia riigieksami sooritada vähemalt 50 punktile, mis on hinne 3- ja minimaalne lävend kandideerimaks tehnikaülikooli. Potentsiaal oleks ka kutsekoolilõpetajaid õppima saada, aga seal oli laia matemaatikaeksami vähemalt 50 punktile sooritanuid alla 30!

Laia matemaatika eksami vähemalt 50 punktile teinutest ca 40% on noormehed ja 60% tütarlapsed. Viimaste huvi inseneeria ja IT-õppe vastu küll kasvab, aga siin tuleb veel palju tööd teha, ja seda juba lasteaiast alates.“ 

Tehnikaülikool ongi loonud valikõppemoodulid 18 gümnaasiumis. Palju panustatakse TalTechis ka Taavi Kotka ellukutsutud Unicorn Squadi tehnoloogiaõppesse tüdrukutele. Lähiajal laiendatakse seda tuhandele gümnaasiumis õppivale tütarlapsele. Tehnikaülikooli avatud ülikool pakub tehnoloogiakooli tegevuste näol aastas õpet sadadele poistele ja tüdrukutele. 

Hendrik Vollile valmistab rõõmu vastuvõetud üliõpilaste arv tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas, mis on kasvanud 2022. aasta 577 noorelt 737-le sellel õppeaastal. 

„Ülikooli selge siht on kasvatada seda vastuvõttu lähima kolme aastaga tuhande üliõpilaseni,“ rõhutab Voll.

Tehnikaülikool vaatab suurte ootustega ka uute Tallinna riigigümnaasiumide poole, kust tulevad esimesed lõpetajad 2026. aastal.

Tartu Ülikooli õppeprorektorile Aune Valgule teeb muret veel mitu sisseastumist puudutavat asjaolu. Näiteks see, et on hulk gümnaasiume, kus riigieksamite tulemused on head, aga kust Tartu Ülikooli kandideeritakse miskipärast vähe. 

Need on esiteks mõned valdavalt vene emakeelega õpilasi koondavad, niinimetatud 60/40 gümnaasiumid nii Ida-Virumaal kui ka Tallinnas. Ja teiseks mõned Tartust kaugemal olevad gümnaasiumid, nagu Saaremaa Gümnaasium ja Läänemaa Ühisgümnaasium. 

„Kui kauguse ja kehva ühendusega on raske võidelda, siis vene emakeelega noorte puhul oleme püüdnud mõista, miks nad eelistavad minna Tallinna,“ arutleb Valk. „Üks probleem on selles, et vene noored jõuavadki väiksema tõenäosusega ülikooli ja jätkavad oma õpinguid tõenäolisemalt välismaal, aga ka kutse- ja rakenduskõrghariduses. Kui kõrghariduses jätkab samal aastal üle 50% eesti gümnaasiumide lõpetanutest, siis vene koolidest on jätkajaid ca 40%.“

Eestikeelne keskkond pelutab

Teine põhjus, miks vene emakeelega õpilased ei jõua Tartusse ja Tartu Ülikooli, on Valgu arvates hirm Tartu eestikeelse keskkonna ees. Valk loodab, et sellest saadakse eestikeelsele haridusele üle minnes üle. 

Tallinnast äratulekut võib takistada ka mure toimetuleku pärast, koju jääda on alati lihtsam. 

„See on teema, millega tuleks tegeleda riigi tasandil, et gümnasisti elukoht ning vanemate võimalus lapsi toetada ei saaks edasiõppimisel takistuseks,“ rõhutab Valk.

Samadele probleemidele osutab Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi: „Andmetest näeme, et viimase kolme aasta jooksul Tallinna Ülikoolis bakalaureuseõppes või rakenduskõrghariduses õppima asujatest tuli vaid ca 9% koolidest, kus õpe toimub vene ja eesti keeles. See näitaja kinnitab Eurostudenti küsitluste tulemusi, mis osutavad samuti, et vene keeles põhihariduse omandanud on kõrghariduses alaesindatud. Tahaks väga loota, et eestikeelsele haridusele üleminek muudab seda olukorda, kuigi ülikoolis tuleb reformi mõju oodata veel palju aastaid.“

Põhjalikumat analüüsi vajab Klaasmäe sõnul ka kõrghariduse ligipääsetavus teistest kehvemas olukorras – on see siis sissetuleku, linnadest kaugemal elamise või mõnes muus mõttes – olevate noorte jaoks. Vaid sisseastujate koolide andmete vaatamisest siin ei piisa. Esimese kümne kooli seas, kust Tallinna Ülikooli enim õppima asutakse, on kaks Tallinnast kaugemal asuvat kooli.

