Kümnendat korda sügisvaheajal toimunud Tartu haridusfestivali teema oli edasiliikumise kunstid. Tartu õpetajad on kümne aastaga tõesti jõudsalt edasi liikunud ja selgeks saanud koostöökunsti, kiitis festivali peakorraldaja Karin Lukk.

22.–24. oktoobrini aset leidnud haridusfestivalil aitasid enam kui sada õpituba, arutelu ja ettekannet avada edasiliikumise ja kohanemise teemat eri vaatenurkadest. Tava kohaselt avavad festivali teadlased. Kolmekõnega astusid rahva ette TÜ haridusteaduste instituudi juhataja professor Margus Pedaste, Riigikogu liige, haridusteaduste doktorant Liina Kersna ja Laagri Kooli õpetaja, haridusinnovatsiooni magistrant Kaur Alle. Nad otsisid vastust küsimusele, kas ja kuhu viib meid haridusinnovatsioon.

„Haridusinnovatsioon ei tähenda ainult uuenduste väljamõtlemist, vaid ka nende rakendamist ja uurimist,“ sõnas Pedaste. „Uurimine on tähtis, et oskaksime otsustada, millist uuendust pikaajaliselt kasutama jääda ja millest loobuda, kui sellel pole meie eesmärkide saavutamisel positiivset efekti.“

Et festival sai kümneaastaseks ja pälvis tänavu riikliku tunnustuse – oli valitud aasta õpetaja konkursil haridusteo nominendiks –, oli ka Tartu Variku Koolis toimunud avaüritus varasemast pidulikum. Tänati festivali vedajaid-edendajaid, koolidele kingiti festivali logoga patju ja peakorraldaja, Tartu Kivilinna Kooli direktor Karin Lukk tegi meeleoluka tagasivaate ajalukku.

„Kui numbreid vaadata, siis on tegu Eesti suurima haridussündmusega ja kümne aasta eest seatud eesmärk – toetada hariduspõllul töötavaid inimesi – kannab senini,“ lausus Lukk. Festivalist saab igal sügisel osa enam kui tuhat õpetajat ja tullakse kaugemaltki. Fenomen ongi eeskätt selles, et kava panevad kokku ja teevad teoks koolid ja lasteaiad oma õpetajatega. Kümne aastaga on partnereid juurde tulnud, lisaks ülikoolile huvihariduse andjad, teaduskeskused ja ka eraettevõtted on andnud panuse, et nii suurt haridussündmust korraldada.

„Tartu hariduse suurim trump on nüüd koostöö, kuigi kümme aastat tagasi see veel nii ei olnud, pigem konkureeriti omavahel,“ meenutas Lukk. Isegi esimeste festivalide õpitoad koolides olid väljast kutsutud külalistega, et silma paista. Õpetajad ei tahtnud üles astuda ja iseennast avada, sest pelgasid, et keegi võtab nende head ideed ära. Haridusfestivaliga asuti konkurentsi murdma ja liikuma koostöise kultuuri poole.

„Praegu tunneme, kui palju on sellest kasu, et saame õpitubades käia ja üksteiselt õppida. Jagamine toob ju kuhjaga endale tagasi,“ kiitis Lukk.

Igal aastal on palju teemasid, millele joostakse lausa tormi ja jäädakse ootelehele pääsu ootama. Kiirelt täitusid näiteks Ilmatsalu Põhikooli õpituba, kus õpetati probleemkäitumise ennetamist, ja Hariduse Tugiteenuste Keskuse klassijuhatajate õpituba konfliktide lahendamisest lapsevanemaga. 

Festival on hea võimalus näidata ka uusi õppematerjale. Raatuse kooli õpetajad esitlesid veebipõhist õppeplatvormi BiblioLingua, mis on valminud koos kuue riigi õpetajatega. Platvorm sisaldab e-raamatukogu, kus õppematerjalid on koostatud kolmel keeleõppe tasemel ja põhinevad Euroopa kirjandusklassikal. Eesti kirjandust esindab Oskar Lutsu „Kevade“, märkis kooli arendusjuht, projekti tehniline koordinaator Rene Leiner.

