Tartu Ülikooli eetikakeskuse eksperdid võtavad iga nädal luubi alla ühe kaasuse reaalsest elust õpetamise ja hariduselu teemal. Sellele tuginedes selgitavad nad konkreetse näite varal, kuidas antud olukordi arutada ja mis väärtusi on lahenduste puhul rõhutatud.
Eelnevalt samal teemal: Katrin Velbaum „Õpetaja väärtusvalikud ja eetikakoodeksi juhised“, Halliki Harro-Loit „Kuidas käitumisjuhendid võiksid õpetajat toetada?“
Õpetaja eetikakoodeksi võimalusi tutvustava sarja esimene artikkel käsitles tööelu ja isikliku elu piire, teine õigluse eri käsitusi ja kaasava hariduse raskuspunkte. Sel korral aga võtame vaatluse alla õpetajatöö ühe keskseima ülesande, hindamise ja tagasisidestamise probleemid.
Juhtum, mis teemat ilmestab, on Tartu Ülikooli eetikakeskuse koolituste ja seminaride arsenalis olnud juba aastaid ja muutunud koos õpikeskkonna arenguga. Seda kaasust arutati ka eelmisel aastal 2. novembril haridus- ja teadusministeeriumi ruumides toimunud töötoas „Õpetajate eetilised valikud. Milliseid uusi olukordi peaks õpetaja eetikakoodeks aitama lahendada?“.
Õnnestunud referaat
Õpilane Peeter, kes on seni kirjatöid esitanud valdavalt rahuldavale hindele, esitab korralikult struktureeritud referaadi, mis muuhulgas jääb silma suurepärase sõnakasutuse, kuid veidi ümmarguse jutulaadiga. Õpetaja on peaaegu kindel, et see töö on tehistaibu saavutus, kuid otseselt midagi tõestada muidugi ei saa.
Kuidas käituksid õpetaja asemel?
Kirjeldatud juhtumis (nagu enamikus päriselu olukordades) on mitu omavahel seotud eetilist küsimust. Olgu siinjuures ära toodud kaks. Kuidas reageerida oletatavale pettusele ning missugune tagasiside on asjakohane ja õppijat arendav olukorras, kus ta kasutab kõrvalist abi?
Eetikakoodeksi mustandis on hindamise kohta käiv punkt järgmine.
1.3 Õpetaja annab õppijatele edasiviivat tagasisidet ning jälgib, et hindamiskriteeriumid on õppijatele teada ja arusaadavad.
See nõuanne eeldab (antud juhtumi puhul), et õpilastele on juba teada, millistel tingimustel on tehistaibu kasutamine lubatud või keelatud. Ei saa oletada, et õppija teab iseenesest, et tekstiroboti abi kasutada pole aus, sest nii nagu õpetajad alles hakkavad hoomama AI võimalusi ja nendest väljakasvavaid eetilisi ja autorsusega seotud küsimusi, on see ka paljudele õpilastele uus maailm, kus piirid pole selgeks räägitud.
Oletame, et õpetaja on teada andnud, et referaatide ja kirjandite kirjutamisel kõrvalist abi, sh tehistaibu oma, kasutada ei tohi. Et selline käitumine pole aus ega aita kaasa nende õpieesmärkide saavutamisele, mille jaoks ülesanne on mõeldud. Nüüd on tagasisidestamine tunduvalt keerukam.
Tagasiside andmine Peetrile tehistaibu kasutamise oskuse eest ja tagasiside andmine Peetri enda refereerimisoskuse eest on kaks eri asja. Lihtsalt eeldada, et Peeter on sohki teinud, ja sellest lähtuvalt referaadi sisu isegi mitte arvestama hakata, ei ole tõenäoliselt hea idee. Miks? Siin tuleb nüüd mõelda, milline eksimine oleks suurema kahjuga inimväärikuse väärtust silmas pidades: kas see, kui õpetaja eeldab pettust, aga tegelikult seda ei toimunud, või see, kui õpetaja annab tagasisidet ja hindab tehisaru tööd Peetri töö asemel?
Mõlemal tegutsemisviisil on oma miinused. Viimase variandi puhul jätab õpetaja pettusele reageerimata ja soodustab sellega ebaausat ja teiste õpilaste suhtes ebaõiglast käitumisviisi. Esimene aga pisendab ja alandab Peetri võimeid ning toob kaasa pettumuse nii õpetajas kui ka kooli hindamissüsteemis üldiselt.
Tundub siiski, et ainult inimväärikust silmas pidades oleks parem referaadile tagasisidet anda, kasvõi lootuses, et (juhul kui tekstirobotit on kasutatud) Peeter õpib ka n-ö võõrastest vigadest. Lisaks aga oleks hea oma kahtlustest Peetrile heatahtlikus vestluses teada anda. Taoline lahendusviis toetab nii aususe väärtust (avameelse suhtluse tähenduses) kui ka vastutuse väärtust, mis eetikakoodeksi mustandis on defineeritud muuhulgas kui „oma tegevuse või tegevusetuse oletatavate tulemustega arvestamine“.
Kui Peetriga arutledes vältida süüdistavat tooni ja hoida silme ees õpikogemuse eesmärki, siis saab sedasama õpetaja eetilist dilemmat ära kasutada võimaluseks mõelda koos tagasiside eri viiside üle ja otsida selliseid, mis ühest küljest oleksid realistlikud ja teisalt aitaksid Peetri arengule kõige paremini kaasa. Vestlus toetaks järelikult suurepäraselt ka õpetaja eetikakoodeksi põhiväärtuse, koostöö praktiseerimist, mille kohta mustandis on kirjas, et „õpetajatöös tähendab koostöö eelkõige partnerlust õppijaga, temaga koos (õpi)eesmärkide seadmist ja tulemuste hindamist“.
Õpetaja eetikakoodeksi mustandiga saab tutvuda ja selle kohta arvamust avaldada kuni 27. oktoobrini siin: https://eetika.ee/et/opetaja-eetikakoodeks.
Lisa kommentaar