„Kas siin peaks ütlema „vaid“ või „koguni“ kaks, sõltub õppijate arvust piirkonniti, mida need andmed meile ei näita,“ märgib Klaasmägi. „Tuleb tõdeda ka seda, et sisseastujate eelmise õppeasutuse statistika ei näita ilma täiendavate andmetega võrdlemise ja põhjaliku analüüsita kuigi palju. Eestis on suuri gümnaasiume, kus ühes aastakäigus on mitusada õpilast, ja väikseid gümnaasiume – näiteks Iisakus oli möödunud aastal 12. klassis vaid kümme õpilast. Eri suurusega koole ei ole mõtet võrrelda selle alusel, mitu õppijat nendest koolidest kuhugi ülikooli on astunud.“ 

Klaasmäe sõnul oleks mõistlikum analüüsida näiteks õpinguid jätkavate õppijate ning kõrghariduse omandajate osakaalu, vaadates seejuures mitme aasta tulemuste keskmisi.

Metoodika Eesti koolide tegevus- ja tulemusnäitajate alusel võrdlemiseks pakkus välja Arenguseire Keskuse 2023. aasta koolide ja koolivõrgu efektiivsuse uuring. Sama uuring tõi ka välja, et enamik Eesti koole on efektiivsed või väga efektiivsed, ning et peaksime rohkem tähelepanu pöörama sisenditele, mis erinevad koolide lõikes väga olulisel määral.

„Seega iseloomustaksin Tallinna Ülikoolis kõrghariduse esimesel tasemel õppijate eelmiste koolide edetabelit kuldse ütlusega, mida kuulsin aastaid tagasi ühelt loodusteaduste õpetajalt: statistika võib olla kui miniseelik – lubab palju, aga ei näita midagi,“ muheleb Kristi Klaasmägi.

Aune Valgu sõnul vääriks eraldi süvenemist ka välisriigis kooli lõpetavate Eesti õpilaste eelistused.

„Ootame neid väga tagasi Eestisse ülikooli ja oleme loonud kandideerimiseks ka võimalused, kuid ikka ja jälle tõuseb küsimus, kas info on piisav ja tingimused sisseastumiseks võrreldavad,“ nendib Valk. „Võiks numbritest kaugemale vaadata ja analüüsida, kas meil on koole, kust hoolimata võimekatele noortele ja headele õpetajatele – mis loodetavasti peegelduvad heades riigieksamitulemustes – ei jõua noored Eesti ülikoolidesse samasuguse tõenäosusega kui teistest koolidest. Edasi peaks siis analüüsima, mis selle põhjused on. Kas siis välismaale ülikooli minek või majanduslikel põhjustel kõrgkoolis õppimisest loobumine, vähene eesti keele oskus või veel midagi neljandat.“

---

KÜSIMUS JA VASTUS

Tallinna Ülikooli tänavu sisseastunute seas on arvuliselt teisel kohal Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi vilistlased: 33 selle kooli lõpetanut otsustas just seal oma haridusteed jätkata. 33-st seitse on selle aasta vilistlased. 33-st 11 asus õppima haridusteadusi, kaheksa astus humanitaaria ja kunstide, viis tervise ja heaolu, viis sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonda ning neli loodusteadustesse. Kuidas julgustate täiskasvanuid oma õpinguid jätkama?

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor Robert Ossipov:

Meie jaoks on ainuüksi see statistika üllatav. 

Kindlasti on meie õppija elukogenum, sageli ka ise lapsevanem, mis omakorda motiveerib kiirelt elu alustama ja oma karjääri üles ehitama.

Nägin suvel üht oma endist õpilast, kes läks õigusteadust õppima kahe lapse kõrvalt. Tema sõnutsi oligi see eneseületus, aga samas ka tahe ennast teostada, et mitte jäädagi koduperenaiseks. Meie kooli pidas ta ainuvõimalikuks variandiks, kuskil mujal poleks ta saanud väikeste laste kõrvalt õppida.

Tahaks loota, et meie, õpetajad, oleme oma õpilastega natuke täiskasvanumad, see võib ka innustada edasi õppimisel ratsionaalseid valikuid tegema. Koolil on ka moto „Tule, jätka, lõpeta“.

Mingi osa õpilastest tuleb kindlasti ka sellepärast õppima, et saaks edasi töötada. Näiteks lasteaias õpetaja abina töötades saab selgeks, et õpetajaks saab ainult edasi õppides.