BiblioLingua kasutajate üks sihtrühm on uussisserändajad ja nende lapsed, kes keeleõppe kaudu saavad teha tutvust ka Euroopa kirjandusklassikaga. 

„Lugemine võib pakkuda erinevat mõistmise sügavust, mis omakorda võib aidata õppijal uurida konkreetse pärandi kultuurilisi aspekte,“ sõnas Leiner.

Kui veel ajalukku kiigata, siis haridusfestivali emaks võib pidada kunagist haridusosakonna juristi Kairit Peekmani. Tema märkas, et Tartus on palju suurepäraseid õpetajaid, kelle ideed aga ei levi ja igaüks leiutab põlve otsas jalgratast. Õige aeg mõte teoks teha saabus siis, kui Tartu osales tõenduspõhise uue koolikultuuri rajamise projektis „Tuluke“. 

Esimesel festivalil osalejad said meelespea, kuidas koostöiselt toimetada, ja soovituse avada koole vanematele, teiste koolide õpetajaile, õpilastele, koostööpartneritele ning luua ühiskondlikku arutelu haridusteemadel. 

„Praegu tundub kõik nii loomulik, midagi ei pea enam ette kirjutama,“ sõnas Lukk.

Festivalidelt Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpilaste ja õpetajate abil tehtud otseülekandeid ja salvestatud õpitubasid on vaadatud palju. Ära ei jäänud festival ka koroona tulles, õpitube kanti üle veebis.

Festivali programmis on alati ka meelelahutust: hariduslikud filmid Elektriteatris, laulufestival Annelinna gümnaasiumis, Karlova kooli koorikooli sügiskontsert Pauluse kirikus ja õpetajate Õ-klubi, mida korraldavad koolid kordamööda. Klubiõhtul toimub ka heategevuslik loterii. Seekord pidutseti Püssirohukeldris. 

Mis toob õpetajad koolivaheajal haridusfestivalile?

„On tõeline rõõm, et üks sündmus kogub aina väge ja tuntust. Huvi on Tartust kaugemalgi,“ lausub Hansa kooli õppejuht Marika Vares. „Kui algul oli vaja õpetajaid innustada, siis nüüd valivad nad juba teadlikult. Kõik koolid on avatud, igal pool toimub midagi vahvat. Eesmärk pole töötube arutult läbi joosta, vaid valida ja leida endale meelepärane. Ikka kohtan oma õpetajaid siin-seal. Annelinna gümnaasiumi laulufestivalid on juba legendaarsed, seal valitsev meelsus ja rahva poolehoid annavad erilise hõngu. Nagu Karlova kooride kontsertki. Need on kindlad alustalad.“

Karlova kooli õppejuht Karmen Põder on rahul, et tase pole aastatega langenud ja uusi aktuaalseid teemasid tuleb kogu aeg juurde. Nagu heade asjade puhul ikka, liigub õpetajate seas reklaam suust suhu. „Kirikukontsert on meie kooli vedada, teeme seda rõõmuga. Midagi peab olema, mis õpetaja hinge toidab,“ ütleb Põder. 

Veeriku kooli inglise keele õpetaja Karmen Lauk lausus,et onigal aastalvalinud töötube oma aine järgi. Aga tänavu võttis ta kavva veel AI-teema, sest kasutab tehisaru ja tahaks sellest rohkem teada saada ja õppida. 

„Muidugi on tore, et festivalil on alati palju tuttavaid. See on hea koht Tartu õpetajatega infot ja kogemusi vahetada, näha, mida teised teevad,“ sõnas Lauk.

„Festival on hea koht suhete loomiseks ja oma ideede levitamiseks,“ lausus haridusinnovatsiooni professor Margus Pedaste. „Õpetajad on palju huvitavat välja mõelnud, katsetanud, saanud andmeid, mille põhjal öelda, kas asi töötab või mitte. Idee jagamisel saavad ka teised õpetajad seda katsetada ja näha, kas töötab, ning kasutusele võtta. Head ideed lendavad tänu sellistele üritustele.“

Tartu haridusfestivali korraldab linnavalitsus koostöös haridusasutustega. Festivali patroon linnapea Urmas Klaas on üles astunud ka Õ-klubis DJ-na.