Muuseumi ja õppimise vahele võib julgelt panna võrdusmärgi, sest muuseumikeskkond õpetab kogemuse kaudu. Tartu 19. sajandi linnakodaniku muuseumi uksest sisse astudes olete te hetkega kahesaja aasta taguses Tartus, KGB kongide muuseumi trepist alla jõudes satute II maailmasõja aegsesse piinakambrisse, Oskar Lutsu muuseumis olete te oodatud külaline armastatud kirjaniku kodus ning laulupeomuuseumi majas viibite üheaegselt rahvusliku teatri, laulupidude ja esimese eestikeelse lasteaia sünnikodus.

Tartu linnamuuseumi uurimisobjektiks on Tartu olnud juba 69 aastat. Linn kasvab ja areneb ning muuseum koos sellega. Küll on suur õnn uurida Eesti vaimupealinna kujunemislugu! Olles tunnistajaks sellele, kuidas aina uued ja uued põlvkonnad loovad linna üha uuesti, tekkis Tartu linnale kuuluval muuseumil vajadus luua ülevaade tartlaste eneste vaatest Tartu linna loole.

Kultuuripealinna aasta 4. juulil avas Tartu linnamuuseum värske ajaloo ekspositsiooni, mis on koostatud tänaste tartlaste arvamustest ja meenutustest lähtuvalt. 

„Meie Tartu“ näituse tarvis vesteldi kõikide linnaosade kogukonna esindajatega, linnaosaseltsidega ja muidu tänaval silma jäänud erksate inimestega. Kogu tänapäevane ajalookorje algas põnevast küsimusest: kes kvalifitseerub tartlaseks? Küsimusele vastust otsides leiti, et tartlaseks võib lisaks püsielanikele pidada ka Tartus õppinud või kunagi töötanud inimesi, kes Tartut mingilgi määral tunnevad. Nagu pärast näituse avamist on selgunud, on võimalik Tartuga ühisosa leida ka üksnes juhul, kui ollakse käinud mingil eluperioodil Maarjamõisas lähedast inimest haiglas külastamas, või siis, kui meeles on ammune külaskäik lapsena Vanemuise teatrisse.

Muuseumisse on linnaosade kaupa üles ehitatud terve Tartu linn, ja mitte ainult!

Sadade inimestega suheldes sündis näitus, mis koosneb lisaks ekspositsioonile veel linnatuuridest, linnaosadesse püstitatavatest välinäitustest, linnaosade inimeste aktsioonidest, lugude ja esemete lisamisest näitusele kaks korda aastas – ühesõnaga, „Meie Tartu“ näitus on perpetuum mobile põhimõtet järgiv, ajas pidevalt uuenev ja ühiskondlike protsessidega kaasas käiv väljapanek.

Head õpetajad! Kutsume teid õpetajate päeva nädalavahetusel, 5. ja 6. oktoobril Tartu linnamuuseumisse (Tartu, Narva mnt 23) külla. Lisaks „Meie Tartu“ näituse priipääsmele ootab kõiki õpetajaid kassas väike üllatus. Muidugi ootame me teid alati hea meelega koos õpilastega kõikides Tartu linnaajaloo muuseumides!

Ja nüüd oluline teave õpetajatele: „Meie Tartu“ näitusel saab läbi viia inimeseõpetuse, ühiskonnaõpetuse, ajaloo-, kultuuriloo-, kirjandus-, keeleõpetuse ja muusikatunde, ning mis kõige põnevam – õpetajatel on võimalik valida nii hariduskuraatorite koostatud tunde kui ka ise tunni teema välja pakkuda. Hariduskuraatorite koostatud „Meie Tartu“ näituse juurde kuuluvates tundides tutvustatakse Tartut eri ametite, kirjanike, kultuuritegelaste, linnaruumi, ajaloosündmuste ja Tartus asuvate või asunud organisatsioonide kaudu. Iga programmi juurde kuulub mitu muuseumitundi seetõttu, et eri ainete õpetajad leiaksid endale teemakohase fookusega tunni. Tartu linna ajaloos on esindatud ju kõik teemad ja valdkonnad!

Lasteaialapsed saavad näiteks valida lõbusa Tartu tuuri muuseumimajas, sest siin saab Tartu linnale vaid tunni ajaga tiiru peale teha. Gümnasistid või põhikoolinoored võivad lisaks „Meie Tartu“ näitusel toimuvatele paljudele tundidele valida järgmise kohtumise ka Tartus päriselt ringi liikudes. NB! Giidiga jalutuskäik võib alata ka teie kooli juurest. Eesti keele, kirjandus- ja ajalootundidele mõeldes on näitusel iga linnajao juurde asetatud „Lugude raamat“, kuhu ootame noorte tähelepanekuid ja lugusid Tartus toimunu kohta, olgu see kuuldud või vanaema-vanaisa käest. Sellest saab kaastöö näitusele, millest jääb jälg Tartu linna ajalukku.

Lõpetuseks kaks katket Tartu kohta näitusele antud intervjuudest. Heleri All räägib oma intervjuus järgmiselt: „Supilinna minnes peatume sõpradega sageli kiigeplatsil. Kiikumised venivad rohkem kui tunniseks, sest et nii mõnus on siin olla – päike juba tõuseb, jõe peal on udu, kalamehed on siin, me räägime absoluutselt kõigest juttu, näiteks kvantfüüsikast, millest me mitte midagi ei tea … siis me muretseme, et ega me kalamehi ei sega, sest et nemad tulid siia rahu ja vaikust otsima … ja siis vahel siia kiige juurde tekib järjekord, tulevad teised inimesed ka … Kõik on väga, väga tore!“

Tammelinna intervjuus arvab Urmas Vadi: „Kõik, kes on siit ära kolinud, võiksid siia tagasi kolida … võib-olla võiks vahelduseks olla Tartu pealinn.“