„Suurim murekoht kaasava hariduse rakendamisel Tallinnas on õpetajate ja tugispetsialistide puudus. Nii koolidel kui lasteaedadel on keeruline leida isegi õpetaja abisid tegelemaks hariduslike erivajadustega (HEV) lastega,“ nendib Tallinna haridusameti juht Kaarel Rundu.

Rundu sõnul on mitme kooli jaoks murekoht ka õpilaste suur arv koolis ja sellega seoses ruumipuudus täiendavate rühmatundide või eriklasside jaoks.

Millised on Tallinna haridusameti strateegilised eesmärgid kaasava hariduse arendamiseks linna koolides ja lasteaedades?

Arengustrateegias „Tallinn 2035“ on seatud eesmärk, et kõigile hariduslike erivajadustega lastele on loodud sobivad õppevõimalused ja tagatud vajalik tugi igas haridusastmes. Samuti see, et Tallinnas on terviklik ja kompetentne tugivõrgustik ning välja on arendatud kompetentsikeskus, mis toetab haridusasutusi hariduslike erivajadustega lastega tegelemisel ja kaasava hariduse rakendamisel.

Kuidas tagab haridusamet, et kõigil Tallinna koolidel on piisavalt ressurssi (tugipersonal, eripedagoogid, logopeedid) kaasava hariduse toetamiseks?

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele peavad koolides vajadusel olema tagatud nende tugispetsialistide teenused (eripedagoog, sotsiaalpedagoog, logopeed, koolipsühholoog). Teenuse tagamine vajaduse ilmnemisel, sh tugispetsialistide värbamine, on koolijuhi ülesanne. Vajadusel saavad toeks olla Tallinna Haridusameti värbamispetsialistid. Koolidel on eelarves selleks vajalik raha olemas – osaliselt riigi, osaliselt linna poolt.

Kui palju on koolides tööl abiõpetajaid, milline on nende ettevalmistus selleks tööks ja kui palju nad keskmiselt palka saavad?

Koolides on vastavalt vajadusele tööl kas abiõpetajad või õpetaja abid, kelle tööülesanded ja töötasu võivad suuresti erineda, sõltub koolist. Enim on abiõpetajaid ja õpetaja abisid tööl Tallinna kuues HEV koolis. Abiõpetajate keskmine töötasu on sarnane õpetaja töötasuga, sellisel juhul on tal enamasti ka vajalik kvalifikatsioon. Õpetajate abide töötasu on väga erinev, sõltuvalt tööülesannetest (keskmiselt 1200 eurot). Sellele ametikohale riiklikke kvalifikatsiooninõudeid ei ole.

Kuidas toimub Tallinna haridusameti ja koolide koostöö, et tagada erivajadustega õpilastele vajalik tugi ja ressursid?

Tallinna Haridusameti eri osakondade töötajad suhtlevad tihedalt koolidega, vajadusel võtavad koolid ise ühendust või vastupidi. Igal koolil on haridusametis oma vastava valdkonna kuraator, kes on just selle kooli teemadega kõige paremini kursis (eelarve, haldus, personal, hariduskorraldus). Lisaks on hariduskorralduse osakonnas kaks spetsialisti, kes tegelevad vastavalt lasteaedade ja koolide HEV-teemadega spetsiifilisemalt.

Millised on peamised väljakutsed, millega Tallinna koolid kaasava hariduse rakendamisel silmitsi seisavad, ja kuidas haridusamet neile reageerib?

Tallinna haridusasutustes on väga palju muukeelseid lapsi, sh muukeelseid HEV-lapsi. Viimasel kolmel aastal on lisandunud väga palju Ukraina lapsi. Erivajadustega laste arv järjest kasvab, kahjuks ei ole aga piisavalt tugispetsialiste, kes oleksid valmis kooli tööle asuma, aga ka õpetajaid, kes oleksid valmis erivajadustega lastega töötama.

Tallinna Haridusamet on mitmel korral pöördunud Haridus- ja Teadusministeeriumi poole palvega vaadata üle vastuvõtt logopeedia magistriõppesse ja muuta kvalifikatsiooninõudeid ning võimaldada sõlmida (kasvõi ajutisi) töölepinguid ka bakalaureusekraadi omavate spetsialistide või magistriõppes õppivate üliõpilastega.

Kehtivate õigusaktide kohaselt võib tähtajalise töölepinguga üheks aastaks võtta tööle õpetaja, kes ei vasta kvalifikatsioonile, kuid kahjuks ei kehti sama tugispetsialistidele.

Keeruline on koolidel ka õppeaasta keskel avada uusi eriklasse (lapsed saavad Rajaleidja otsuseid kogu õppeaasta jooksul) ning murekoht on seegi, et aastast 2018 ei rahastata 1:1 õpet vajavate õpilaste õppimist. Praegu on nii, et riiklik institutsioon (Rajaleidja) väljastab otsuse, mille täitmine on koolile kohustuslik, kuid lapse õppeks vajaminevast rahastatakse kõigest 1/6 (justkui õpiks ta kuue õpilasega klassis).

Kuidas on Tallinna koolides ja lasteaedades tagatud tugispetsialistide (psühholoogid, logopeedid, sotsiaalpedagoogid ja eripedagoogid) piisav arv ja kättesaadavus?

Kõigil lasteaedadel ja koolidel on võimalik ise võtta tööle vajalikud tugispetsialistid, raha eelarves haridusasutustele selleks eraldatakse.

Kokku on sel õppeaastal Tallinna munitsipaalharidusasutustes (üldhariduskoolid, lasteaiad) 447 tugispetsialisti (162 logopeedi, 149 eripedagoogi, 82 psühholoogi ja 54 sotsiaalpedagoogi), sh 234 neist töötab koolides ning 213 lasteaedades.