Oma kooli kogemuse najal näeme, et peaaegu igas klassis on mõni õpilane pedagoogilise andega. On vaja väikest sädet ja inimene julgeb minna ülikooli.

---

Tartu Ülikooli suvel vastuvõetud tudengite arv koolide järgi

Kool	Vastuvõetute arv
Hugo Treffneri Gümnaasium	160
Tartu Jaan Poska Gümnaasium	127
Tartu Tamme Gümnaasium	100
Miina Härma Gümnaasium	82
Gustav Adolfi Gümnaasium	80
Tallinna Reaalkool	72
Viljandi Gümnaasium	62
Nõo Reaalgümnaasium	62
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium	60
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium	57

TÜ HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND

Miina Härma Gümnaasium	19
Vanalinna Hariduskolleegium	18
Hugo Treffneri Gümnaasium	17
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium	16
Viljandi Gümnaasium	16
Tallinna 32. Keskkool	13

TÜ LOODUS- JA TÄPPISTEADUSTE VALDKOND

Hugo Treffneri Gümnaasium	62
Tartu Jaan Poska Gümnaasium	41
Tartu Tamme Gümnaasium	37
Nõo Reaalgümnaasium	36
Tallinna Reaalkool	35
Gustav Adolfi Gümnaasium	31

TÜ MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND

Hugo Treffneri Gümnaasium	33
Tartu Jaan Poska Gümnaasium	22
Tallinna Reaalkool	22
Gustav Adolfi Gümnaasium	15
Nõo Reaalgümnaasium	13

TÜ SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND

Tartu Jaan Poska Gümnaasium	53
Hugo Treffneri Gümnaasium	48
Tartu Tamme Gümnaasium	41
Gustav Adolfi Gümnaasium	31
Miina Härma Gümnaasium	31

---

Tallinna Ülikooli suvel vastuvõetud üliõpilaste arv koolide järgi

Kool	Vastuvõetute arv
Tallinna 32. Keskkool	46
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium	33
Viimsi Gümnaasium	28
Saaremaa Gümnaasium	26
Tallinna Ühisgümnaasium	21
Tallinna Kunstigümnaasium	20
Jüri Gümnaasium	19
Pärnu Ühisgümnaasium	18
Vanalinna Hariduskolleegium	18
Tallinna Nõmme Gümnaasium	17
Viljandi Gümnaasium	17

TLÜ HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND

Tallinna 32. Keskkool	17
Viimsi Gümnaasium	14
Saaremaa Gümnaasium	13
Tallinna Ühisgümnaasium	11
Vanalinna Hariduskolleegium	11
Tallinna Linnamäe Vene Lütseum	9

TLÜ LOODUS- JA TÄPPISTEADUSTE VALDKOND

Gustav Adolfi Gümnaasium	6
Jüri Gümnaasium	5
Tallinna Humanitaargümnaasium	5
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium	4
Tallinna Kunstigümnaasium	4
Lasnamäe Gümnaasium	4

TLÜ HARIDUSTEADUSED

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium	11
Tallinna 32. Keskkool	7
Saaremaa Gümnaasium	6
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium	6
Tallinna Kunstigümnaasium	5
Pärnu Ühisgümnaasium	5
Rapla Gümnaasium	5
Tallinna Õismäe Gümnaasium	4

TLÜ SOTSIAALTEADUSED, ÄRINDUS JA ÕIGUS

Tallinna 32. Keskkool	15
Viimsi Gümnaasium	8
Tabasalu Gümnaasium	7
Pärnu Ühisgümnaasium	6
Pärnu Koidula Gümnaasium	6
Pelgulinna Gümnaasium	6

TLÜ TEENINDUS

Audentese Spordigümnaasium	6
Tallinna Tehnikagümnaasium	5
Jüri Gümnaasium	3
Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaal	3

TLÜ TERVIS JA HEAOLU

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium	5
Lähte Ühisgümnaasium	3
Tallinna Pääsküla Kool	3

---

Tallinna Tehnikaülikooli suvel vastuvõetud tudengite arv koolide järgi

Kool	Vastuvõetute arv
Pärnu Koidula Gümnaasium	109
Viimsi Gümnaasium	58
Tallinna Nõmme Gümnaasium	48
Tallinna 21. Kool	44
Jõhvi Gümnaasium	42
Kadrioru Saksa Gümnaasium	38
Viljandi Gümnaasium	37
Gustav Adolfi Gümnaasium	37
Saaremaa Gümnaasium	36
Tallinna Linnamäe Vene Lütseum	33