Kas digimaailma tutvustamiseks ja meediapädevuste arendamiseks peab ilmtingimata istuma ekraani taha? Absoluutselt mitte! Digiteemad saab lasteaeda ja klassiruumi tuua näiteks koomiksite kaudu. 

Tähekeses on ilmunud koostöös Balti Infohäirete Sekkekeskuse ja Tartu Ülikooliga kaks digiteemalist koomiksit Põrsas Petsist. Lisaks sünnib tänu praegu kestvale koomiksivõistlusele „Kuidas internetis hea olla?“ veelgi koomikseid, mida õpetaja saab tunnis efektiivselt kasutada. 

Järgnevalt jagame ideid, kuidas Põrsas Petsi koomiksitega digiteemad klassiruumi tuua.

1. Õpetaja eemaldab jutumullidest tekstid ning annab õpilastele tekstita versiooni. Õpilased kirjutavad jutumullidesse enda teksti. Hiljem saab paaris või rühmas tulemusi võrrelda ning arutleda, kas ja kuidas teksti erinevused olukorda muutsid. Uued versioonid võib panna ka klassiseinale.

2. Vastupidiselt eelmisele tegevusele näitab õpetaja õpilastele ainult teksti. Õpilased proovivad teksti abil ära arvata, kes on tegelased, kus tegevus toimub, mida tegelased teevad jne. Ideid võib jagada nii üle klassi, rühmas, paarides kui ka individuaalselt (näiteks kirjutades mõtted paberile).

3. Õpilased kehastuvad koomiksi tegelasteks ja dramatiseerivad koomiksi. Hiljem saavad nad jagada, mis tundeid ühes või teises rollis olemine neis tekitas. Soovi korral saab rolle vahetada, tegelasi juurde mõelda ning lisada uusi tegevusi.

4. Kui õpilased ei oska veel lugeda, saab keskenduda piltidele. Õpilased uurivad koos õpetajaga koomiksit ja ennustavad, mida tegelased võiksid rääkida ja mis võiks koomiksis toimuda. Õpetaja saab vajadusel õpilasi suunata ja esitada täiendavaid küsimusi. Kui kõik pildid on läbi vaadatud, teevad õpilased koomiksi sisust lühikese suulise kokkuvõtte.

5. Õpilased analüüsivad suuliselt tegelaste käitumist. Arutada saab järgmiste küsimuste üle. Miks tegelased just nii käitusid? Mis oleks muutunud, kui nad oleks teinud midagi teisiti? Kuidas oleksid õpilased selles olukorras käitunud? Kuidas tegelane tõenäoliselt tulevikus sarnases olukorras käitub?

6. Õpilased mõtlevad koomiksile alternatiivse lõpu. Seda saab teostada eri viisil: õpilased asendavad viimased pildid enda joonistatutega; õpilased kirjutavad lühijutu; õpilased jagavad suuliselt võimalikke lõppe; uus lõpp luuakse suuliselt üheskoos – iga õpilane ütleb ühe lause, millele toetudes peab järgmine õpilane lugu edasi jutustama.

7. Õpetaja annab paari peale ümbriku, kus on kõik koomiksis olevad pildid. Õpilastel tuleb pildid õigesse järjekorda panna. Kui kõik on koomiksi kokku saanud, saab selle läbi lugeda ja arutleda sisu üle. Kui mõni paar sai lõpplahenduseks teistsuguse järjekorraga koomiksi, saab analüüsida, kas ja kuidas piltide järjekord koomiksi sisu ja sõnumit muudab.

8. Pärast koomiksi lugemist valib iga õpilane ühe tegelase, kellele ta soovib kirjutada kirja. Näiteks võib õpilane kirjutada Põrsas Petsile sellest, kuidas telefoni otstarbekalt kasutada. Tegevuse saab ühendada e-kirja saatmise harjutamisega.

9. Kui koomiksi sisuga on tutvust tehtud, loovad õpilased oma koomiksi. Teema võib olla nii laiemalt „Digimaailm“ kui ka kitsam, näiteks „Mobiili- ja arvutimängud“.

10.  Pärast koomiksi lugemist arutlevad õpilased koomiksi sisu üle paaris ning meenutavad sarnaseid olukordi enda elust. Seejärel moodustatakse neljased rühmad, kus räägitakse samadel teemadel. Ühinemine kordub seni, kuni kogu klass moodustab ühe rühma.

11. Koomiksi lugemise asemel jutustab õpetaja lastele loo ümber ja kasutab jutu illustreerimiseks väljaprinditud tegelasi koomiksist. Tegelased saab näiteks kinnitada tahvli külge või panna tiku otsa. Prinditud tegelased peaksid olema koomiksis olevatest palju suuremad, et lapsed neid hästi näeksid. Jutustamise ajal kaasab õpetaja õpilasi ning uurib, miks keegi just nii käitus ning mis võiks järgmiseks toimuda.