Lisaks pakub tugiteenuseid Tallinna Õppenõustamiskeskus, kus töötab 32 spetsialisti (mitmesugused tugispetsialistid ja terapeudid). Tallinna Õppenõustamiskeskuse poole saab pöörduda nõustamise või esmatasandi abi saamiseks ning teenuseid pakutakse kõigile Tallinna lastele, teenused on tasuta.

Tallinna 125 munitsipaallasteaiast on vähemalt üks tugispetsialist (enamasti logopeed või eripedagoog) 106 lasteaias, seega on lasteaedu, kus pole ühtegi tugispetsialisti, ainult 19 (need on enamasti väiksemad lasteaiad, sh lastesõimed).

Juhu, kui lasteaias ei ole vajalikku spetsialisti, siis on lastel võimalus saada abi näiteks Tallinna Õppenõustamiskeskuse spetsialistidelt või saab lasteaed teenuse tellida.

Kõigis tavakoolides on vähemalt üks tugispetsialist, enamikus on spetsialiste 2–4, aga on ka mõned koolid, kus on 6–8 spetsialisti. HEV-koolides on spetsialiste rohkem.

Nii kooli kui lasteaia puhul ei nõua seadused, et kõik spetsialistid peaksid kõigis asutustes tingimata kohapeal olema, vaid vastavalt vajadusele tuleb lapsele tagada teenus (üks võimalus on teenust n-ö sisse osta ja teine on selleks puhuks Tallinnas loodud Tallinna Õppenõustamiskeskus).

Milliseid kaasava hariduse koolitusi ja täiendõppeprogramme pakub Tallinna haridusamet õpetajatele ja tugispetsialistidele?

Koolitusi pakuvad Tallinnas nii Tallinna Õppenõustamiskeskus kui Tallinna Õpetajate Maja, sh eestikeelsele õppele üleminekut toetav MEKK (metoodika- ja kompetentsikeskus).

Samuti oleme juba neli aastat pööranud suuremat tähelepanu lasteaiaõpetajate ja õppejuhtide süsteemsemale ja põhjalikumale koolitamisele sel teemal:

2021/2022 – Tartu ja Tallinna ülikool, 78 õpetajat, „Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses“ (160 t).

2022/2023 – Tartu ja Tallinna Ülikool, 77 õppejuhti, „Hariduslike erivajadustega laste koordineerija (HEVKO) roll koolieelses lasteasutuses“ (160 t),

2023/2024 –  Tartu ja Tallinna Ülikool, 120 õpetajat, „Õppimine ja õpetamine mitmekultuurilises õpikeskkonnas“, „Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses“ ning  kolmepäevane koolitus „HEV-lapse arengu toetamine koolieelses lasteasutuses“ (40 õpetajat),

2024/2025 – VERGE koolitus (60 õpetajat), Tartu Ülikooli koolitus „Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses“ (56 õpetajat) ja kolmepäevane koolitus „HEV lapse arengu toetamine koolieelses lasteasutuses“ (40 õpetajat).

Kuidas hindate kaasava hariduse rakendamise hetkeseisu Tallinna haridussüsteemis: mis on juba hästi tehtud ja kus on arenguruumi?

Tallinna munitsipaallasteaedades on kokku umbes tuhat HEV-last, neist osa on sobitusrühmades (kokku 86 rühma sel aastal) ja osa erirühmades vastavalt Rajaleidja otsusele (83 rühma; rühmad, kus on 4–12 last).

Vaja on avada veel täiendavaid tasandusrühmi (erirühm, kus on kuni 12 last), aga meil ei ole võimalik seda teha, sest seadus nõuab, et igas rühmas peab olema ka täiskohaga logopeed. Neid ei ole.

Tallinna munitsipaalkoolides on kokku u 2800 HEV-last, neist õpib Tallinna kuues HEV koolis u 1300, teised on tavakoolides (osa tavaklassis, osa eriklassides). Kuna HEV-lapsi on üha rohkem, siis on suurem osa koole avanud vähemalt ühe või kaks eriklassi, kuid on ka koole, kus eriklassid on igas vanuseastmes.

Suurim murekoht kaasava hariduse rakendamisel on Tallinnas õpetajate ja tugispetsialistide puudus, nii koolidel kui lasteaedadel on keeruline leida isegi õpetaja abisid tegelemaks HEV-lastega. Murekoht koolide jaoks on ka õpilaste suur arv koolis ja sellega seoses ruumipuudus täiendavate rühmatundide või eriklasside jaoks.

Kuidas kaasavat haridust rahastatakse ja kas on plaanis suurendada tugisüsteemide eelarvet, et toetada paremini erivajadustega õpilasi?

Lasteaedades rahastab Tallinn kõiki töötavaid tugispetsialiste (vajaduspõhine rahastus). 2023. aastast on loodud diferentseerimisfond, mis võimaldab juhtidel maksta tugispetsialistidele kõrgemat töötasu.

Koolides rahastab linn lisaks riigi tegevuskulu toetusele täiendavalt igale koolile ühe HEV-koordinaatori ja kahe tugispetsialisti ametikohad. Ka siin on alates 2023. aastast loodud diferentseerimisfond.

Lisaks mainitule tegutsevad Tallinnas kuus munitsipaalerikooli.

Kuidas tagatakse lastevanemate, koolide ja tugiteenuste koostöö, et toetada kaasava hariduse põhimõtteid?

Lastevanematega on koolidel tihe koostöö, esmane kontakt on alati klassijuhataja, vajadusel on kaasatud kooli tugispetsialistid või siis lapse heaolu spetsialistid linnaosavalitsusest, Rajaleidja või Tallinna Õppenõustamiskeskuse ja/või Tallinna Haridusameti spetsialistid.